Eesti Imetajad

10,201 views
9,275 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
10,201
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
952
Actions
Shares
0
Downloads
66
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti Imetajad

  1. 1. EESTI IMETAJAD Anna Irjas ja GAG Loodusring Juh. õp. H. Reino 2008 reisiblog.lhconcept.ee/images/nahkhiir.jpg www.etv24.ee/failid/79148_01.jpg
  2. 2. Eesti imetajad <ul><li>Eestist on leitud 64 erinevat imetajaliiki. </li></ul><ul><li>Imetajad on ettevaatlikud – nad tegutsevad peamiselt õhtuhämaruses või ööpimeduses. </li></ul><ul><li>Paljud imetajaliigid – närilised, karihiired ja käsitiivalised – on raskesti määratavad. </li></ul><ul><li>Järgnevalt tutvume tuntumate imetajatega . </li></ul>
  3. 3. Hunt <ul><li>Hunt on välimuselt koera sarnane </li></ul><ul><li>Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes </li></ul><ul><li>Kaalub umbes 30-50 kg </li></ul><ul><li>100 – 160 cm pikk </li></ul><ul><li>Hundid söövad jäneseid, temast väiksemaid kiskjaid, sageli ka konni, hiiri, putukaid ja linnumune </li></ul>
  4. 4. Rebane <ul><li>Punakaspruuni karvaga metsaelanik </li></ul><ul><li>On levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas </li></ul><ul><li>Sobivaim elupaik on metsade vahel asuv avamaastik, ka sood ja rabad </li></ul><ul><li>On üksiku eluviisiga loom, kes näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel </li></ul><ul><li>Rebasel on hästi arenenud haistmine ja kuulmine </li></ul><ul><li>Toitub väiksematest selgroogsetest, kodulinde näppab harvem kui arvatakse </li></ul>
  5. 5. Kährik <ul><li>P ika karmi karvaga, jässaka keha - ga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga koerlane </li></ul><ul><li>Looduslik levila on Kagu-Aasias. Eestisse toodi nad 1950. a. Praegu on kährik Eestis tavaline jahiuluk </li></ul><ul><li>Elupaiga suhtes vähenõudlik, leppides vanade rebase ja mägra urgudega </li></ul><ul><li>On aktiivne öösel ja videvikus </li></ul><ul><li>Ainus taliuinakut tegev koerlane </li></ul><ul><li>Pojad sünnivad aprilli lõpul või mais. Tavaliselt on pesakonnas 6…8 kutsikat, kelle eest hoolitsevad mõlemad vanemad </li></ul><ul><li>Looduslikeks vaenlasteks on talle hunt, ilves, karu </li></ul>
  6. 6. Pruunkaru <ul><li>Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel </li></ul><ul><li>Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal nagu inimenegi </li></ul><ul><li>Karud eelistavad elada suurtes metsades. Nad liiguvad ringi öösiti ning magavad päeval varjulises kohas </li></ul><ul><li>Karude talveuni kestab novembrist aprillini </li></ul><ul><li>Karud söövad pea kõike, eriti armastavad mett </li></ul><ul><li>Karu ainus vaenlane on inimene </li></ul>
  7. 7. Metssiga <ul><li>Värvus mustjaspruunist hallikaspruunini. Põrsastel on kollakaspruunid triibud, mis kaovad neljandal elukuul </li></ul><ul><li>Emad liiguvad ringi poegadega, kuldid üksi. Aktiivsed õhtusel ja öisel ajal </li></ul><ul><li>Nagu pruunkaru, on metssigagi kõigesööja </li></ul><ul><li>Metssea vaenlasteks on hundid ja karud, poegadele ka ilves </li></ul><ul><li>Eluiga võib ulatuda kuni 25 aastani, aga tavaliselt ei ületa 10 aastat </li></ul><ul><li>Poegi võib olla kuni 12, enamasti siiski 3-4 </li></ul>
