Download to read offline
More Related Content
Similar to Eesti 2016. aasta riigieelarve
Eesti 2016. aasta riigieelarve
- 1.
- 2. 2016. aasta riigieelarve– vastutustundlik eelarve Valitsuse prioriteedid 2016.–2019. aastaks on • Eesti julgeoleku tugevdamine, • majanduskasvu edendamine, • madalapalgaliste toimetuleku suurendamine, • lastega perede toimetuleku parandamine, laste sündi soodustava keskkonna loomine ja • riigi ja kohaliku halduse reformimine ning ääremaastumise leevendamine.
- 3. Suurem pilt • Eestimajanduskasv ulatub 2016. aastal 2,6 protsendini. • Inflatsioon taastub ja jõuab 2 protsendini. • Keskmine palk tõuseb 4,5 protsenti 1096 euroni, - sh valitsussektori üldine palgafondi kasv on 0 protsenti ning prioriteetsetel sektoritel 4 protsenti. • Keskmine pension tõuseb 5,7 protsenti ligikaudu 396 euroni. • Riigieelarve tulude kasv on 3 protsenti, sealhulgas maksutulude kasv 5 protsenti. • Riigieelarve kulude kasv on 4,2 protsenti.
- 4. Nominaalne eelarve ontasakaalulähedane, struktuurne positsioon püsib ülejäägis 0.8% 0.0% -0.1% -6% -5% -4% -3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% -600 -500 -400 -300 -200 -100 0 100 200 300 400 500 600 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016 RE % SKPstmln € KOV Sotsiaalkindlustusfondid Keskvalitsus Nominaalne eelarvepositsioon (parem skaala) Struktuurne eelarvepositsioon (parem skaala)
- 5. Riigieelarve tulud jatulude kasv 8 577,4 8 837,6 3.0% 0% 3% 6% 9% 12% 15% 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 10000 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016 RE Riigieelarve maksutulud Edasiantavad maksutulud Mittemaksulised tulud kasv v.e.a (parem skaala)
- 6. Maksukoormus ulatub 33,4%niSKPst Tööjõumaksude osakaal langeb 0,3% 33,2 33,4 0 5 10 15 20 25 30 35 40 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016 RE Tööjõumaksud Kapitalimaksud Tarbimismaksud %
- 7. Tööjõu maksukiilu muutus2016: Maksuvaba tulu tõusust võidavad enam madalapalgalised, lastega peresid aitab ka lastetoetuse tõus 35% 37% 39% 41% Üksik lasteta inimene, kes teenib 50– 250% töölise keskmisest palgast 2015 2016 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% Abielus paar, 2 last, üks vanem teenib 50–250% töölise keskmisest palgast 2015 2016
- 8. Aastal 2016 kaetaksenegatiivne rahavoog reservidest -1,2% -12 -9 -6 -3 0 3 6 9 12 15 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016* Keskvalitsus (EFSF-ta) Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused EFSF Netovarad(+)/-võlg(-) VõlgReservid
- 9. Peamised maksumuudatused • Tubakaaktsiisitõstmine 8% alates 1.06.2016 • Alkoholiaktsiisi tõstmine 15% alates 1.02.2016 • Kütuseaktsiisi tõstmine 14% diislikütusel ja 10% bensiinil 1.02.2016 • Maksuvaba tulu tõstmine 170 euroni kuus • Pensionide maksuvaba tulu tõstmine 225 eurole kuus • Päevaraha maksuvabastuse piirmäära tõstmine 32 eurolt 50 eurole erasektoris 1.01.2016 • Koolituskulude mahaarvamise piiramine (täiskasvanute huvihariduse soodustuse kaotamine sh B kat autokoolid) alates 1.01.2016 • Füüsilise isiku tulumaksu maha arvatava ülempiiri vähendamine 1920 eurolt 1200 eurole alates 1.01.2016 • Üüritulu maksustamine 80 protsendi ulatuses tulust alates 1.01.2016
- 10. Maksupettuste vähenemisega seotudtulud • Töötamise registriga kaasnevad täiendavad tulud moodustavad ligikaudu 12 miljonit eurot (juuli 2014-juuni 2015). • Vähemalt 1000-euroste arvete deklareerimise kohustuse (käibemaksudeklaratsiooni lisa KMD INF) prognoositav mõju 2016. aastal on ligikaudu 90 miljonit eurot.
- 11.
