1. 5.–15. sajand

3.  Keskaeg kui
vaimupimedus, vägivaldsus, vaesus.

4.  Rahvaste kujunemine; Euroopa kaardile.
 Barbarid hävitasid Rooma antiikkultuuri.
 Ristiusk oli ainus ametlik usk, seda levitati
vägivaldselt (ristisõjad), et valdusi juurde saada.
 Kultuuriliselt vaene aeg, rõhk oli piiblilugudel;
põjapoolsete rahvaste müüte kirjutati küll
üles, kuid pigem püüti neid eitada.
 Keskaja kohta ei saa aga öelda, et see oleks päris
pime aeg olnud, kuna tekkisid esimesed ülikoolid:
1088 Bologna, 1096 Oxford, 1209 Cambridge.

5.  Kõik läänemaailma probleemid kerkisid esile
keskajal: uusaegsed keeled, kaubanduslikud
linnad, kapitalistlik majandus
(pangad, tšekid, intressid)
 Hakati laialdaselt kasutama tuuleveskeid, leiutati
hobuserauad, laeva ahtri külge kinnitati veealune
tüür (ilma milleta oleks Ameerika avastamine
võimatu olnud)
 Elame siiani keskaja tehnoloogia lipu all:
prillid, kangasteljed, aurumasin, Gutenbergi
trükipress.

6.  Antiikaeg mõjutab veelgi, sest päris järsult see ei
lõpe.
 Keskajal polnud tugevat rahvustunnet (ühtseid
riike polnud, paljud killustunud).
 Keskaeg = vaimupimeduse aeg, sest keegi ei
osanud kirjutada. Renessansiajaga algas üldine
vaimne ärkamine.
 Enne 12. sajandit pärit kirjandus on
identifitseerimata: 11. sajand toob sisse
kangelaslaulud.

7. „Rolandi laul“
2. „Laul minu Cidist“
3. „Nibelungide laul“
4. „Lugu Igori sõjaretkest“
1.
KANGELASLAULUD PEEGELDAVAD EUROOPA
RAHVASTE VARAJAST KESKAEGSET LUGU (11.-13.
saj)

8.  ROMAAN: esimesed romaanid kirjutati tegelikult





hilisantiikajal, mõiste ise võeti kasutusele keskajal, 19.20.saj põhiline.
Tuntuim romaanitüüp keskajal oli rüütliromaan.
12. sajand oli rüütlikultuuri kõrgaeg.
Rüütlikultuur seotud Prantsusmaa kultuuriga:
õukonnakultuur, milles suur tähtsus naisel.
Rüütlikultuuri tunnuslikuim nähtus on daamikultus.
Igalühel olemas oma kättesaamatu südamedaam, kelle
armastuse nimel tuleb end proovile panna.

9.  Proosaromaane oli antiigis vähe -> rüütliromaangi
alguses värssteosena e luulevormis. Omane paarisriim:
A
A
B
B
C
C
jne
• Rüütliromaanid olid kirjaoskajate jaoks
loetavaimad, mis võis soosida kirjaoskuse levikut.
RÜÜTLIKIRJANDUSEGA LAIENEB ILMALIK
TEEMA.
Loe õpikust lk 106 „Valge kana ja kuldsõrg“

10.  LINNAKIRJANDUS: vastandatakse
lossidele, vaimulikele, maale, rüütlitele
rüütlikirjanduses.
 Moraliseeriva hoiakuga, aga lisatud palju nalja.
 Kriitiline hoiak vaimulike suhtes.
 Inglismaal kujunesid välja Robin Hoodi lood –
mõisnikuga tülis metsas redutav vaba talupoeg.

11.  Esitasid rändavad laulikud ehk trubaduurid


•
•
(Saksamaal minnesinger, kuulsaim Tannhäuser).
Trubaduurid võlusid naisi: ülistasid daami
vooruseid, et teisi laulikuid ületada.
Rüütliluule tunnusjooned:
1. Armastus-/lembeluule. Ka siin laulikutel oma
südamedaamid, keda kujutati.
2. Elurõõmus: teemadeks
noorus, harmoonia, seiklus, kirg, nauding.
Trubaduurid ei jäänud loorberitele puhkama:
tensoon, pastorell, serena, romanss (lk 100)
Suurim keskaja lüürik: Francois Villon (lk 112-113)

12.  Areneb kirikust ja kirikuga seoses: alguses on kiriklikud
rituaalid, et usuga seotut inimestele selgeks teha.
 Peamiselt usutõdede selgitamiseks!
 Põhižanrid:
1. Müsteeriumid: esitati Vana-Testamendi episoode
Piiblist, nt „Aadama mäng“ Aadama ja Eeva
pattulangemine
2. Miraaklid ‘ime’: pühakute ja Jumalaema (neitsi Maarja)
imeteod, nt „Miraakel Theophile’ist“ kuradile hinge
müümine
3. Moralité ‘kõlblus, moraal’: õpetlik, moraliseeriv
näidend, nt arukas taevariiki, arutu põrgusse. Voorusliku
ja pahelise kõrvutamine.
4. Liturgiline draama: lihtsad dialoogid Piibli ainetel.

13.  Keskaja lõppu tähistab narrikirjandus.
 Valdavalt naerdakse välja rumalust.
 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi abil jõudis
eesti lugejateni näiteks kilplaste-lood.

14.  Euroopas kõige kuulsam kangelaslaul.
 Põhiliselt assonantsriim ehk täishäälikute




kokkulangemine
Meesriim: pr.keeles langeb rõhk viimasele silbile
Tugevalt psühholoogiline, kuigi naisi ja armastust pole
kujutatud.
Kangelane Roland on ustav keisrile, aga ta on
uhke, sest püüab hakkama saada raskes olukorras ega
taha Karl Suurt appi kutsuda.
Täis suuri liialdusi, nt Karl Suur peatab Päikese.

15.  12. sajandist, meieni jõudnud 14. sajandi





ümberkirjutus.
Cid on araablaste antud aunimetus, tegelikult nimi
Rodrigo Diaz de Vivar. Tegelane on reaalselt olemas
olnud.
Cid on pos. ja puudusteta tegelane, mitte nagu Roland.
Mitte ainult kangelased, vaid ka lihtsad inimesed.
Siin on rohkem eraelulist temaatikat, mitte suuri
kangelas- või sõjategusid.
Konflikt on hispaanlaste endi vahel: Cidi tütre
väimehed on kurjad.

16.  13. saj-l, kui rüütlikultuur väga levinud.
 Nibelungid on kääbused ehk udu rahvas.
 Üsna julma tegevustikuse üleskirjutus, mida veidi
pehmendab kristlus.
 Süngetooniline teos, milles on rahvuse kriitikat.

17.  Vene kangelaslaul, kirjutatud tundmatud autori




poolt.
Rüütliromaanile omane rüütliau ja patriotismi
ülistamine
Kangelaste idealiseerimine.
Sündmuste ja tegelaste hüperboliseerimine
(poeetiline liialdamine, mõnikord võimatuseni
suurendamine)
Leinab taga ühtset Venemaad, kutsub vürste
välisvaenlaste vastu ühinema.