Eesti Imetajad
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Eesti Imetajad

on

  • 10,107 views

 

Statistics

Views

Total Views
10,107
Views on SlideShare
9,243
Embed Views
864

Actions

Likes
1
Downloads
62
Comments
0

9 Embeds 864

http://lemill.net 526
http://koolitee.blogspot.com 207
http://mj89sp3sau2k7lj1eg3k40hkeppguj6j-a-sites-opensocial.googleusercontent.com 46
http://www.koolitee.blogspot.com 33
http://gagloodusring.blogspot.com 30
http://www.slideshare.net 16
http://www.gagloodusring.blogspot.com 2
http://webcache.googleusercontent.com 2
http://new-twinspace.etwinning.net 2
More...

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Eesti Imetajad Eesti Imetajad Presentation Transcript

  • EESTI IMETAJAD Anna Irjas ja GAG Loodusring Juh. õp. H. Reino 2008 reisiblog.lhconcept.ee/images/nahkhiir.jpg www.etv24.ee/failid/79148_01.jpg
  • Eesti imetajad
    • Eestist on leitud 64 erinevat imetajaliiki.
    • Imetajad on ettevaatlikud – nad tegutsevad peamiselt õhtuhämaruses või ööpimeduses.
    • Paljud imetajaliigid – närilised, karihiired ja käsitiivalised – on raskesti määratavad.
    • Järgnevalt tutvume tuntumate imetajatega .
  • Hunt
    • Hunt on välimuselt koera sarnane
    • Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes
    • Kaalub umbes 30-50 kg
    • 100 – 160 cm pikk
    • Hundid söövad jäneseid, temast väiksemaid kiskjaid, sageli ka konni, hiiri, putukaid ja linnumune
  • Rebane
    • Punakaspruuni karvaga metsaelanik
    • On levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas
    • Sobivaim elupaik on metsade vahel asuv avamaastik, ka sood ja rabad
    • On üksiku eluviisiga loom, kes näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel
    • Rebasel on hästi arenenud haistmine ja kuulmine
    • Toitub väiksematest selgroogsetest, kodulinde näppab harvem kui arvatakse
  • Kährik
    • P ika karmi karvaga, jässaka keha - ga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga koerlane
    • Looduslik levila on Kagu-Aasias. Eestisse toodi nad 1950. a. Praegu on kährik Eestis tavaline jahiuluk
    • Elupaiga suhtes vähenõudlik, leppides vanade rebase ja mägra urgudega
    • On aktiivne öösel ja videvikus
    • Ainus taliuinakut tegev koerlane
    • Pojad sünnivad aprilli lõpul või mais. Tavaliselt on pesakonnas 6…8 kutsikat, kelle eest hoolitsevad mõlemad vanemad
    • Looduslikeks vaenlasteks on talle hunt, ilves, karu
  • Pruunkaru
    • Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel
    • Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal nagu inimenegi
    • Karud eelistavad elada suurtes metsades. Nad liiguvad ringi öösiti ning magavad päeval varjulises kohas
    • Karude talveuni kestab novembrist aprillini
    • Karud söövad pea kõike, eriti armastavad mett
    • Karu ainus vaenlane on inimene
  • Metssiga
    • Värvus mustjaspruunist hallikaspruunini. Põrsastel on kollakaspruunid triibud, mis kaovad neljandal elukuul
    • Emad liiguvad ringi poegadega, kuldid üksi. Aktiivsed õhtusel ja öisel ajal
    • Nagu pruunkaru, on metssigagi kõigesööja
    • Metssea vaenlasteks on hundid ja karud, poegadele ka ilves
    • Eluiga võib ulatuda kuni 25 aastani, aga tavaliselt ei ületa 10 aastat
    • Poegi võib olla kuni 12, enamasti siiski 3-4
  • Põder
    • Põder on Eesti metsade suurim loom
    • Tema õlakõrgus on üle 190cm ning kaal küündib 600kg-ni
    • Põdrad söövad 30-40kg rohtu ja puukoort suvel ning 15-20kg talvel
    • Põder on vagur loom, aga kui ta kõrvu liigutab ja jalgu tampima hakkab, tuleb jooksu panna, sest juba üks jalahoop võib olla surmav