- 12. 2016. aasta riigieelarvekulude kasv 358 mln ehk 4% • Investeeringuid kokku 488 mln eurot, sh riigiasutustele 284 mln eurot ja investeeringutoetusi 200 mln eurot. • Tööjõu- ja majandamiskulud 1,46 miljardit eurot, kasv 52 mln eurot ehk 3,7%. • Toetused 4,41 miljardit eurot, millest suurim riiklik pensionikindlustus, antud realt makstakse lisaks ka toetusi sh ülikoolidele, sihtasutustele jne Sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele moodustavad 2016. aasta riigieelarve kogumahust ligikaudu 30% ehk 2 681 335 592 eurot, sh: sotsiaalkindlustustoetused 1 982 647 053, kasv 123 360 126 eurot; sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 656 858 278, kasv 50 272 112 eurot; sotsiaaltoetused avaliku sektori töövõtjatele 41 830 261, kasv 4 243 545 eurot.
- 13. Suuremad kulude kasvud2016. aastal • riiklik pension 88,9 miljonit eurot; • ravikindlustuseks 51,8 miljonit eurot; • kaitsekulud 37,1 miljonit eurot, sh taristu rajamine liitlaste toetuseks 11 miljonit eurot • teede ehitus 21 miljonit eurot • idapiiri kindlustamiseks 20 miljonit eurot • peretoetused kasvavad 16,1 miljonit eurot • vanemahüvitised kasvavad 10,5 miljonit eurot võrreldes 2015. aastaga • Euroopa Liidu eesistumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistus ligikaudu 10 miljonit eurot
- 14. Eelarvestrateegia finantsplaanile lisandus152 mln ehk 1,7% 2016 RES 2016 RE (eelnõu) Muutus (mln EUR) Muutus (%) Valitsemisaladkokku 8 770,5 8 922,4 151,89 1,7% VV, ilma HTM, SOM toetusfondita, kuid koos teehoiu KOV toetusfondiga 98,8 158,7 59,87 60,6% Riigikogu Kantselei 22,5 22,7 0,17 0,7% Presidendi Kantselei 4,2 4,3 0,18 4,3% Riigikontroll 5,0 5,2 0,20 4,0% Õiguskantsler 2,2 2,3 0,05 2,1% Riigikohus 5,3 5,4 0,04 0,7% Riigikantselei 8,0 18,8 10,80 135,6% Haridus- ja Teadusministeerium, sh VV haridustoetused (KOV) 748,8 778,7 29,91 4,0% Justiitsministeerium 128,0 136,5 8,52 6,7% Kaitseministeerium 440,4 450,7 10,33 2,3% Keskkonnaministeerium 110,9 115,0 4,13 3,7% Kultuuriministeerium 195,1 210,2 15,13 7,8% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 662,8 663,4 0,64 0,1% Maaeluministeerium 331,5 362,1 30,57 9,2% Rahandusministeerium * 679,4 781,4 102,01 15,0% Siseministeerium * 440,0 373,1 -66,89 -15,2% Sotsiaalministeerium, sh VV sotsiaaltoetused 3562,7 3585,6 22,85 0,6% Välisministeerium 59,1 61,7 2,59 4,4% * 2015.a septembris liideti Siseministeeriumi regionaalvaldkond Rahandusministeeriumiga.
- 15. 2015 riigieelarve Osakaal 2015. aasta riigieelarvest (%) 2016. aasta riigieelarve (eelnõu) Osakaal2016. aasta riigieelarvest (eelnõu järgi, %) Muutus 2016 RE (eelnõu) vrd 2015 RE, (mln EUR) Muutus 2016 RE (eelnõu) /2015 RE, (%) Riigieelarve kokku 8 564,6 8 922,4 357,8 4,2% Vabariigi valitsus (VV), ilma HTM ja SOM toetusfondita 118,9 1,4% 158,7 1,9% 39,8 33,4% Riigikogu kantselei 26,0 0,30% 22,7 0,26% -3,4 -12,9% Presidendi kantselei 4,1 0,05% 4,3 0,05% 0,2 5,2% Riigikontroll 5,0 0,06% 5,2 0,06% 0,2 3,4% Õiguskantsler 2,2 0,03% 2,3 0,03% 0,0 1,4% Riigikohus 5,2 0,06% 5,4 0,06% 0,1 2,1% Riigikantselei 10,4 0,12% 18,8 0,22% 8,4 80,9% Haridus- ja teadusministeerium (HTM), sh VV haridustoetused (KOV) 802,2 9,4% 778,7 9,1% -23,5 -2,9% Justiitsministeerium 130,8 1,5% 136,5 1,6% 5,8 4,4% Kaitseministeerium 412,0 4,8% 450,7 5,3% 38,7 9,4% Keskkonnaministeerium 217,2 2,5% 115,0 1,3% -102,2 -47,0% Kultuuriministeerium 211,6 2,5% 210,2 2,5% -1,3 -0,6% Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 593,1 6,9% 663,4 7,7% 70,3 11,9% Maaeluministeerium 362,1 4,2% 362,1 4,2% 0,0 0,0% Rahandusministeerium* 631,1 7,4% 781,4 9,1% 150,2 23,8% Siseministeerium* 457,7 5,3% 373,1 4,3% -84,6 -18,5% Sotsiaalministeerium (SOM), sh VV sotsiaaltoetused 3412,4 39,8% 3585,6 41,8% 173,2 5,1% Välisministeerium 62,0 0,7% 61,7 0,7% -0,3 -0,4% * 2015.a septembris liideti Siseministeeriumi regionaalvaldkond Rahandusministeeriumiga.