  8. 8. Põder <ul><li>Põder on Eesti metsade suurim loom </li></ul><ul><li>Tema õlakõrgus on üle 190cm ning kaal küündib 600kg-ni </li></ul><ul><li>Põdrad söövad 30-40kg rohtu ja puukoort suvel ning 15-20kg talvel </li></ul><ul><li>Põder on vagur loom, aga kui ta kõrvu liigutab ja jalgu tampima hakkab, tuleb jooksu panna, sest juba üks jalahoop võib olla surmav </li></ul><ul><li>Vasikad kaaluvad sündides 6-15kg, ent võtavad ööpäevas juurde kuni 2kg </li></ul><ul><li>Looduslikud vaenlased on hunt ja karu </li></ul>
  9. 9. Metskits <ul><li>Sihvaka keha, peente jalgade ja saleda kehaga. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad sarvi </li></ul><ul><li>Eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi </li></ul><ul><li>Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud agressiivseks ning võivad üksteist tõsiselt vigastada, koguni tappa </li></ul><ul><li>Talled hakkavad liikuma nädala vanuselt </li></ul><ul><li>Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad </li></ul>
  10. 10. Tähnikhirv <ul><li>Eestisse teda sisse toodud ei ole, aga neid tuleb aeg ajalt Leningradi oblastist meile </li></ul><ul><li>Võimalus tähnikhirvi Eestis näha või kuulda on aga siiski väike, kuna nad ei talu lumesügavust üle 45 cm </li></ul><ul><li>Tähnikhirved on peidulise eluviisiga loomad, kes eelistavad elupaigana tihedaid leht- ja segametsi ning käivad toitumas videvikus </li></ul><ul><li>Jooksuaeg on neil septembris oktoobris, mil nad peavad möirgamisduelle </li></ul><ul><li>Eluiga on neil looduses 11…14, vangistuses kuni 21aastat </li></ul>
  11. 11. Orav <ul><li>Orava kehapikkuseks on 20…25 cm, saba pikkus on 19…21 cm ja nende kaal on vahemikus 170…400 g </li></ul><ul><li>Suudab puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda </li></ul><ul><li>Nad on segatoidulised süües nii pähkleid, seemneid kui ka linnupoegi ja tigusid </li></ul><ul><li>Oravatel on aastas tavaliselt kaks pesakonda poegi </li></ul><ul><li>Peamisteks vaenlasteks on neil metsnugis ja kanakull </li></ul>
  12. 12. Lendorav <ul><li>Tavalisest oravast väiksem, tiheda hallika karva ja suurte mustade silmadega näriline </li></ul><ul><li>Esi- ja tagajalgade vahel on lendoraval nahavolt, mida ta kasutab puude vahel liuglemiseks </li></ul><ul><li>Toitub lehtpuu urbadest, koorest, seemnetest, marjadest, lehtedest ja puude võrsetest </li></ul><ul><li>Elupaigaks vanade puudega metsad, kus leidub pesaks sobivaid õõnsusi </li></ul><ul><li>Elab tavaliselt 5-6 aastaseks </li></ul><ul><li>Eestis haruldane, säilinud peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis </li></ul><ul><li>Lendorav on looduskaitse all </li></ul>
  13. 13. Ilves <ul><li>Meie metsade ainus kaslane </li></ul><ul><li>Kaalub kuni 30 kg ja on kuni 110 cm pikk </li></ul><ul><li>Värvus varieerub punakaspruunist helehallini </li></ul><ul><li>Looduses elab u 10 aastaseks </li></ul><ul><li>Saaki varitseb maapinnal </li></ul><ul><li>Sööb kõike, millest jõud üle käib </li></ul><ul><li>Ilvesel on väga hea kuulmine. Näiteks 50 meetri pealt kuuleb ta, kuidas jänes puukoort närib </li></ul><ul><li>Ilves on värvipime </li></ul>