    • Vasikad kaaluvad sündides 6-15kg, ent võtavad ööpäevas juurde kuni 2kg
    • Looduslikud vaenlased on hunt ja karu
  • Metskits
    • Sihvaka keha, peente jalgade ja saleda kehaga. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad sarvi
    • Eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi
    • Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud agressiivseks ning võivad üksteist tõsiselt vigastada, koguni tappa
    • Talled hakkavad liikuma nädala vanuselt
    • Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad
  • Tähnikhirv
    • Eestisse teda sisse toodud ei ole, aga neid tuleb aeg ajalt Leningradi oblastist meile
    • Võimalus tähnikhirvi Eestis näha või kuulda on aga siiski väike, kuna nad ei talu lumesügavust üle 45 cm
    • Tähnikhirved on peidulise eluviisiga loomad, kes eelistavad elupaigana tihedaid leht- ja segametsi ning käivad toitumas videvikus
    • Jooksuaeg on neil septembris oktoobris, mil nad peavad möirgamisduelle
    • Eluiga on neil looduses 11…14, vangistuses kuni 21aastat
  • Orav
    • Orava kehapikkuseks on 20…25 cm, saba pikkus on 19…21 cm ja nende kaal on vahemikus 170…400 g
    • Suudab puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda
    • Nad on segatoidulised süües nii pähkleid, seemneid kui ka linnupoegi ja tigusid
    • Oravatel on aastas tavaliselt kaks pesakonda poegi
    • Peamisteks vaenlasteks on neil metsnugis ja kanakull
  • Lendorav
    • Tavalisest oravast väiksem, tiheda hallika karva ja suurte mustade silmadega näriline
    • Esi- ja tagajalgade vahel on lendoraval nahavolt, mida ta kasutab puude vahel liuglemiseks
    • Toitub lehtpuu urbadest, koorest, seemnetest, marjadest, lehtedest ja puude võrsetest
    • Elupaigaks vanade puudega metsad, kus leidub pesaks sobivaid õõnsusi
    • Elab tavaliselt 5-6 aastaseks
    • Eestis haruldane, säilinud peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis
    • Lendorav on looduskaitse all
  • Ilves
    • Meie metsade ainus kaslane
    • Kaalub kuni 30 kg ja on kuni 110 cm pikk
    • Värvus varieerub punakaspruunist helehallini
    • Looduses elab u 10 aastaseks
    • Saaki varitseb maapinnal
    • Sööb kõike, millest jõud üle käib
    • Ilvesel on väga hea kuulmine. Näiteks 50 meetri pealt kuuleb ta, kuidas jänes puukoort närib
    • Ilves on värvipime
  • Saarmas
    • Ta on Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim
    • Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate
    • Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel
    • Tema uru suue avaneb vee alla
    • Toituvad peamiselt veeloomadest
    • Saarmale peetakse jahti tema hinnalise kasuka pärast
    • Emas- ja isasloom on koos vaid paaritumisajal, muul ajal elavad nad eraldi urgudes
    • Looduslikke vaenlasi väga pole, vaid hunt
  • Kobras
    • Koprad kuuluvad näriliste seltsi
    • Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale
    • Suvel söövad koprad rohttaimi, sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks
    • Mass ca 30 kg. Keha on jässakas
    • Koprad ehitavad uru või kuhi l- pesa. Uruava asub veepinnast allpool. Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tammi. Lange - tatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga
  • Mutt
    • V äike tömbi keha ja musta sametise karvaga loom. T al labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, mis on kaetud nahakurruga
    • A ktiivses tegutsemises ööpäevaring - selt. Mutt murrab kõiki, kellest jõud üle käib: hiiri, konni, madusid ja teisi mutte. Põhitoiduks on tal vihmaussid, mida ta varub talveks
