Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Kalade KokkuvõTe

6,285 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
  • Follow the link, new dating source: ♥♥♥ http://bit.ly/36cXjBY ♥♥♥
       Reply 
    Are you sure you want to  Yes  No
    Your message goes here
  • Dating for everyone is here: ❶❶❶ http://bit.ly/36cXjBY ❶❶❶
       Reply 
    Are you sure you want to  Yes  No
    Your message goes here

Kalade KokkuvõTe

  1. 1. Kalade kokkuv õ te Keda nimetataks kaladeks? Tavapärase sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi Kiiruimsed ( Actinopterygii ), mis varem kandis nimetust klass Luukalad . Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki
  2. 2. Kiiruimsed ehk luukalad <ul><li>Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi Kiiruimsed ( Actinopterygii ), mis varem kandis nimetust klass Luukalad . Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki </li></ul>
  3. 3. Kalad Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt &quot;kalakujulised&quot;.  Kalade nahk on kaitstud soomustega. Nahanäärmed eritavad lima, mis katab ka soomuseid. Lima kergendab ujumist ning on kaitseks. Enamikul meil elavatel kaladel on tumedam seljaosa ning heledam kõhupool. See on kaitsekohastumus, mis muudab nad teistele loomadele vähemmärgatavaks. Kõige suurem kala on vaalhai pikkusega kuni 12,5 meetrit ja kehamassiga ligikaudu 15 tonni. Väikseim kala (ja ühtlasi väikseim selgroogne) on üks troopiliste vete kalaliik India ookeanist, kelle pikkus on alla 9 mm.
  4. 4. Kus kalad elavad? <ul><li>Kõiki kaladeks nimetatud loomi seob veeline eluviis. Enamik kalu ei välju veest kunagi. Kaladel kogu elutsükkel - sigimine ja areng - on seotud veega. Kalad asustavad meie planeedi kõige erinevamate tingimustega veekogusid: nii soolaseid kui magedaid, külmasid kui sooje, voolava kui seisva veega. Nad võivad elada nii pinna lähedal kui ka kilomeetrite sügavuses, nii üksi kui parvedena. Paljud kalad veedavad kogu elu ühes veekogus, teised aga võtavad ette tuhandete kilomeetrite pikkusi rändeid </li></ul>
  5. 5. Kuidas kalad liiguvad? <ul><li>Kala ujub vees keha ühele ja teisele poole painutades, suureks abiks on sabauim. Liikumissuuna muutustel abistavad rinna-, kõhu- ja seljauimed. Kõhuõõnes paiknev gaasidega täidetud ujupõis hõlbustab kalal sukelduda või veepinnale tõusta. </li></ul>
  6. 6. Kuidas kalad hingavad? <ul><li>Kalad hingavad pea tagakülgedel paiknevate lõpustega. Nende abil saavad kalad vees lahustunud hapnikku ning eritavad keskkonda süsihappegaasi. Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha. </li></ul>
  7. 7. Milline on kalade vereringe? <ul><li>Kuidas kalad hingavad </li></ul><ul><li>Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased . Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha. </li></ul>
  8. 8. Milline on kalade vereringe? <ul><li>Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased </li></ul>
  9. 9. Mida kalad söövad? <ul><li>Erinevatel kaladel on erinevad toiduobjektid: alates mikroskoopilisest planktonist ja lõpetades teiste, endast väiksemate kaladega. Lepiskalad (särg) on segatoidulised, röövkalad (haug) aga võivad teisi kalu tervelt alla neelata. </li></ul>
  10. 10. Millised on kalade peamised meeleelundid? <ul><li>Pea eesosas paikneb paar suhteliselt lühinägelikke silmi. Kalade hea haistmine on seotud silmade ees paikneva haistmiselundiga, mis on ühendatud ninasõõrmetega. Kuulmiselund paikneb koljus ning väliselt seda kaladel näha ei ole. Vee võnkumisi tajuvad kalad küljejoonega. </li></ul>
  11. 11. Kuidas kalad sigivad ja arenevad? <ul><li>Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. </li></ul>
  12. 12. Välimus <ul><li>Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni), kereks (viimasest lõpusepilust pärakuni ) ja sabaks (pärakust keha lõpuni). </li></ul><ul><li>Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad , sõõrsuud , kõhrkalad , luukalad , vihtuimelised ja kopskalad . </li></ul>