  14. 14. Saarmas <ul><li>Ta on Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim </li></ul><ul><li>Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate </li></ul><ul><li>Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel </li></ul><ul><li>Tema uru suue avaneb vee alla </li></ul><ul><li>Toituvad peamiselt veeloomadest </li></ul><ul><li>Saarmale peetakse jahti tema hinnalise kasuka pärast </li></ul><ul><li>Emas- ja isasloom on koos vaid paaritumisajal, muul ajal elavad nad eraldi urgudes </li></ul><ul><li>Looduslikke vaenlasi väga pole, vaid hunt </li></ul>
  15. 15. Kobras <ul><li>Koprad kuuluvad näriliste seltsi </li></ul><ul><li>Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale </li></ul><ul><li>Suvel söövad koprad rohttaimi, sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks </li></ul><ul><li>Mass ca 30 kg. Keha on jässakas </li></ul><ul><li>Koprad ehitavad uru või kuhi l- pesa. Uruava asub veepinnast allpool. Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tammi. Lange - tatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga </li></ul>
  16. 16. Mutt <ul><li>V äike tömbi keha ja musta sametise karvaga loom. T al labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, mis on kaetud nahakurruga </li></ul><ul><li>A ktiivses tegutsemises ööpäevaring - selt. Mutt murrab kõiki, kellest jõud üle käib: hiiri, konni, madusid ja teisi mutte. Põhitoiduks on tal vihmaussid, mida ta varub talveks </li></ul><ul><li>Kevadel sünnib mutil 3...8 abitut poe - ga, kes iseseisvuvad 1 kuu vanuselt. Suguküpseteks isenditeks saavad 1 - aastaselt </li></ul><ul><li>Aedades tuhnivad mutid üles mulla - hunnikuid ning uuristavad käike pee - nardesse. M utt hävitab kahjurputukaid ning kobestab mulda </li></ul><ul><li>Teda on kütitud karusnaha pärast </li></ul>
  17. 17. Siil <ul><li>Keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pika koonuga pea väikesed silmad ja kõrvad lühike kael </li></ul><ul><li>Elab vaheldusrikastes elupaikades - metsaservad, leht- ja segametsad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud. Väldib paksu okasmetsa </li></ul><ul><li>Tegutseb peamiselt videvikus ja öösiti </li></ul><ul><li>Siili elupaiku ohustab linnastumine ja transport. Igal aastal hukkub maanteedel suur hulk siile. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse </li></ul><ul><li>Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi </li></ul>
  18. 18. Kodurott <ul><li>Eestisse jõudis kodurott 13.sajandil. </li></ul><ul><li>Ta on rändrotist tumedam, saba keha pikkusest pikem. </li></ul><ul><li>Pikkus 15-25 cm </li></ul><ul><li>Elab hoonetes ja nende ümbruses. </li></ul><ul><li>Eelistab taimset toitu, kuid sööb ka loomset. </li></ul><ul><li>Levinud vaid Kagu- ja Lõuna-Eestis </li></ul><ul><li>Enamasti piirdub koduroti sigimisaeg ajavahemikuga märtsist oktoobrini. </li></ul><ul><li>Poegi on pesakonnas 7-12, suguküpseks saab u 3-kuuselt. </li></ul><ul><li>Keskajal oli ta olulisemaid katku levitajaid. </li></ul>www.taiko.org.nz/rat1.jpg
  19. 19. Rändrott <ul><li>Rändrott ehk võhr pärineb Hiinast </li></ul><ul><li>Rändrott on agressiivsem kui kodurott ning eelistab süüa liha </li></ul><ul><li>Elavad pööningutel ning inimeste toidutagavarade lähedal </li></ul><ul><li>Poegivad aastaringselt </li></ul><ul><li>Kannavad edasi haigusi ja hävitavad praktiliselt kõik, mis ette jääb </li></ul><ul><li>Suure kohanemisvõime tõttu ei ole neid võimalik mitte kuidagi hävitada </li></ul>
