Download as PDF, PPTX
More Related Content
Similar to 12 raha ja_finantsasutused
12 raha ja_finantsasutused
- 1. RAHA JA FINANTSASUTUSED Juhan Lehepuu
- 2. Leiame vastused küsimustele: • 1. Mis on raha? • 2. Millised on raha omadused? • 3. Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? • 4. Milliseid teenuseid pakuvad pangad? • 5. Kuidas pank “loob” raha? • 6. Mis on Eesti Panga roll ja ülesanded? • 7. Miks raha väärtus muutub? • 8. Mis on inflatsioon ja kuidas see puudutab meid kõiki?
- 3. • Rahal onmajanduses kolm funktsiooni: • 1. maksevahend - rahaga saab tasuda kaupade ja teenuste eest; • 2. väärtuste mõõdupuu - raha näitab toote või ressursi väärtust nii, et igaüks saab sellest aru; • 3. vara kogumise vahend - raha on võimalik kõrvale panna ja hiljem kasutada kaupade ja teenuste eest tasumisel. • Raha on üldtunnustatud maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel.
- 4. • Rahal peavadolema järgmised omadused: • 1. stabiilsus - raha väärtus ei tohi liiga palju kõikuda; • 2. kaasaskantavus - raha peab olema väike ja kerge, et seda saaks kaasas kanda; • 3. kulumiskindlus - raha trükkimisel kasutatakse väga vastupidavat paberit; • 4. ühtlus - sama nimiväärtusega raha peab alati olema sama väärtusega; • 5. jagatavus - raha saab jagada osadeks; • 6. äretuntavus - raha peab olema lihtne ära tunda ja raske järale teha.
- 5. • Raha arenguson olnud järgmised etapid: • 1. barterkaubandus; • 2. väärismetallid; • 3. rahasedelid; • 4. arveldusraha (SDR, ECU); • 5. elektrooniline raha. • Paremad rahad vahetasid välja halvemad seoses kaubavahetuse laienemisega. • MAKSEVAHENDID • 1. Sularaha - koosneb pangatähtedest ja müntidest.
- 6. • 2004. aastaloli sularaha ringluses 8,625 miljardit. • Sularaha ei ole tänapäeval peamine maksevahend. • Eesti Panga andmetel moodustas 2003. aastal sularahaga soortiatud tehingute arv 0,2 %. • 2. Sularahata maksevahendid: • a) nõudehoius - arvelduskonto, millelt klient saab esimesel nõudmisel raha võtta ja makse-korraldusi teha. • # Deebetkaart - makseid saab sooritada kontol oleva raha piires.
- 7. • # Otsekorraldus- püsileping kliendi ja panga vahel teatud maksete igakuiseks tasumiseks kliendi kontolt. • # Krediitkaart - võimaldab kasutada rohkem raha, kui kontol momendil on. • b) Tšekid - ei ole Eestis maksevahendina kunagi erilist rolli mänginud ja nende kasutamine väheneb. • 2003. aastal moodustas sularahata tehingute arv 99,8% sooritatud tehingute koguarvust (Eesti Pank).
- 8. • KUI PALJUON RAHA RINGLUSES? Kui suur on raha pakkumine? Kui suur on rahamass? Kui suur on raha hulk?
- 9. • Eesti Pangaliigituse järgi on Eesti rahahulga struktuur järgmine (31.10.2003)(mln kr): • M0 15 357,5 • Ringlusesse lastud sularaha 8 625,8 • Ringlusesse lastud kontoraha 6 731,8 • M1 39 788,8 • Sularaha majanduses 7 571,0 • Nõudmiseni hoiused 32 217,9 • M2 55 045,7 • M1 39 788,8 • Tähtajalised ja muud hoiused 15 256,8
- 10. • PANGANDUSE ARENG • Pangandus sai alguse keskaegsetest kullas-sepa äridest. • Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid kuld- ja hõbemündid. • Neid oli ebamugav kaasas kanda ja kerge varastada. • Ohutuse ja mugavuse tagamiseks hakkasid inimesed hoidma oma kulda kullassepa juures • Kullassepp andis kulla vastu veksleid. • Kulla hoidmise eest võttis kullassepp teenus-tasu.
