3. MOONDEGA ARENGMOONDEGA ARENG
Moondega arengu puhul erineb vastsündinu
oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist
ja muutub viimase sarnaseks alles läbi
vahestaadiumi.
On omane paljudele selgrootutele, kahe-
paiksetele ja kaladele.
4. MOONDEGA ARENG KALADELMOONDEGA ARENG KALADEL
Munaraku ( marjateradmarjaterad) viljastamine
seemnerakkude (niiskniisk) poolt toimub väljaspool
emasorganismi (nt vees).
Koetud marjateradest areneb rebukotiga vastnerebukotiga vastne.
Mõne aja möödudes areneb sellest kalamaimkalamaim.
Maimud kasvavad kiiresti täiskavanud kaladekstäiskavanud kaladeks.
mari
11. VAEGMOONDEGA ARENGVAEGMOONDEGA ARENG
Vaegmoondega
arengu etapid:
muna, vastne, valmik
NukustaadiumNukustaadium
jääb vahele!jääb vahele!
Omane rohutirtsu-
dele, kiilidele, prussa-
katele ja lutikatele.
Valmis munev
putukas
valmik
Vastne e larvmuna
14. OTSENE ARENG eOTSENE ARENG e
postembrüogeneespostembrüogenees
Otsese arengu korral sarnaneb
vastsündinu üldplaanilt oma
vanematega.
Omane roomajatele, lindudele
ja imetajatele.
vastsündinu
täiskasvanud
17. OTSENE ARENG IMETAJATELOTSENE ARENG IMETAJATEL
Arengu esimest perioodi kuni sigimisvõime
saabumiseni nimetatakse noorjärguksnoorjärguks e
juveniilseks staadiumiks.juveniilseks staadiumiks.
Sugutunnuste väljakujunemisega jõuab
organism sigimisvõimelisse elujärku.sigimisvõimelisse elujärku. Selle
pikkus on geneetiliselt määratletud.
Järgneb raugastumis- e vananemisperioodraugastumis- e vananemisperiood,
mis lõpeb surmaga.
18. Juveniilne staadiumJuveniilne staadium
Juveniilne staadiumJuveniilne staadium algab organismi sünniga
ja kestab sigimisvõime saabumiseni.
Eri loomarühamdel on see erinevaerineva
kestvusegakestvusega – mõnest päevast mitmekümne
aastani.
Juveniilne organism kasvabkasvab, tema
elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevustalitlus ja reflektoorne tegevus
täiustuvadtäiustuvad.
19. Generatiivne staadiumGeneratiivne staadium
Generatiivne staadiumGeneratiivne staadium algab
sigimisvõime saabumisega.
Iga liigi isendid püüavad anda nii palju
järglasi kui võimalik. Mõnedel loomadel võib
järglaste arv küündida tuhandeteni aastas,
mõnel vaid 1-2 elu jooksul.
Enamiku loomaliikide isendite ontogenees
lõpebki sigimisvõimelises elujärgus, sest nad
hukkuvad.
20. VananemisperioodVananemisperiood
Vananemine onVananemine on üldine bioloogiline seaduspära-bioloogiline seaduspära-
sussus, mis kehtib elulooduse kõigil organiseerituse
tasemetel.
Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluigaerinev keskmine eluiga.
Sõltub mitmesugustest geneetilistest mehha-
nismidest (telomeerid lühenevad) ja seda mõjutab
keskkond.
Rakkude interfaas pikeneb, rakud vananevad,
kuluvad – organid ei saa enam normaalselt töötada.
21. VananemisperioodVananemisperiood
Iga organismi areng lõpeb surmagasurmaga.
Sellele eelneb agooniaagoonia (teadvus hakkab kaduma,
hingamistegevus ja pulss aeglustuvad).
Eristatakse kliinilistkliinilist (südame- ja hingamistegevus
on seiskunud) ja bioloogilist surmabioloogilist surma (aju surm).