  20. 20. Mügri e vesirott <ul><li>Roti suurune, kuid saba on ainult poole keha pikkune. </li></ul><ul><li>Pikkus 12-24 cm. </li></ul><ul><li>Elab veekogude läheduses, niisketes paikades, aedades. </li></ul><ul><li>Tavaline kõikjal Eestis. </li></ul><ul><li>Mügri on usin kaevaja. Ta rajab maapinna lähedale pikki ja keerukaid käike. Sissepääsude juurde kuhjab mullahunnikud, mille sissepääs on külje pealt. </li></ul><ul><li>Mügri toitub kaldataimedest ja taimeosadest. Talvel võib süüa ka puude koort ja võrseid. </li></ul><ul><li>Poegib 2-3 korda aastas, igas pesakonnas on 4-7 poega. </li></ul><ul><li>Looduslikeks vaenlasteks on kiskjad ja röövlinnud. </li></ul>static1.nagi.ee/i/c/44/35/000044359c06d8_c.jpg
  21. 21. Leethiir <ul><li>Punakaspruuni ülapoolega väike näriline, kelle saba on poole lühem kui keha. </li></ul><ul><li>Pikkus 8-11 cm </li></ul><ul><li>Elab metsades, võsastikes ja raiesmikel. </li></ul><ul><li>Toit on peamiselt taimne – seemned, marjad, taimeosad, seened. </li></ul><ul><li>Aktiivne ööloom, päevasel ajal liigub toiduotsingul poegadega emaloom. </li></ul><ul><li>Nende arvukus on suur ja seetõttu on nad kiskjate ja röövlindude toidusedelis tähtsal kohal. </li></ul><ul><li>Nende uriiniga levivad mõned eriti rasked viirushaigused. </li></ul>
  22. 22. Halljänes <ul><li>Karvastik on pruun aastaringselt. </li></ul><ul><li>Pikkus 50-70 cm. </li></ul><ul><li>Asustab põlde, niite ja muid avamaastikke. Ulatuslikes metsamassiivides teda ei kohta. </li></ul><ul><li>Suvel toitub rohttaimedest, talvel puude ja põõsaste okstest ja koorest. </li></ul><ul><li>Tavaline kõikjal Eestis. </li></ul><ul><li>Halljänes poegib 2-3 korda aastas, igas pesakonnas on 3-5 poega. </li></ul><ul><li>Halljänes pesa ei ehita ja imetab oma vastsündinud poegi ainult öösiti. Päeval on nad omapead. Juba paarinädalaselt hakkavad nad ise toitu otsima. </li></ul><ul><li>Tal on palju looduslikke vaenlasi – kisjad, röövlinnud, hulkuvad koerad ja kassid. </li></ul>www.karwendel.net/fauna/tiere/gross/feldhase.jpg
  23. 23. Valgejänes <ul><li>Karvastik muutub talveks valgeks, ainult kõrvatipud on aastaringselt mustad. </li></ul><ul><li>Pikkus 45-70 cm. </li></ul><ul><li>Asustab metsi ja soid. Avamaastikel teda eriti ei kohta. </li></ul><ul><li>Suvel toitub rohttaimedest, talvel puude ja põõsaste okstest ja koorest. </li></ul><ul><li>Tavaline kõikjal Eesti mandriosas. </li></ul><ul><li>Valgejänes poegib 2-3 korda aastas, igas pesakonnas on 3-5 poega. </li></ul><ul><li>Halljänes pesa ei ehita ja imetab oma vastsündinud poegi ainult öösiti. Päeval on nad omapead. Juba paarinädalaselt hakkavad nad ise toitu otsima. </li></ul><ul><li>Tal on palju looduslikke vaenlasi – kisjad, röövlinnud, hulkuvad koerad ja kassid. </li></ul>www.karwendel.ne/fauna/tiere/gross/feldhase.jpg