- 11. • Kullassepa vekslidsaid väga populaarseks. • Vekslite kasutamise levides tekkis paberraha. • Alguses olid vekslid täielikult tagatud kullaga • Aja jooksul märkasid kullassepad, et inimesed võtavad välja vähem kulda, kui nad hoiule annavad. • Kullassepad hakkasid hoiustajate kulda välja laenama, et intressi teenida. • Kullassepad panid hoiustajate raha endale raha teenima. • Samuti tegutsevad ka kaasaegsed pangad.
- 12. • Kullassepa bilanss: • AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused) • Kuld 1000 Hoius 1000 • Kuld reservis 900 Hoius 1000 Laen 100 • Kaasaegsed pangad tegelevad: • 1. klientide raha hoiustamisega (nõudehoius, tähtajaline ehk deposiithoius, säästuhoius); • 2. laenamisega - pankade põhiline tuluallikas. • a) Tarbimislaen - tagasimaksmise tähtaeg on lühikene, summad on suhteliselt väikesed, tagatiseks on käendus.
- 13. • b) Hüpoteeklaen- tagasimaksmise tähtaeg on pikk, tagatiseks on kinnisvara. • c) Arvelduslaen - võimaldab jääda ajutisse miinusesse. • 3. Maksete teostamine - rahaülekannete õigeaegne teostamine (48h). • Kaasaegset pangandust iseloomustab: • 1. pank “loob” raha - pank kasutab oma klientide raha, et teenida endale raha; • 2. Pank tegutseb kohustusliku reserviga: • a) kohustuslik reserv - kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei tohi välja laenata;
- 14. • b) kohustuslikkureservi hoitakse keskpangas; • c) varutegur ehk kohustuslik reservimäär - protsentides väljendatud osa hoiuste kogusummast, mida ei tohi välja laenata. Eestis on see 10% hoiustest. • Laenud suurendavad rahamassi, kuna nõudehoius on üks osa rahamassist (M1). • LAEN KRM 10% LISA • 100 000 10 000 100 000 • 90 000 9 000 90 000 • 81 000 8 100 81 000 • 271 000
- 15. • On võimalikvälja arvutada maksimaalne rahasumma, mille on võimeline looma laen 100 000 krooni. • Selleks kasutatakse rahaloomekordistit ehk rahakordajat. • Rahaloomekordisti = 100 : KRM (varutegur) • RLK = 100 : 10 = 10 • 10 x 100 000 = 1 000 000 • Laen 100 000 krooni on suuteline maksimaalselt suurendama rahamassi ühe miljoni kroonini.
- 16. • Rahamass onpidevas muutumises. • Ta suureneb siis, kui ettevõtted on tuleviku suhtes optimistlikud ja laenavad raha laienemise rahastamiseks. • Ta väheneb siis, kui ettevõtted vähendavad laene. • Panganduse stabiilsus tagatakse: • 1. hoiuste tagamise fond 20 000 miinus 10% (hoiustaja omavastutus); • 2. pangajärelevalve - teostab Eesti Pank.
- 17. • KESKPANK JATEMA ÜLESANDED • Eesti Pank asutati 24. veebruaril 1919. a. • Tema ülesandeks oli tol ajal rahaliikumise ja makseringluse korraldamine ning vaba raha kasulik paigutamine. • Alates 1928. a. oli EP ainuõigus emiteerida (ringlusesse lasta) pangatähti. • Kuni 1928. a. oli Eestis käibel mark. • 1 mark = 0,29 g kulda. • Margal puudus kattevara.
- 18. • Majandusraskused, keskpangavaled laenu-otsused, katsed katta riigi eelarve puudujääki viisid kriisini. • 1928. a. viidi läbi keskpanga- ja rahareform. • Eesti Vabariigi rahaühikuks sai kroon, mis võrdsustati Rootsi krooniga. • 1 kroon = 0,4 g kulda. • Kroon oli reaalselt tagatud kattevaraga. • 1933. a. devalveeriti Eesti krooni kurssi 35% ja kehtestati kurss Inglise naela suhtes. • 1 nael = 18,35 krooni
- 19. • Devalveerima -rahaühiku tingliku vääris-metallisisalduse vähendamine või kursi alandamine välisvaluuta suhtes. • Tänapäeval on EP põhilised ülesanded: • 1. korraldada raharinglust ja tagada raha stabiilsus. Eesti Pangal raha emiteerimise ainuõigus; • 2. teostada riiklikku raha- ja pangandus-poliitikat ning suunata krediidipoliitikat; • 3. teostada järelvalvet kõigi Eestis tegutsevate krediidiasutuste üle; • 4. koostada Eesti maksebilanss.
