1. Hunt
Vastseliina Gümnaasium
6. Klass
Emilie Laur

2. Rahvapärane nimetus
 Susi
 Võsavillem
 Hallivatimees
 Sorusaba
 Kriimsilm

3. Välimus
 Hunt
on 110–160 cm pikk
 85 cm kõrge.
 Hallikat tooni
 Hunt kaalub 30–50 kg
 Eesti rekord on 62 kg
 maailmarekord 78 kg
 Saba on 35–50 cm pikk.

4. Levik Eestis ja arvukus
Erinevatel andmetel võib hunte elada Eestis
kuni 200.
 Huntide arvukus sõltub asustusest
 Hunte vähem Põhja- ja Lõuna-Eestis
 Lõuna-Eesti all on mõeldud peamiselt Võruja Valgamaad.


6. Elupaik ja eluviis
 Võsastikud
 Sood
 Kultuurimaastiku
ja metsade piirialad
 Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja
eelistab avamaastikku

7. Toitumine
 Sõralised
 10
ja muud imetajad.
kg liha
 Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest
ja ka pisematest kiskjatest
 Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi,
ära ei põlata isegi putukaid ja
linnumune.

9. Pesa
 Pesana
kasutab hunt mõnikord koobast,
harva kaevab ise.
 Aprillis sünnib 5-7 kutsikat ja 1. kuul
toituvad emapiimast. Sügisel hakkavad
vanematega jahti pidama.

11. Koht ökosüsteemis
Metsa sanitariks
 Kütib haigeid või
vigaseid loomi
 Piirab näriliste ja
sõraliste arvukust


12. Huvitavat
 Sobivaks
peetakse umbes 50 hundi
olemasolu. Eesti metsades on hunte
viimastel aastatel ligikaudu 200 .
 Hunt on üks kodukoera esivanemaid.
 Koeratõugudest on hundile välimuselt
kõige sarnasemad eskimo koerad,
idaeuroopa lambakoerad.

13. Kasutatud kirjandus
 “Eesti
elusloodus” ( lk 280 – 281 )
 http://www.vikipeedia.ee
 http://www.looduspilt.ee