3. Looma kirjeldus
Jänes on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Jänestel on väga väledad jalad, pikad kõrvad (mis hoiatavad teda, kuid ei kaitse),
kaitsevärvus ja piisavalt palju ettevaatlikkust, et elada selles kurjas maailmas kuni kaheksa
aastat. Jäneste lõikehambad võivad kasvada kuni kaheksa sentimeetrit pikaks. Jänestel on
jalataldadel karvad, mis võimaldavad käia sügava lume peal ilma, et nad lumme sisse
kukuksid.
Jänesed vahetavad karva iga aasta ühe korra, talve algul. Igal pool see nii ei ole. Iirimaal
ei tule lumi maha ja jänesed ei lähe ka valgeks. Gröönimaal ei lähe jänesed tumedaks,
sest mis sa ikka lumes tumeda kasukaga teed. Eestis lähevad jäneste kasukad heledaks ka
siis, kui lund maha ei tulegi.
4. Loomaeluviis
Jänesed on ööloomad ja tõepoolest väga liikuvad. Seetõttu jäävad nad
kahjuks tihti autode alla.
Suvel toituvad nad rohttaimedest. Sügisel söövad jänesed ka puude lehti.
Talvel aga hoopis puude ja põõsaste oksi, koort ja võrseid. Kevadel ka
puude pungi.
Jäneseid on Eestis kahte liiki: mets- ja põllujänesed. Metsajänes on
põllujänesest veidike väiksem ja elukoha poolest eelistab metsajänes
metsa, sood ning võsa. Põllujänes on oma nime saanud elukoha järgi, talle
meeldib elada enamasti avamaastikul.
5. Paljunemine
Jänes hakkab poegi sünnitama juba märtsikuus. Esimesele pesakonnale
järgneb teine, teisele kolmas ja kolmandale vahel neljaski. Jänes sünnitab
aastas üheksa kuni üksteist poega, igas pesakonnas kaks kuni kolm väikest
jänesepoega. Jänesepojad sünnivad nägijatena ja karvadega ning on
jooksuvõimelised juba esimesel elupäeval. Jänese piim on väga rammus ja
pojad kasvavad kiiresti ning paari nädala vanuselt söövad nad juba rohtu.
6. Midagi huvitavat
Jänestel on palju vaenlasi. Põhilised vaenlased on kassikakk, kanakull,
kotkas, rebane, hunt ja ilves.
Janestel on palju rahvapäraseid nimesid.Näiteks valgejänest kutsutakse
veel metsjäneseks, haavikuemandaks, lumejäneseks jne. Halljänest
kutsutakse veel põllujäneseks ehk letuks.
