2. Leiame vastused küsimustele:
• 1. Mis on raha?
• 2. Millised on raha omadused?
• 3. Milline raha on käibel Eestis ja mujal
maailmas?
• 4. Milliseid teenuseid pakuvad pangad?
• 5. Kuidas pank “loob” raha?
• 6. Mis on Eesti Panga roll ja ülesanded?
• 7. Miks raha väärtus muutub?
• 8. Mis on inflatsioon ja kuidas see puudutab
meid kõiki?
3. • Rahal on majanduses kolm funktsiooni:
• 1. maksevahend - rahaga saab tasuda kaupade
ja teenuste eest;
• 2. väärtuste mõõdupuu - raha näitab toote või
ressursi väärtust nii, et igaüks saab sellest aru;
• 3. vara kogumise vahend - raha on võimalik
kõrvale panna ja hiljem kasutada kaupade ja
teenuste eest tasumisel.
• Raha on üldtunnustatud maksevahend
kaupade ja teenuste eest tasumisel.
4. • Rahal peavad olema järgmised omadused:
• 1. stabiilsus - raha väärtus ei tohi liiga palju
kõikuda;
• 2. kaasaskantavus - raha peab olema väike ja
kerge, et seda saaks kaasas kanda;
• 3. kulumiskindlus - raha trükkimisel
kasutatakse väga vastupidavat paberit;
• 4. ühtlus - sama nimiväärtusega raha peab
alati olema sama väärtusega;
• 5. jagatavus - raha saab jagada osadeks;
• 6. äretuntavus - raha peab olema lihtne ära
tunda ja raske järale teha.
5. • Raha arengus on olnud järgmised etapid:
• 1. barterkaubandus;
• 2. väärismetallid;
• 3. rahasedelid;
• 4. arveldusraha (SDR, ECU);
• 5. elektrooniline raha.
• Paremad rahad vahetasid välja halvemad
seoses kaubavahetuse laienemisega.
• MAKSEVAHENDID
• 1. Sularaha - koosneb pangatähtedest ja
müntidest.
6. • 2004. aastal oli sularaha ringluses 8,625
miljardit.
• Sularaha ei ole tänapäeval peamine
maksevahend.
• Eesti Panga andmetel moodustas 2003. aastal
sularahaga soortiatud tehingute arv 0,2 %.
• 2. Sularahata maksevahendid:
• a) nõudehoius - arvelduskonto, millelt klient
saab esimesel nõudmisel raha võtta ja makse-korraldusi
teha.
• # Deebetkaart - makseid saab sooritada kontol
oleva raha piires.
7. • # Otsekorraldus - püsileping kliendi ja panga
vahel teatud maksete igakuiseks tasumiseks
kliendi kontolt.
• # Krediitkaart - võimaldab kasutada rohkem
raha, kui kontol momendil on.
• b) Tšekid - ei ole Eestis maksevahendina
kunagi erilist rolli mänginud ja nende
kasutamine väheneb.
• 2003. aastal moodustas sularahata tehingute
arv 99,8% sooritatud tehingute koguarvust
(Eesti Pank).
8. • KUI PALJU ON RAHA RINGLUSES?
Kui suur on raha pakkumine?
Kui suur on rahamass?
Kui suur on raha hulk?
9. • Eesti Panga liigituse järgi on Eesti rahahulga
struktuur järgmine (31.10.2003)(mln kr):
• M0 15 357,5
• Ringlusesse lastud sularaha 8 625,8
• Ringlusesse lastud kontoraha 6 731,8
• M1 39 788,8
• Sularaha majanduses 7 571,0
• Nõudmiseni hoiused 32 217,9
• M2 55 045,7
• M1 39 788,8
• Tähtajalised ja muud hoiused 15 256,8
10. • PANGANDUSE ARENG
• Pangandus sai alguse keskaegsetest kullas-sepa
äridest.
• Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid
kuld- ja hõbemündid.
• Neid oli ebamugav kaasas kanda ja kerge
varastada.
• Ohutuse ja mugavuse tagamiseks hakkasid
inimesed hoidma oma kulda kullassepa juures
• Kullassepp andis kulla vastu veksleid.
• Kulla hoidmise eest võttis kullassepp teenus-tasu.
11. • Kullassepa vekslid said väga populaarseks.
• Vekslite kasutamise levides tekkis paberraha.