- 16. Enim panustame sotsiaalsekaitsesse, tervishoidu, majandusse ja haridusse 2015 2016 RE (eelnõu) osakaa l SKP- st 2015.a osakaal RE % 2016.a osakaal RE % KULUD KOKKU 8 578 8 922 41,6% Üldised valitsussektori teenused 1 468 1 621 7,6% 17,1% 18,2% Riigikaitse 386 424 2,0% 4,5% 4,7% Avalik kord ja julgeolek 424 445 2,1% 4,9% 5,0% Majandus 1 039 1 057 4,9% 12,1% 11,8% Keskkonnakaitse 274 173 0,8% 3,2% 1,9% Tervishoid 1 116 1 117 5,2% 13,0% 12,5% Vabaaeg, kultuur ja religioon 231 229 1,1% 2,7% 2,6% Haridus 813 783 3,7% 9,5% 8,8% Sotsiaalne kaitse 2 864 3 073 14,3% 33,4% 34,4%
- 17. Suuremad investeeringud kinnisvarasse •haridus- ja teadusministeerium: Rahvusarhiivi uus arhiivihoone; • siseministeerium: Piusa kordon, Pärnu politsei ja päästeameti ühishoone, Vändra ja Vastseliina komandod; • justiitsministeerium: uus Tallinna vangla, uus Tallinna kohtumaja; • kultuuriministeerium: Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, Nukuteatri hoovimaja rajamine, Lennusadama administratiivhoone, tee ja kommunikatsioonid; • sotsiaalministeerium: terviseameti uus büroo ja laborikompleks; • Riigikontrolli büroohoone Toompeal;
- 18.
- 19. Valitsussektor = keskvalitsus+ KOV + sotsiaalkindlustusfondid • Valitsussektoris töötab 119 100 inimest. Nende seas on nii ametnikke kui ka töölepingulisi töötajaid. Ametnikke on 20 510, s.h. 3269 kohalike omavalitsuste (KOV) ametnikku ja 8839 eriteenistuse ametnikku. • Töötajate arvu vähendamine 2015.–2016. aastal hõlmab keskvalitsust ja sotsiaalkindlustusfonde (s.o. 56 500). KOVe vaadatakse eraldi haldusreformi raames.
- 20.
- 21. Ülesanne (1) • Hoidavalitsussektori töötajate osakaal tööealisse elanikkonda vähemalt tänasel tasemel. • 2014. aastal oli valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast (15–74) 12%. • Demograafilised trendid näitavad, et Eesti tööealine elanikkond väheneb järgneva 5 aasta jooksul aastas keskmiselt 0,7%, samas suuruses peab vähenema ka valitussektor, s.o keskmiselt 700 töötajat aastas.
- 22. Ülesanne (2) • Töötajatearvu vähendamise juhtimiseks leppis Valitsus 2016.–2019. aasta riigi eelarvestrateegias kokku töötajatega seotud kulutuste vähendamise 13 miljoni euro võrra aastas, s.o kokku 52 miljonit vähem võrreldes 2015 baaseelarvega. • Võttes aluseks keskvalitsuse keskmise palga, tähendab see, et palga konkurentsivõime säilitamiseks peab valitsussektori töötajaskond järgneva 5 aasta jooksul vähenema u 700 inimese võrra aastas, s.o kokku u 3500 inimest.
- 23. Töötajate arvu jatööjõukulude vähendamise põhimõtted (1) 1) