Eesti Imetajad
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Eesti Imetajad

on

  • 9,965 views

 

Statistics

Views

Total Views
9,965
Slideshare-icon Views on SlideShare
9,103
Embed Views
862

Actions

Likes
1
Downloads
62
Comments
0

9 Embeds 862

http://lemill.net 524
http://koolitee.blogspot.com 207
http://mj89sp3sau2k7lj1eg3k40hkeppguj6j-a-sites-opensocial.googleusercontent.com 46
http://www.koolitee.blogspot.com 33
http://gagloodusring.blogspot.com 30
http://www.slideshare.net 16
http://www.gagloodusring.blogspot.com 2
http://webcache.googleusercontent.com 2
http://new-twinspace.etwinning.net 2
More...

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Eesti Imetajad Eesti Imetajad Presentation Transcript

    • EESTI IMETAJAD Anna Irjas ja GAG Loodusring Juh. õp. H. Reino 2008 reisiblog.lhconcept.ee/images/nahkhiir.jpg www.etv24.ee/failid/79148_01.jpg
    • Eesti imetajad
      • Eestist on leitud 64 erinevat imetajaliiki.
      • Imetajad on ettevaatlikud – nad tegutsevad peamiselt õhtuhämaruses või ööpimeduses.
      • Paljud imetajaliigid – närilised, karihiired ja käsitiivalised – on raskesti määratavad.
      • Järgnevalt tutvume tuntumate imetajatega .
    • Hunt
      • Hunt on välimuselt koera sarnane
      • Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes
      • Kaalub umbes 30-50 kg
      • 100 – 160 cm pikk
      • Hundid söövad jäneseid, temast väiksemaid kiskjaid, sageli ka konni, hiiri, putukaid ja linnumune
    • Rebane
      • Punakaspruuni karvaga metsaelanik
      • On levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas
      • Sobivaim elupaik on metsade vahel asuv avamaastik, ka sood ja rabad
      • On üksiku eluviisiga loom, kes näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel
      • Rebasel on hästi arenenud haistmine ja kuulmine
      • Toitub väiksematest selgroogsetest, kodulinde näppab harvem kui arvatakse
    • Kährik
      • P ika karmi karvaga, jässaka keha - ga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga koerlane
      • Looduslik levila on Kagu-Aasias. Eestisse toodi nad 1950. a. Praegu on kährik Eestis tavaline jahiuluk
      • Elupaiga suhtes vähenõudlik, leppides vanade rebase ja mägra urgudega
      • On aktiivne öösel ja videvikus
      • Ainus taliuinakut tegev koerlane
      • Pojad sünnivad aprilli lõpul või mais. Tavaliselt on pesakonnas 6…8 kutsikat, kelle eest hoolitsevad mõlemad vanemad
      • Looduslikeks vaenlasteks on talle hunt, ilves, karu
    • Pruunkaru
      • Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel
      • Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal nagu inimenegi
      • Karud eelistavad elada suurtes metsades. Nad liiguvad ringi öösiti ning magavad päeval varjulises kohas
      • Karude talveuni kestab novembrist aprillini
      • Karud söövad pea kõike, eriti armastavad mett
      • Karu ainus vaenlane on inimene
    • Metssiga
      • Värvus mustjaspruunist hallikaspruunini. Põrsastel on kollakaspruunid triibud, mis kaovad neljandal elukuul
      • Emad liiguvad ringi poegadega, kuldid üksi. Aktiivsed õhtusel ja öisel ajal
      • Nagu pruunkaru, on metssigagi kõigesööja
      • Metssea vaenlasteks on hundid ja karud, poegadele ka ilves
      • Eluiga võib ulatuda kuni 25 aastani, aga tavaliselt ei ületa 10 aastat
      • Poegi võib olla kuni 12, enamasti siiski 3-4
    • Põder
      • Põder on Eesti metsade suurim loom
      • Tema õlakõrgus on üle 190cm ning kaal küündib 600kg-ni
      • Põdrad söövad 30-40kg rohtu ja puukoort suvel ning 15-20kg talvel
      • Põder on vagur loom, aga kui ta kõrvu liigutab ja jalgu tampima hakkab, tuleb jooksu panna, sest juba üks jalahoop võib olla surmav
      • Vasikad kaaluvad sündides 6-15kg, ent võtavad ööpäevas juurde kuni 2kg
      • Looduslikud vaenlased on hunt ja karu
    • Metskits
      • Sihvaka keha, peente jalgade ja saleda kehaga. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad sarvi
      • Eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi
      • Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud agressiivseks ning võivad üksteist tõsiselt vigastada, koguni tappa
      • Talled hakkavad liikuma nädala vanuselt
      • Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad
    • Tähnikhirv
      • Eestisse teda sisse toodud ei ole, aga neid tuleb aeg ajalt Leningradi oblastist meile
      • Võimalus tähnikhirvi Eestis näha või kuulda on aga siiski väike, kuna nad ei talu lumesügavust üle 45 cm
      • Tähnikhirved on peidulise eluviisiga loomad, kes eelistavad elupaigana tihedaid leht- ja segametsi ning käivad toitumas videvikus
      • Jooksuaeg on neil septembris oktoobris, mil nad peavad möirgamisduelle
      • Eluiga on neil looduses 11…14, vangistuses kuni 21aastat
    • Orav
      • Orava kehapikkuseks on 20…25 cm, saba pikkus on 19…21 cm ja nende kaal on vahemikus 170…400 g
      • Suudab puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda
      • Nad on segatoidulised süües nii pähkleid, seemneid kui ka linnupoegi ja tigusid
      • Oravatel on aastas tavaliselt kaks pesakonda poegi
      • Peamisteks vaenlasteks on neil metsnugis ja kanakull
    • Lendorav
      • Tavalisest oravast väiksem, tiheda hallika karva ja suurte mustade silmadega näriline
      • Esi- ja tagajalgade vahel on lendoraval nahavolt, mida ta kasutab puude vahel liuglemiseks
      • Toitub lehtpuu urbadest, koorest, seemnetest, marjadest, lehtedest ja puude võrsetest
      • Elupaigaks vanade puudega metsad, kus leidub pesaks sobivaid õõnsusi
      • Elab tavaliselt 5-6 aastaseks
      • Eestis haruldane, säilinud peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis
      • Lendorav on looduskaitse all
    • Ilves
      • Meie metsade ainus kaslane
      • Kaalub kuni 30 kg ja on kuni 110 cm pikk
      • Värvus varieerub punakaspruunist helehallini
      • Looduses elab u 10 aastaseks
      • Saaki varitseb maapinnal
      • Sööb kõike, millest jõud üle käib
      • Ilvesel on väga hea kuulmine. Näiteks 50 meetri pealt kuuleb ta, kuidas jänes puukoort närib
      • Ilves on värvipime
    • Saarmas
      • Ta on Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim
      • Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate
      • Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel
      • Tema uru suue avaneb vee alla
      • Toituvad peamiselt veeloomadest
      • Saarmale peetakse jahti tema hinnalise kasuka pärast
      • Emas- ja isasloom on koos vaid paaritumisajal, muul ajal elavad nad eraldi urgudes
      • Looduslikke vaenlasi väga pole, vaid hunt
    • Kobras
      • Koprad kuuluvad näriliste seltsi
      • Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale
      • Suvel söövad koprad rohttaimi, sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks
      • Mass ca 30 kg. Keha on jässakas
      • Koprad ehitavad uru või kuhi l- pesa. Uruava asub veepinnast allpool. Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tammi. Lange - tatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga
    • Mutt
      • V äike tömbi keha ja musta sametise karvaga loom. T al labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, mis on kaetud nahakurruga
      • A ktiivses tegutsemises ööpäevaring - selt. Mutt murrab kõiki, kellest jõud üle käib: hiiri, konni, madusid ja teisi mutte. Põhitoiduks on tal vihmaussid, mida ta varub talveks