• Alguses olid vekslid täielikult tagatud kullaga
• Aja jooksul märkasid kullassepad, et
inimesed võtavad välja vähem kulda, kui nad
hoiule annavad.
• Kullassepad hakkasid hoiustajate kulda välja
laenama, et intressi teenida.
• Kullassepad panid hoiustajate raha endale
raha teenima.
• Samuti tegutsevad ka kaasaegsed pangad.
12. • Kullassepa bilanss:
• AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused)
• Kuld 1000 Hoius 1000
• Kuld reservis 900 Hoius 1000
Laen 100
• Kaasaegsed pangad tegelevad:
• 1. klientide raha hoiustamisega (nõudehoius,
tähtajaline ehk deposiithoius, säästuhoius);
• 2. laenamisega - pankade põhiline tuluallikas.
• a) Tarbimislaen - tagasimaksmise tähtaeg on
lühikene, summad on suhteliselt väikesed,
tagatiseks on käendus.
13. • b) Hüpoteeklaen - tagasimaksmise tähtaeg on
pikk, tagatiseks on kinnisvara.
• c) Arvelduslaen - võimaldab jääda ajutisse
miinusesse.
• 3. Maksete teostamine - rahaülekannete
õigeaegne teostamine (48h).
• Kaasaegset pangandust iseloomustab:
• 1. pank “loob” raha - pank kasutab oma
klientide raha, et teenida endale raha;
• 2. Pank tegutseb kohustusliku reserviga:
• a) kohustuslik reserv - kindlaksmääratud osa
panga hoiustest, mida ei tohi välja laenata;
14. • b) kohustuslikku reservi hoitakse keskpangas;
• c) varutegur ehk kohustuslik reservimäär -
protsentides väljendatud osa hoiuste
kogusummast, mida ei tohi välja laenata.
Eestis on see 10% hoiustest.
• Laenud suurendavad rahamassi, kuna
nõudehoius on üks osa rahamassist (M1).
• LAEN KRM 10% LISA
• 100 000 10 000 100 000
• 90 000 9 000 90 000
• 81 000 8 100 81 000
• 271 000
15. • On võimalik välja arvutada maksimaalne
rahasumma, mille on võimeline looma laen
100 000 krooni.
• Selleks kasutatakse rahaloomekordistit ehk
rahakordajat.
• Rahaloomekordisti = 100 : KRM (varutegur)
• RLK = 100 : 10 = 10
• 10 x 100 000 = 1 000 000
• Laen 100 000 krooni on suuteline
maksimaalselt suurendama rahamassi ühe
miljoni kroonini.
16. • Rahamass on pidevas muutumises.
• Ta suureneb siis, kui ettevõtted on tuleviku
suhtes optimistlikud ja laenavad raha
laienemise rahastamiseks.
• Ta väheneb siis, kui ettevõtted vähendavad
laene.
• Panganduse stabiilsus tagatakse:
• 1. hoiuste tagamise fond 20 000 miinus 10%
(hoiustaja omavastutus);
• 2. pangajärelevalve - teostab Eesti Pank.
17. • KESKPANK JA TEMA ÜLESANDED
• Eesti Pank asutati 24. veebruaril 1919. a.
• Tema ülesandeks oli tol ajal rahaliikumise ja
makseringluse korraldamine ning vaba raha
kasulik paigutamine.
• Alates 1928. a. oli EP ainuõigus emiteerida
(ringlusesse lasta) pangatähti.
• Kuni 1928. a. oli Eestis käibel mark.
• 1 mark = 0,29 g kulda.
• Margal puudus kattevara.
18. • Majandusraskused, keskpanga valed laenu-otsused,
katsed katta riigi eelarve puudujääki
viisid kriisini.
• 1928. a. viidi läbi keskpanga- ja rahareform.
• Eesti Vabariigi rahaühikuks sai kroon, mis
võrdsustati Rootsi krooniga.
• 1 kroon = 0,4 g kulda.
• Kroon oli reaalselt tagatud kattevaraga.
• 1933. a. devalveeriti Eesti krooni kurssi 35%
ja kehtestati kurss Inglise naela suhtes.
• 1 nael = 18,35 krooni
19. • Devalveerima - rahaühiku tingliku vääris-metallisisalduse
vähendamine või kursi
alandamine välisvaluuta suhtes.