    • Kevadel sünnib mutil 3...8 abitut poe - ga, kes iseseisvuvad 1 kuu vanuselt. Suguküpseteks isenditeks saavad 1 - aastaselt
    • Aedades tuhnivad mutid üles mulla - hunnikuid ning uuristavad käike pee - nardesse. M utt hävitab kahjurputukaid ning kobestab mulda
    • Teda on kütitud karusnaha pärast
  • Siil
    • Keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pika koonuga pea väikesed silmad ja kõrvad lühike kael
    • Elab vaheldusrikastes elupaikades - metsaservad, leht- ja segametsad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud. Väldib paksu okasmetsa
    • Tegutseb peamiselt videvikus ja öösiti
    • Siili elupaiku ohustab linnastumine ja transport. Igal aastal hukkub maanteedel suur hulk siile. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse
    • Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi
  • Kodurott
    • Eestisse jõudis kodurott 13.sajandil.
    • Ta on rändrotist tumedam, saba keha pikkusest pikem.
    • Pikkus 15-25 cm
    • Elab hoonetes ja nende ümbruses.
    • Eelistab taimset toitu, kuid sööb ka loomset.
    • Levinud vaid Kagu- ja Lõuna-Eestis
    • Enamasti piirdub koduroti sigimisaeg ajavahemikuga märtsist oktoobrini.
    • Poegi on pesakonnas 7-12, suguküpseks saab u 3-kuuselt.
    • Keskajal oli ta olulisemaid katku levitajaid.
    www.taiko.org.nz/rat1.jpg
  • Rändrott
    • Rändrott ehk võhr pärineb Hiinast
    • Rändrott on agressiivsem kui kodurott ning eelistab süüa liha
    • Elavad pööningutel ning inimeste toidutagavarade lähedal
    • Poegivad aastaringselt
    • Kannavad edasi haigusi ja hävitavad praktiliselt kõik, mis ette jääb
    • Suure kohanemisvõime tõttu ei ole neid võimalik mitte kuidagi hävitada
  • Mügri e vesirott
    • Roti suurune, kuid saba on ainult poole keha pikkune.
    • Pikkus 12-24 cm.
    • Elab veekogude läheduses, niisketes paikades, aedades.
    • Tavaline kõikjal Eestis.
    • Mügri on usin kaevaja. Ta rajab maapinna lähedale pikki ja keerukaid käike. Sissepääsude juurde kuhjab mullahunnikud, mille sissepääs on külje pealt.
    • Mügri toitub kaldataimedest ja taimeosadest. Talvel võib süüa ka puude koort ja võrseid.
    • Poegib 2-3 korda aastas, igas pesakonnas on 4-7 poega.
    • Looduslikeks vaenlasteks on kiskjad ja röövlinnud.
    static1.nagi.ee/i/c/44/35/000044359c06d8_c.jpg
  • Leethiir
    • Punakaspruuni ülapoolega väike näriline, kelle saba on poole lühem kui keha.
    • Pikkus 8-11 cm
    • Elab metsades, võsastikes ja raiesmikel.
    • Toit on peamiselt taimne – seemned, marjad, taimeosad, seened.
    • Aktiivne ööloom, päevasel ajal liigub toiduotsingul poegadega emaloom.
    • Nende arvukus on suur ja seetõttu on nad kiskjate ja röövlindude toidusedelis tähtsal kohal.
    • Nende uriiniga levivad mõned eriti rasked viirushaigused.
  • Halljänes
    • Karvastik on pruun aastaringselt.
    • Pikkus 50-70 cm.
    • Asustab põlde, niite ja muid avamaastikke. Ulatuslikes metsamassiivides teda ei kohta.
    • Suvel toitub rohttaimedest, talvel puude ja põõsaste okstest ja koorest.
    • Tavaline kõikjal Eestis.
    • Halljänes poegib 2-3 korda aastas, igas pesakonnas on 3-5 poega.
    • Halljänes pesa ei ehita ja imetab oma vastsündinud poegi ainult öösiti. Päeval on nad omapead. Juba paarinädalaselt hakkavad nad ise toitu otsima.
    • Tal on palju looduslikke vaenlasi – kisjad, röövlinnud, hulkuvad koerad ja kassid.
    www.karwendel.net/fauna/tiere/gross/feldhase.jpg
  • Valgejänes
    • Karvastik muutub talveks valgeks, ainult kõrvatipud on aastaringselt mustad.
    • Pikkus 45-70 cm.
    • Asustab metsi ja soid. Avamaastikel teda eriti ei kohta.
    • Suvel toitub rohttaimedest, talvel puude ja põõsaste okstest ja koorest.
    • Tavaline kõikjal Eesti mandriosas.
    • Valgejänes poegib 2-3 korda aastas, igas pesakonnas on 3-5 poega.
    • Halljänes pesa ei ehita ja imetab oma vastsündinud poegi ainult öösiti. Päeval on nad omapead. Juba paarinädalaselt hakkavad nad ise toitu otsima.
    • Tal on palju looduslikke vaenlasi – kisjad, röövlinnud, hulkuvad koerad ja kassid.
    www.karwendel.ne/fauna/tiere/gross/feldhase.jpg
  • Nahkhiired
    • Nahkhiiri kohtame eelkõige videvikus ringi lendamas.
    • Neid leidub kõikjal Eestis.
    • Nahkhiired kasutavad ultraheli nii pimedal ajal takistuste vastu lendamise vältimiseks, kui ka saagi püüdmiseks.
    • Päeva veedavad nad tardumuses pööninguil, koopais, keldrites või puuööntes. Talvel on nende kehatemperatuur madal ja ainevahetus aeglane.
    • Nahkhiired toituvad nii putukatest kui puuokstel istuvatest selgrootutest.
    • Poegi on neil tavaliselt üks-kaks.
    • Kõik Eestis elavad nahkhiired on LK all.
    www.arborecology.co.uk/.../bat-plecotus.jpg
  • Euroopa naarits
    • Naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja
    • Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Ameerika naaritsast erinevalt on tal valged nii mokad kui ka alalõug
    • Elavad vaikse voolu ja puhta veega jõe ja oja kallastel
    • Naaritsad söövad peamiselt veeloomi: konni, kalu ja limuseid
    • Euroopa naaritsa emast võib viljastada mingi isane. Siis hukkuvad looted enne sündi. Antud emasloom on sellel aastal sigimisest väljas. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad
  • Kärp
    • Suvel on kärp pruun, talvel valge. Sabaots jääb tal aga muutumatult mustaks
    • Kärp elab üksikult. Tegutseda eelistab videvikus. Ta on hea ronija
    • Elupaigaks valib koha, kus leidub hiiri
    • Sööb enamasti linnupoegi ja roomajaid, ent meelispalaks on hiired
    • Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud.
    • Vaenlasteks on kärbile suuremad kiskjad, peamiselt rebane
  • Metsnugis
    • Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on kollakas kuni oranzikas laik
    • Metsnugised on üksikeluviisilised, öise aktiivsusega kiskjad
    • Toiduks on talle peamiselt pisiimetajad, kuid võib murda ka jäneseid, linde
    • Jahti peab ta nii puu otsas kui ka maapinnal
    • Elavad nad reeglina umbes kümne, haruharva kuni 17 aasta vanuseks
    • Looduslikke vaenlasi metsnugisel ei ole. Juhuslikult võivad teda murda hunt ja ilves
  • Nirk
    • Nirk on maailma kõige väiksem kiskja
    • Nirk on levinud kõikjal üle põhjapoolkera
    • Nirk sööb hiiri, linde, mune, putukaid, vihmausse jne
    • Nirgid elavad 4-6 aastaseks
    • Vaenlasteks on nirgile kõik suuremad kiskjad ja röövlinnud
  • Hallhüljes
    • Läänemere suurim imetaja
    • Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo, emasloomad on väiksemad
    • Toitub kaladest, mereselgrootutest ja taimedest
    • Poegib veebruari lõpus või märtsis
    • Hallhüljes on looduskaitse all , teda ohustavad küttimine ja elukeskkonna reostumine
  • Viigerhüljes
    • Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes
    • Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa
    • Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem
    • Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda
    • Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad
    • Neid kütitakse nii naha kui ka liha pärast