      • Kevadel sünnib mutil 3...8 abitut poe - ga, kes iseseisvuvad 1 kuu vanuselt. Suguküpseteks isenditeks saavad 1 - aastaselt
      • Aedades tuhnivad mutid üles mulla - hunnikuid ning uuristavad käike pee - nardesse. M utt hävitab kahjurputukaid ning kobestab mulda
      • Teda on kütitud karusnaha pärast
    • Siil
      • Keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), pika koonuga pea väikesed silmad ja kõrvad lühike kael
      • Elab vaheldusrikastes elupaikades - metsaservad, leht- ja segametsad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud. Väldib paksu okasmetsa
      • Tegutseb peamiselt videvikus ja öösiti
      • Siili elupaiku ohustab linnastumine ja transport. Igal aastal hukkub maanteedel suur hulk siile. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse
      • Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi
    • Kodurott
      • Eestisse jõudis kodurott 13.sajandil.
      • Ta on rändrotist tumedam, saba keha pikkusest pikem.
      • Pikkus 15-25 cm
      • Elab hoonetes ja nende ümbruses.
      • Eelistab taimset toitu, kuid sööb ka loomset.
      • Levinud vaid Kagu- ja Lõuna-Eestis
      • Enamasti piirdub koduroti sigimisaeg ajavahemikuga märtsist oktoobrini.
      • Poegi on pesakonnas 7-12, suguküpseks saab u 3-kuuselt.
      • Keskajal oli ta olulisemaid katku levitajaid.
      www.taiko.org.nz/rat1.jpg
    • Rändrott
      • Rändrott ehk võhr pärineb Hiinast
      • Rändrott on agressiivsem kui kodurott ning eelistab süüa liha
      • Elavad pööningutel ning inimeste toidutagavarade lähedal
      • Poegivad aastaringselt
      • Kannavad edasi haigusi ja hävitavad praktiliselt kõik, mis ette jääb
      • Suure kohanemisvõime tõttu ei ole neid võimalik mitte kuidagi hävitada
    • Mügri e vesirott
      • Roti suurune, kuid saba on ainult poole keha pikkune.
      • Pikkus 12-24 cm.
      • Elab veekogude läheduses, niisketes paikades, aedades.
      • Tavaline kõikjal Eestis.
      • Mügri on usin kaevaja. Ta rajab maapinna lähedale pikki ja keerukaid käike. Sissepääsude juurde kuhjab mullahunnikud, mille sissepääs on külje pealt.
      • Mügri toitub kaldataimedest ja taimeosadest. Talvel võib süüa ka puude koort ja võrseid.
      • Poegib 2-3 korda aastas, igas pesakonnas on 4-7 poega.
      • Looduslikeks vaenlasteks on kiskjad ja röövlinnud.
      static1.nagi.ee/i/c/44/35/000044359c06d8_c.jpg
    • Leethiir
      • Punakaspruuni ülapoolega väike näriline, kelle saba on poole lühem kui keha.
      • Pikkus 8-11 cm
      • Elab metsades, võsastikes ja raiesmikel.
      • Toit on peamiselt taimne – seemned, marjad, taimeosad, seened.
      • Aktiivne ööloom, päevasel ajal liigub toiduotsingul poegadega emaloom.
      • Nende arvukus on suur ja seetõttu on nad kiskjate ja röövlindude toidusedelis tähtsal kohal.
      • Nende uriiniga levivad mõned eriti rasked viirushaigused.
    • Halljänes
      • Karvastik on pruun aastaringselt.
      • Pikkus 50-70 cm.
      • Asustab põlde, niite ja muid avamaastikke. Ulatuslikes metsamassiivides teda ei kohta.
      • Suvel toitub rohttaimedest, talvel puude ja põõsaste okstest ja koorest.
      • Tavaline kõikjal Eestis.
      • Halljänes poegib 2-3 korda aastas, igas pesakonnas on 3-5 poega.
      • Halljänes pesa ei ehita ja imetab oma vastsündinud poegi ainult öösiti. Päeval on nad omapead. Juba paarinädalaselt hakkavad nad ise toitu otsima.
      • Tal on palju looduslikke vaenlasi – kisjad, röövlinnud, hulkuvad koerad ja kassid.
      www.karwendel.net/fauna/tiere/gross/feldhase.jpg
    • Valgejänes
      • Karvastik muutub talveks valgeks, ainult kõrvatipud on aastaringselt mustad.