• Tänapäeval on EP põhilised ülesanded:
• 1. korraldada raharinglust ja tagada raha
stabiilsus. Eesti Pangal raha emiteerimise
ainuõigus;
• 2. teostada riiklikku raha- ja pangandus-poliitikat
ning suunata krediidipoliitikat;
• 3. teostada järelvalvet kõigi Eestis
tegutsevate krediidiasutuste üle;
• 4. koostada Eesti maksebilanss.
20. • Eesti Pank allub Riigikogule.
• Kõrgeim organ on Nõukogu, mille esimehe
nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi
Presidendi ettepanekul.
• Tööd keskpangas juhib Eesti Panga president,
kelle ametiaeg on 5 aastat.
• Eesti Panga president annab oma tegevusest
regulaarselt aru Eesti Panga Nõukogule.
• VALUUTAKOMITEE SÜSTEEM
• Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992. a.
kehtib Eestis Valuutakomitee põhimõttele
rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem.
21. • See tähendab, et Eesti krooni kurss oli
seadusega seotud Saksa margaga vahekorras
1 DEM = 8 EEK.
• Pärast Saksamaa üleminekut eurole seoti
Eesti kroon euroga. 1 EUR = 15,6466 EEK
• Krooni devalveerimine kuulub riigikogu
pädevusse.
• Valuutakomitee süsteemi puhul peab raha
olema tagatud mõne teise riigi valuutaga või
väärismetalliga.
• Niisugune süsteem väldib selle, et keskpank
võiks suvaliselt raha juurde trükkida.
22. • Ringluses olevat raha saab suurendada ainult
Eesti Panga reservide muutumisel.
• Euro käibeletulek ei tähenda Eesti jaoks
otseseid muudatusi vahetuskursi- ja raha-poliitikas.
• Valuutakomitee plussideks loetakse selle
lihtsust, arusaadavust ja kerget rakendatavust.
• Küll aga piirab see teatud määral keskpanga
kasutuses olevaid rahapoliitilisi instrumente.
• RAHA VÄÄRTUS VÕIB MUUTUDA
• Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb.
• Pikemat hindade tõusu nim. inflatsiooniks
23. • Kui hinnad langevad, siis raha väärtus
suureneb.
• Pikemat hindade languse perioodi nim.
deflatsiooniks.
• Krooni ostujõud väheneb inflatsiooni ja
suureneb deflatsiooni ajal.
• Ostujõud - mingi rahasumma eest saadav
kaupade ja teenuste kogus.
• Inflatsiooni põhjused:
• 1. nõudlusinflatsioon - kui kaupade üldine
nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda
rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad;
24. • 2. kuluinflatsioon - tootmiskulude kasvust
põhjustatud üldine hinnatõus.
• Inflatsiooniperioodil saavad kahju:
• 1. kindlate tuludega inimesed - kui näiteks
sellel aastal on inflatsioon 10%, siis inimene,
kes teenis eelmisel aastal 100 000 krooni
aastas, peaks sellel aastal teenima 110 000
krooni, et säilitada senist elatustaset.
• Pensionärid ei saa suurendada oma tulusid
niivõrd, et korvata inflatsiooni mõju.
• Seetõttu toob inflatsioon kaasa nende
elatustaseme languse.
25. • 2. Hoiustajad - kui intressimäär ei ole
vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo,
saab hoiustaja raha tagasisaamisel selle eest
osta vähem, kui ta hoiustamise hetkel oleks
saanud.
• 3. Laenuandjad - kui laenutähtaja jooksul
inflatsioonitempo suureneb, võib tagastatud
raha olla vähem väärt, kui oli antud laen.
• 4. Ettevõtjad - inflatsioon tekitab ettevõtjates
ebakindlust, sest ta raskendab kulutuste
prognoosimist. Seetõttu kasvavad ka
tootmiskulud.
26. • Inflatsiooniperioodil saavad kasu:
• 1. inimesed, kes saavad oma tulusid
kergesti suurendada - näiteks
juveelikaupmehed.
• Inflatsiooniperioodil on ehete hinnad
tõusnud tavaliselt kiiremini kui elukallidus.
• Tulemus on juveelikaupmeeste kõrgemad
tulud.
• 2. Laenuvõtjad - inimesed, kes võtavad
inflatsiooniperioodil laenu, maksavad tagasi
raha, mille väärtus on laenutähtaja lõpus
väiksem, kui ta oli algul. Kui laenu on
õnnestunud saada inflatsioonitempost
madalama hinnaga, saavad kasu laenajad.
