4. arusisalik
On levinud kogu
Euraasias Atlandi
ookeanist Vaikse
ookeanini, Rootsis ja
Norras ulatub levila
põhjapiir PõhjaJäämereni. Eestis esineb
kõikjal
Rusisalik on Eesti kõige
tavalisem roomaja
5. Elupaikadeks on märjemad alad niisked heinamaad, võsastunud oja- ja
kraavikaldad, tihti ka sood ja rabad.
Sageli võib arusisalikku kohata
kiviaedadel, puuriitades, lauahunnikutel
jne.
7. areng
Vastsündinud järglased
on 34…40 mm pikkused,
suve lõpuks kasvavad
nad 50…55 mm
pikkuseks. Suguküpseks
saavad arusisalikud
2…3. eluaastal, kui loom
on 75…80 mm pikkune.
Arusisalikud paarituvad
aprillis, 10…14 päeva peale
talveunest ärkamist. Pojad
(3…10) sünnivad juulis või
augustis. Arusisalik on
eluspoegija - munad
arenevad emaslooma sees ja
pojad kooruvad munemise
hetkel.