  13. 13. Välimus
  14. 14. Huvitavat <ul><li>Kalad oskavad oma liigikaaslaste sotsiaalset staatust tuletada kaudsete tunnuste põhjal ehk n-ö loogilise mõtlemise abil, kirjutas ajakiri Nature. </li></ul>
  15. 15. Kas kalad magavad <ul><li>M agavad ikka, üks rohkem, teine vähem.Kalad nagu teisedki enam-vähem aktiivse eluviisiga loomad vajavad oma energiavarude taastamiseks ja normaalse elutegevuse tagamiseks peale toidu ka omajagu puhkust. AHVEN-tuleb kalda lähedale ja laskub põhja,toetudes kõhuuimedele ja sabale ning hoides seljauimed nagu tasakaaluks õieli.Ta pea vajub allapoole,esimene seljauim laskub kokku,teine aga jääblki laiali.Pimeduse saabudes magab ahven juba sügavat und. SÄRG- Samuti kaldaläheduses taimestikus,kuid nad on kergema unega kui ahvenad ning tõusevad öö jooksul korduvalt üles.Ujuvad ringi ja uinuvad taas.Magades on särg kaldasendis toetudes põhjale pea ja kõhu uimede varal. NURG-magab liivasel põhjal madalas vees.Kui teda öösel valgustada, tuleb juurde ja toksib ninaga vastu lambiklaasi.Teised kalad seda ei tee. LINASK-otsib toitu sageli öötundidelgi,teda võib leida puhkamas nii valgel kui öisel ajal.Magades toetub linaski pea,kõhuuimed ja saba vastu põhja. ANGERJAS-puhkab peamiselt päeval,sest on öise eluviisiga.Kala uuristub pehmesse põhjapinnasesse või poeb kivide ja vettinud puunottide alla nii, et ainult pea ulatub välja.Sageli on nad oma peiduurkas mitmekaupa. TURSK-puhkab öösel,lamades kõhuli või koguni külili merepõhjas. Avaveelise eluviisiga kalad magavad vabas vees hõljudes.Näiteks atlandi heeringad&quot;ripuvad öösiti vees täiesti liikumatult kas poolviltu või püsti,pea allapoole või siis rõhtsalt,kõht ülespidi.&quot; </li></ul>
  16. 16. 10 KÜSIMUST JA VASTUST KALADE KOHTA     <ul><li>1) KUIDAS KALAD MAGAVAD? </li></ul><ul><li>Kuna kalade silmad on laugudeta, ei sule nad silmi kunagi. See aga ei tähenda, et kalad tulevad toime magamata. Nad lihtsalt magavad lahtiste silmadega. Magamispoosid on liigiti väga erinevad. Mõned kalad vajuvad magades kergelt külili ning hulbivad liikumatult vees. Paljud kõrgemates veekihtides elavad parvekalad toetuvad peaga merepõhja, kusjuures nende keha jääb püstiasendisse. Sellisel puhul on kõigi parve kuuluvate kalade sabad sihitud eri suundadesse. Mõned rifialade kalad peituvad magamiseks pragudesse ja õõnsustesse. </li></ul><ul><li>Põhjus, miks magavaid kalu tavaliselt ei nähta, on lihtne. Enamik kalaliike magab öösel, mil vees valitseb täielik pimedus. Loomulikult pole magavaid kalu siis ilma spetsiaalse valgustuseta näha. </li></ul>
  17. 17. KALA, KES KASUTAB MAGAMISKOTTI <ul><li>2) </li></ul><ul><li>Öö saabudes valmistavad papagoi kalad endale iga kord uue magamiskoti. See koosneb rikkalikult eritatavast limast, mis moodustab kala ümber sültja kesta. Sellise magamiskoti valmistamiseks kulub kalal umbes pool tundi ning sama palju aega kulub kala hommikul “kotist” vabanemiseks. </li></ul>
  18. 18. 3) KALA, KES KASUTAB ELEKTRIŠOKI-RELVA <ul><li>Lõuna-Ameerika kirdeosa madalates jõgedes elav elektriangerjas on suuteline tema elektrielundites tekitatud elektrilaenguga tapma vägagi suuri loomi. Nimelt võivad täiskasvanud, 1,5-2,5 m pikkused elektriangerjad tekitada laengu, mille pinge võib olla kuni 650 V. Voolutugevus on aga võrdlemisi madal, mitte üle 0,75 A. </li></ul>
  19. 19. 4) SANITARKALAD <ul><li>Mõned pisikesed kalaliigid elatuvad toidust, mida nad hangivad suurte röövkalade pealt, kehalt ja isegi suust kogutavatest toidujäätmetest ning parasiitidest. Sellise “koostööga” on rahul mõlemad osalised. Sanitar saab süüa ning tema “klient” vabaneb tülitajatest ning toidujäätmetest, mis muidu tema suus roiskuma hakkaksid. Selleks, et röövkala oma teenijaid nahka ei pistaks, teevad viimased röövkalale lähenedes omalaadseid tantsutuure, mille peale röövkala oma suu pärani ajab ja sanitarid sisse laseb. Sanitarkalad puhastavad parasiitidest ka suurte kalade nahka, seda eriti lõpuste ning uimede tundlikes piirkondades. </li></ul>