- 20. • Eesti Pankallub Riigikogule. • Kõrgeim organ on Nõukogu, mille esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. • Tööd keskpangas juhib Eesti Panga president, kelle ametiaeg on 5 aastat. • Eesti Panga president annab oma tegevusest regulaarselt aru Eesti Panga Nõukogule. • VALUUTAKOMITEE SÜSTEEM • Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992. a. kehtib Eestis Valuutakomitee põhimõttele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem.
- 21. • See tähendab,et Eesti krooni kurss oli seadusega seotud Saksa margaga vahekorras 1 DEM = 8 EEK. • Pärast Saksamaa üleminekut eurole seoti Eesti kroon euroga. 1 EUR = 15,6466 EEK • Krooni devalveerimine kuulub riigikogu pädevusse. • Valuutakomitee süsteemi puhul peab raha olema tagatud mõne teise riigi valuutaga või väärismetalliga. • Niisugune süsteem väldib selle, et keskpank võiks suvaliselt raha juurde trükkida.
- 22. • Ringluses olevatraha saab suurendada ainult Eesti Panga reservide muutumisel. • Euro käibeletulek ei tähenda Eesti jaoks otseseid muudatusi vahetuskursi- ja raha-poliitikas. • Valuutakomitee plussideks loetakse selle lihtsust, arusaadavust ja kerget rakendatavust. • Küll aga piirab see teatud määral keskpanga kasutuses olevaid rahapoliitilisi instrumente. • RAHA VÄÄRTUS VÕIB MUUTUDA • Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. • Pikemat hindade tõusu nim. inflatsiooniks
- 23. • Kui hinnadlangevad, siis raha väärtus suureneb. • Pikemat hindade languse perioodi nim. deflatsiooniks. • Krooni ostujõud väheneb inflatsiooni ja suureneb deflatsiooni ajal. • Ostujõud - mingi rahasumma eest saadav kaupade ja teenuste kogus. • Inflatsiooni põhjused: • 1. nõudlusinflatsioon - kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad;
- 24. • 2. kuluinflatsioon- tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus. • Inflatsiooniperioodil saavad kahju: • 1. kindlate tuludega inimesed - kui näiteks sellel aastal on inflatsioon 10%, siis inimene, kes teenis eelmisel aastal 100 000 krooni aastas, peaks sellel aastal teenima 110 000 krooni, et säilitada senist elatustaset. • Pensionärid ei saa suurendada oma tulusid niivõrd, et korvata inflatsiooni mõju. • Seetõttu toob inflatsioon kaasa nende elatustaseme languse.
- 25. • 2. Hoiustajad- kui intressimäär ei ole vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo, saab hoiustaja raha tagasisaamisel selle eest osta vähem, kui ta hoiustamise hetkel oleks saanud. • 3. Laenuandjad - kui laenutähtaja jooksul inflatsioonitempo suureneb, võib tagastatud raha olla vähem väärt, kui oli antud laen. • 4. Ettevõtjad - inflatsioon tekitab ettevõtjates ebakindlust, sest ta raskendab kulutuste prognoosimist. Seetõttu kasvavad ka tootmiskulud.
- 26. • Inflatsiooniperioodil saavadkasu: • 1. inimesed, kes saavad oma tulusid kergesti suurendada - näiteks juveelikaupmehed. • Inflatsiooniperioodil on ehete hinnad tõusnud tavaliselt kiiremini kui elukallidus. • Tulemus on juveelikaupmeeste kõrgemad tulud. • 2. Laenuvõtjad - inimesed, kes võtavad inflatsiooniperioodil laenu, maksavad tagasi raha, mille väärtus on laenutähtaja lõpus väiksem, kui ta oli algul. Kui laenu on õnnestunud saada inflatsioonitempost madalama hinnaga, saavad kasu laenajad.