Õppimisparadigma muutus web 2.0 keskkonnas

4,315 views

Published on

Published in: Technology
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
4,315
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1,507
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Õppimisparadigma muutus web 2.0 keskkonnas

  1. 1. Õppimisparadigma muutus Web 2.0 keskkonnas Kai Pata
  2. 2. Kuidas tehnoloogia suunab õppimisteooriate muutumist Teemu Leinoinen, 2005 Personaalarvutid Veeb 1.x Veeb 2.x Veeb.0.1 Võgotski järgi on inimtegevus nii sotsiaalses kui ka individuaalses plaanis vahendatud tööriistade (sh. nii reaalsete kui ka materiaalsete artifaktide) ja märgisüsteemide poolt (Wertsch, 1991, p. 19). Iga lapse kultuurilise arengu funktsioon ilmub algul sotsiaalsel ja seejärel individuaalsel tasandil.. (Valsiner, 1987, p. 67)
  3. 3. Veeb 1.0 -> Veeb 2.0
  4. 4. Mis on Veeb 2.0 Suhtumine, mitte tehnoloogia Tarkvara, mis muutub kasutamisel paremaks Personaalsetelt veebilehtedelt ajaveebideni (blogi) Ajaveebid: osalemine mitte publitseerimine Entsüklopeediatelt Wikipeediale: radikaalne usaldus eBay, Amazon: kasutaja kui panustaja Flickr, del.icio.us: mitte taksonoomia vaid märgendamine (tagging) Creative commons: õigus taaskasutada kuid mitte omandada Detsentraliseeritult seotud väikesed infoühikud Folksonoomia: märgendipilved (tagclouds)
  5. 5. Teadmise tarbimiselt loomiseni Teadmise looja Teadmise tarbija Üksikuilt paljudele Mitmeilt kõigile Kõigilt kõigile Osalemine Aeg
  6. 6. Õppimisteooriad <ul><li>Õppimisteooria on “kogum printsiipe ja seadusi õppimise olemuse kohta &quot; (lk. 3), mis “sisaldab kirjelduste kogumi selle kohta, mis algatab õppimise, kuidas õppimise protsess toimub ja mis on õppimise tulemus &quot; (lk 9) (Driscoll, 1994). </li></ul><ul><li>Õppimisteooriad kirjeldavad ja selgitavad õppimise olemust ja ennustavad õppimise tulemust. </li></ul><ul><li>Õppimisteooriad on üldised ja annavad vähe konkreetseid juhiseid, kuidas neid mingites olukordades rakendada. </li></ul>
  7. 7. <ul><li>Õppimisteooria on “kogum printsiipe ja seadusi õppimise olemuse kohta &quot; (lk. 3), mis “sisaldab kirjelduste kogumi selle kohta, </li></ul><ul><li>mis algatab õppimise, </li></ul><ul><li>kuidas õppimise protsess toimub ja </li></ul><ul><li>mis on õppimise tulemus &quot; </li></ul><ul><ul><li> (Driscoll, 1994, lk 9). </li></ul></ul>Protsess Tulemus Vahendaja Kes õpib
  8. 8. Protsess Tulemus Vahendaja Kes õpib Biheiviorism Kognitivism Konstruktivism Sotsiaal-konstruktivism indiviid indiviid indiviid rühm indiviid rühm praktikakogukond reaktsiooni tugevdamine infotöötlus teadmise omandamine teadmiste konstrueerimine aju kui “must kast” tuutor kui treenija aju kui “arvuti” aju kui “mahuti” arvuti kui treenija vabalt triiviv teadmus igalpool õppimine üksteiselt õppimine “ Sellist meistriks” käitumismustri muutus autentne situatsioon kogukonnapraktika sotsiaalne kapital individuaalne teadmine individuaalne teadmine jagatud teadmine, intersubjektiivsus teadmusartifakt individuaalne ja jagatud teadmine teadmiste loomine osalemine tegevusest õppimine kogemuslik, avastuslik, uuriv õppimine dialoog ja läbirääkimised tuutor kui toetaja ja vahendaja sotsiaalne võrgustik
  9. 9. Mõtlemisopreatsioonide keerukus Õpetamise paradigma Teadmiste edastamine Teadmiste konstrueerimine Situatiivsus Baasoskused ja teadmised Komplekssed oskused ja integreeritud teadmised Tegelikkusega seotud Abstraktne e-loengumaterjal, drillprogramm või tutoorial teadmiste test juhtumid ja probleemid ühine teadmiste konstrueerimine uurimuse läbiviimine otsuste tegemine Biheivioristlik paradigma Kognitiivse õppimise paradigma Sotsiaal-konstruktivistlik õppimise paradigma