      • Pikkus 45-70 cm.
      • Asustab metsi ja soid. Avamaastikel teda eriti ei kohta.
      • Suvel toitub rohttaimedest, talvel puude ja põõsaste okstest ja koorest.
      • Tavaline kõikjal Eesti mandriosas.
      • Valgejänes poegib 2-3 korda aastas, igas pesakonnas on 3-5 poega.
      • Halljänes pesa ei ehita ja imetab oma vastsündinud poegi ainult öösiti. Päeval on nad omapead. Juba paarinädalaselt hakkavad nad ise toitu otsima.
      • Tal on palju looduslikke vaenlasi – kisjad, röövlinnud, hulkuvad koerad ja kassid.
      www.karwendel.ne/fauna/tiere/gross/feldhase.jpg
    • Nahkhiired
      • Nahkhiiri kohtame eelkõige videvikus ringi lendamas.
      • Neid leidub kõikjal Eestis.
      • Nahkhiired kasutavad ultraheli nii pimedal ajal takistuste vastu lendamise vältimiseks, kui ka saagi püüdmiseks.
      • Päeva veedavad nad tardumuses pööninguil, koopais, keldrites või puuööntes. Talvel on nende kehatemperatuur madal ja ainevahetus aeglane.
      • Nahkhiired toituvad nii putukatest kui puuokstel istuvatest selgrootutest.
      • Poegi on neil tavaliselt üks-kaks.
      • Kõik Eestis elavad nahkhiired on LK all.
      www.arborecology.co.uk/.../bat-plecotus.jpg
    • Euroopa naarits
      • Naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja
      • Euroopa naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Ameerika naaritsast erinevalt on tal valged nii mokad kui ka alalõug
      • Elavad vaikse voolu ja puhta veega jõe ja oja kallastel
      • Naaritsad söövad peamiselt veeloomi: konni, kalu ja limuseid
      • Euroopa naaritsa emast võib viljastada mingi isane. Siis hukkuvad looted enne sündi. Antud emasloom on sellel aastal sigimisest väljas. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad
    • Kärp
      • Suvel on kärp pruun, talvel valge. Sabaots jääb tal aga muutumatult mustaks
      • Kärp elab üksikult. Tegutseda eelistab videvikus. Ta on hea ronija
      • Elupaigaks valib koha, kus leidub hiiri
      • Sööb enamasti linnupoegi ja roomajaid, ent meelispalaks on hiired
      • Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud.
      • Vaenlasteks on kärbile suuremad kiskjad, peamiselt rebane
    • Metsnugis
      • Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on kollakas kuni oranzikas laik
      • Metsnugised on üksikeluviisilised, öise aktiivsusega kiskjad
      • Toiduks on talle peamiselt pisiimetajad, kuid võib murda ka jäneseid, linde
      • Jahti peab ta nii puu otsas kui ka maapinnal
      • Elavad nad reeglina umbes kümne, haruharva kuni 17 aasta vanuseks
      • Looduslikke vaenlasi metsnugisel ei ole. Juhuslikult võivad teda murda hunt ja ilves
    • Nirk
      • Nirk on maailma kõige väiksem kiskja
      • Nirk on levinud kõikjal üle põhjapoolkera
      • Nirk sööb hiiri, linde, mune, putukaid, vihmausse jne
      • Nirgid elavad 4-6 aastaseks
      • Vaenlasteks on nirgile kõik suuremad kiskjad ja röövlinnud
    • Hallhüljes
      • Läänemere suurim imetaja
      • Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo, emasloomad on väiksemad
      • Toitub kaladest, mereselgrootutest ja taimedest
      • Poegib veebruari lõpus või märtsis
      • Hallhüljes on looduskaitse all , teda ohustavad küttimine ja elukeskkonna reostumine
    • Viigerhüljes
      • Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes
      • Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa
      • Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem
      • Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda
      • Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad
      • Neid kütitakse nii naha kui ka liha pärast