  20. 20. 5) KUS ASUVAD KALADEL KÕRVAD? <ul><li>Kalad on küll suutelised tajuma vees levivaid võnkumisi, seega ka heli, kuid mitte kõrvadega , mida neil pole. Kõrvu asendab kaladel keha kummalgi küljel peast kuni sabani kulgev küljejoon, kuhu suubuvad ülitundlikud närvirakud. Küljejoone-elundi abil tajub kala ka kõige pisemaid võnkeid, mis toovad temani informatsiooni kõigest ümberringi toimuvast. </li></ul>
  21. 21. 6) KALAD, KES LENDAVAD <ul><li>Kalad saavad neile eluks vajaliku hapniku veest ning seetõttu ei saa nad viibida pikemat aega õhus, nagu imetajad ei saa sukelduda kestvamalt vee alla. Sellegipoolest on pääsukalalaste sugukonda kuuluvatel lendkaladel välja kujunenud võime katta küllaltki pikki vahemaid õhus lennates. Arendades juba vees üsna suurt kiirust (30 km/h), hüppab kala veest välja ning libiseb, rinnauimed välja sirutatud, mööda veepinda, kiirendades liikumist vette ulatuva sabauime alumist hõlma võngutades. Veepinnal kasvab kala kiirus ligi 60 km/h. Siis sirutab kala oma kõhuuimed laiali ning liuglebki vee kohal. Selline lend kestab kümmekond sekundit ning lennuteekonnapikkus võib ulatuda mõnekümnest meetrist paarisaja meetrini. Igatahes on see piisav, et lendkala vees jälitanud vaenlane oma ohvri silmist kaotaks. </li></ul>
  22. 22. 7)KALA, KES UJUB VERTIKAALSELT <ul><li>Merihobukesed on ainsad kalad, kes valdavad tähelepanuväärivat võimet ujuda vertikaalsuunas. Nad kinnituvad oma keerduva haardsabaga nii taimede kui ka kaljude külge. Nende pea, mis meenutab suuresti hobuse pead, on alati ülespoole suunatud. Merihobikesed püüavad oma vaenlastele jätta muljet, nagu oleksid nad mingite veidrate laikude ja harudega taimed või kivid. Röövkalu õnnestub neil oma maskeeringuga enamasti petta, kuid krabisid mitte. Ilmselt on krabid nii lollid, et neid ei olegi võimalik petta, sest nad söövad kõike, mis iganes neile sõrgade vahele satub. Merihobukesed ise toituvad aga pisivähilistest ja vees hõljuvatest larvidest. </li></ul>
  23. 23. 7)KALA, KES UJUB VERTIKAALSELT <ul><li>Merihobukesed on ainsad kalad, kes valdavad tähelepanuväärivat võimet ujuda vertikaalsuunas. Nad kinnituvad oma keerduva haardsabaga nii taimede kui ka kaljude külge. Nende pea, mis meenutab suuresti hobuse pead, on alati ülespoole suunatud. Merihobikesed püüavad oma vaenlastele jätta muljet, nagu oleksid nad mingite veidrate laikude ja harudega taimed või kivid. Röövkalu õnnestub neil oma maskeeringuga enamasti petta, kuid krabisid mitte. Ilmselt on krabid nii lollid, et neid ei olegi võimalik petta, sest nad söövad kõike, mis iganes neile sõrgade vahele satub. Merihobukesed ise toituvad aga pisivähilistest ja vees hõljuvatest larvidest. </li></ul>
  24. 24. 9) KÕIGE VEREJANULISEMAD KALAD <ul><li>Vastupidi levinud arvamusele pole kõige verejanulisemad mereasukad mitte haid, vaid hoopis tuunikalad. Tavaliselt tapavad ka tuunid üksnes nii palju oma saakkalu, kui nad parajasti süüa jõuavad. Kuid aeg-ajalt valdab neid tõeline tapakirg. Nad sisenevad mõnda kalaparve, kus nende hammaste all leiab oma lõpu kümme korda enam kalu kui tuunid neid süüa jõuaksid. Haide kohta on vaid harvu teateid, et nad muutusid meeletuks ja kiskusid tükkideks kõik ettejääva elava. </li></ul>
  25. 25. 10) KALA, KES UJUB KÕHT ÜLESPIDI <ul><li>Tavaliselt jäävad vette, kõht ülespidi, kas vigastatud ujupõiega või surnud kalad. Kuid on olemas ka niisugune kala, kes suurema osa oma elust ujub, selg allapoole, kusjuures isegi tema suu paigutus vastab tema ujumisviisile. Tegemist on umbes sõrmepikkuse mageveekalaga, kelle nimi on kongo-wells. Seda ebatavalist liikumisviisi põhjustab asjaolu, et see kala toitub veetaimede lehtede allküljel asuvatest vetikatest. </li></ul>
  26. 26. Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku? <ul><li>Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid). </li></ul>
  27. 27. 4 kalaliiki Eestis looduskaitse all <ul><li>Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime. Kui vee happesusreaktsioon (pH) langeb alla 6, vabanevad veekogude põhjasetetest kaladele mürgised metalliühendid. Alla pH 5,5 kaovad järvedest viimastena haug ja ahven. </li></ul><ul><li>Eestis on 4 kalaliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused kalad Eestis. </li></ul>
  28. 28. Mis kala see on
  29. 29. Mis kala see on
  30. 30. Koger
  31. 31. Koger <ul><li>Koger on kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala, kelle pikkus on keskmiselt 10...25 cm ja kehamass 50...400 g. Kogre värvus võib olla väga mitmekesine: selg on tume, hallikas- või pruunikasroheline, küljed rohekaskuldsed. </li></ul><ul><li>Koger paistab silma oma mudalembese eluviisi poolest. Ta on seisvate või nõrgalt läbivoolava veega taimestikurikaste järvede elanik. Eestis eristatakse kahte tüüpi kokresid: järvekogred ja mudakogred. Viimased asustavad eriti väikseid ja mudaseid lompe. Lisaks iseloomustab kokre veel äärmiselt visa hing: nimelt võib ta talvel ellu jääda isegi siis, kui veekogu põhjani läbi külmub. Sel juhul võib koger pugeda kuni 70 cm sügavusele mutta. Pärast karmi talve, kui veekogu on olnud pikalt jääs, võib koger sageli jääda antud veekogu ainsaks kalaliigiks. Selline vastupidavus ilmneb ka suvel, kui järved ja lombid kipuvad ära kuivama. </li></ul>
  32. 32. Koger <ul><li>Kogred toituvad mudas elutsevatest organismidest - enamasti surusääsklaste vastsetest, aga ka lihtsalt taimsest kõdust ja mudast. Koger koeb juunist augustini veekogu taimestikurikastes osades. Et ta on väga soojalembene kala, siis peab ka veetemperatuur kudemise alguseks olema vähemalt 16...18 °C. Kudemine toimub rühmiti ning on kärarikas ja silmapaistev tegevus. Tavaliselt on emased sügavamal, isased aga karglevad ja hüplevad ülevalpool. Koetud ja viljastatud mari areneb veetaimedele kleepunult. Sõltuvalt veetemperatuurist, koorub 6 mm pikkune vastne 4...6 päeva pärast. Koger saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning pikaealise kalana võib ta eluiga ulatuda 20...30 aastani. </li></ul><ul><li>Kogred on hinnatud püügikala maitsva liha tõttu. Ka kokrede mudamaitse, mis on mudas veedetud aastate tagajärg, on hõlpsalt kõrvaldatav, hoides kalu enne söömist mõnda aega puhtas vees. Koger kasvab aeglaselt, ja seetõttu teda kalakasvatuslikult eriti ei hinnata. Looduses on ta väikeste umbjärvede kalamajandamisel asendamatu </li></ul>
  33. 33. Kõhrkalad <ul><li>Kõhrkalu ( Chondrichtyes ) (haid, raid jt) eristab luukaladest neile iseloomulik kehakuju, kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. Algelisemateks kõhrkaladeks olid Devoni ajastul elanud rüükalad , kes on oma nime saanud nende keha katva paksu monoliitse rüü järgi. Lõugadel neil hambaid ei olnud, toitu haarasid nad lõugade teravate servadega. Suurimate rüükalade pikkus ulatus kuni 10 meetrini. Haid olid Devoni merede oluliseks kalade grupiks. Esimesed tuntud haid pärinevad Kesk- Devoni kivimitest ja nad olid nähtavasti viimaseks suureks kalade grupiks, kes sel ajal välja arenesid. Devoni haid olid primitiivsed ja vaevu ühe meetri pikkused. Devonis ilmusid ka kiiruimsed kalad. Sel perioodil nad erilist edu ei saavutanud, kuid domineerisid Mesosoikumi ja Kainosoikumi meredes. Sellesse gruppi kuuluvad tänapäeva kaladest: forell, ahven, heeringas, tuunikala jpt. Nimetus kiiruimsed viitab sellele, et nende kalade uimesid toestasid peenikesed luud, mida võis palja silmaga selgelt näha. Kiiruimsete kalade tekkel oli suur tähtsus, kuna sellega on seotud kopskalade ja vihtuimsete kalade areng. Kõhrkalade vanimad leiud pärinevad Siluri algusest. Kõhrkaladest säilivad fossiilsena hambad (foto 1) ja rüükaladest paksud rüü osad (fotod 2-4). </li></ul>
  34. 34. Kõhrkalu

×