  10. 10. Metafoorid kui õpidisaini tööriistad Sõnastamata arusaamad õppimise olemusest Õppimis-teooriate tõlkimine õpidisaini mudelitesse ja õpidisaini Metafoorid õppimisest, arutelud, mis on õppimine Õppimisteooria sõnastamine
  11. 11. “ Kogemuslik õpe” <ul><li>Kolb: Õppimise allikaks on isiklikud kogemused </li></ul><ul><li>Õppimise käigus muudame me oma kogemused teadmisteks, oskusteks hoiakuteks ja väärtushinnanguteks </li></ul><ul><li>Järelemõtlemine aitab vahetuid kogemusi formaliseerida </li></ul><ul><li>Formaliseeritud teadmised tuleb läbi proovida ja need võimaldavad meil kogeda midagi uut et taaskäivitada õppimise tsükkel </li></ul>
  12. 12. “ Uurimuslik õpe”
  13. 13. “ Ankurdamise” metafoor <ul><li>John Bransford ja Cognition & Technology Group Vanderbilt’i Ülikoolis (CTGV): Ankurdatud instruktsioonid on haridustehnoloogia üheks peamiseks paradigmaks </li></ul><ul><li>Õppimise ja õpetamise tegevused tuleb disainida e. ankurdada teatud autentsetesse juhtumitesse või probleemolukordadesse. </li></ul>Teadmised ja oskused
  14. 14. “ Läbirääkimiste” metafoor Sotsiaal-konstruktivistlikku õppimist kirjeldab nn. “läbirääkimiste” metafoor (Mayer,1996). Selle kohaselt sünnib teadmine dialoogi kaudu, mille käigus dialoogis olijad loova nn. intersubjektiivse teadmise üksteise teadmisest, mis teeb võimalikuks nii individuaalse muutuse kui ka ühise tegevuse intersubjektiivse teadmuse alusel.
  15. 15. “ Osalemise” metafoor <ul><li>Situatiivset sotsiaal-kontsruktivistlikku õppimist on kirjeldatud ka“ osalemise” metafoori kaudu, mille kohaselt kuuluvad õppijad praktikakogukondadesse , kellele on omased teatud kogukonnaspetsiifilised teadmised ja praktikad (Lave ja Wenger). </li></ul><ul><li>Õppimine praktikakogukonnas toimub liikmetelt õppimisel, mille käigus uued liikmed liiguvad aja jooksul praktikakogukonna perifeeriast selle tuumikusse ja muutuvad ise kogukonnateadmise ja oskuste jagajaks . </li></ul><ul><li>Taju ja teadmine on hajutatud indiviidide vahele ning neid ümbritsevasse keskkonda, õppimine toimub üksnes seoste kaudu õpikogukonna teadmusvõrgustikus selle poolt defineeritud keskkonnas, kus leiduvad teatud sotsiaalsed ja reaalsed artifaktid. </li></ul>
  16. 16. “ Risoomi” metafoor <ul><li>Risoomi metafooriga kirjeldatakse mõtlemise, teadmiste, kultuur ja keele paljusust ja lõputut seotust, mis on iseloomulk sotsiaal-konstruktivistlikule õppimisele. </li></ul><ul><li>Erinevalt puude juurtest, kus areng sõltub mingi ühe punkti olemasolust, milline kõike kontrollib ja kuhu edasiminekuks peab ikka ja jälle tagasi tulema, on risoomil palju ühinemispunkte .. risoomil puuduvad algus ja lõpp, ta on alati poolel teel, kahe punkti vahel, olles vaheolend... risoom väljendab allianssi, ühendust, tema motoks on ...ja veel…ja veel…ja veel… </li></ul>Gilles Deleuze and Felix Guattari: &quot;Rhizome&quot; (1976), “A Thousand Plateaus” (1980)
  17. 17. “ Teadmise kui tegevussüsteemi” metafoor <ul><li>Engeström, 1999 </li></ul><ul><li>Inimese tegevust vahendavad kontseptuaalsed ja materiaalsed artifaktid, mida inimesed kasutavad. </li></ul><ul><li>Inimesed sõnastavad oma tegevussüsteemi (activity system) pidevalt ümber jagatud artifaktidega toimuva ühise tegevuste alusel, tegevussüsteemi muutudes muutuvad ka inimeste motiivid ja artifaktid . </li></ul><ul><li>Teadmine asub alati tegevuspraktikates, mida me tegevuse käigus loome, vastupidiselt arusaamisele, et teadmine asub meie peas. </li></ul>
  18. 18. Tegevusega seotud protsessid Cole & Engeström, 1993 Tegevussüsteem (Activity system)
  19. 19. “ Igalpool õppimise” metafoor Ubiquity is the ability to be present everywhere or at several places at once. The term is derived from Latin ubique which means everywhere . Mobiilne õppimine seostub võimalusega õppida kõikjal ja igal ajal. Wikipedia

×