  24. 24. Nahkhiired <ul><li>Nahkhiiri kohtame eelkõige videvikus ringi lendamas. </li></ul><ul><li>Neid leidub kõikjal Eestis. </li></ul><ul><li>Nahkhiired kasutavad ultraheli nii pimedal ajal takistuste vastu lendamise vältimiseks, kui ka saagi püüdmiseks. </li></ul><ul><li>Päeva veedavad nad tardumuses pööninguil, koopais, keldrites või puuööntes. Talvel on nende kehatemperatuur madal ja ainevahetus aeglane. </li></ul><ul><li>Nahkhiired toituvad nii putukatest kui puuokstel istuvatest selgrootutest. </li></ul><ul><li>Poegi on neil tavaliselt üks-kaks. </li></ul><ul><li>Kõik Eestis elavad nahkhiired on LK all. </li></ul>www.arborecology.co.uk/.../bat-plecotus.jpg
  25. 25. Euroopa naarits <ul><li>Naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja </li></ul><ul><li>Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Ameerika naaritsast erinevalt on tal valged nii mokad kui ka alalõug </li></ul><ul><li>Elavad vaikse voolu ja puhta veega jõe ja oja kallastel </li></ul><ul><li>Naaritsad söövad peamiselt veeloomi: konni, kalu ja limuseid </li></ul><ul><li>Euroopa naaritsa emast võib viljastada mingi isane. Siis hukkuvad looted enne sündi. Antud emasloom on sellel aastal sigimisest väljas. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad </li></ul>
  26. 26. Kärp <ul><li>Suvel on kärp pruun, talvel valge. Sabaots jääb tal aga muutumatult mustaks </li></ul><ul><li>Kärp elab üksikult. Tegutseda eelistab videvikus. Ta on hea ronija </li></ul><ul><li>Elupaigaks valib koha, kus leidub hiiri </li></ul><ul><li>Sööb enamasti linnupoegi ja roomajaid, ent meelispalaks on hiired </li></ul><ul><li>Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud. </li></ul><ul><li>Vaenlasteks on kärbile suuremad kiskjad, peamiselt rebane </li></ul>
  27. 27. Metsnugis <ul><li>Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on kollakas kuni oranzikas laik </li></ul><ul><li>Metsnugised on üksikeluviisilised, öise aktiivsusega kiskjad </li></ul><ul><li>Toiduks on talle peamiselt pisiimetajad, kuid võib murda ka jäneseid, linde </li></ul><ul><li>Jahti peab ta nii puu otsas kui ka maapinnal </li></ul><ul><li>Elavad nad reeglina umbes kümne, haruharva kuni 17 aasta vanuseks </li></ul><ul><li>Looduslikke vaenlasi metsnugisel ei ole. Juhuslikult võivad teda murda hunt ja ilves </li></ul>
  28. 28. Nirk <ul><li>Nirk on maailma kõige väiksem kiskja </li></ul><ul><li>Nirk on levinud kõikjal üle põhjapoolkera </li></ul><ul><li>Nirk sööb hiiri, linde, mune, putukaid, vihmausse jne </li></ul><ul><li>Nirgid elavad 4-6 aastaseks </li></ul><ul><li>Vaenlasteks on nirgile kõik suuremad kiskjad ja röövlinnud </li></ul>
  29. 29. Hallhüljes <ul><li>Läänemere suurim imetaja </li></ul><ul><li>Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo, emasloomad on väiksemad </li></ul><ul><li>Toitub kaladest, mereselgrootutest ja taimedest </li></ul><ul><li>Poegib veebruari lõpus või märtsis </li></ul><ul><li>Hallhüljes on looduskaitse all , teda ohustavad küttimine ja elukeskkonna reostumine </li></ul>
  30. 30. Viigerhüljes <ul><li>Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes </li></ul><ul><li>Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa </li></ul><ul><li>Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem </li></ul><ul><li>Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda </li></ul><ul><li>Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad </li></ul><ul><li>Neid kütitakse nii naha kui ka liha pärast </li></ul>

×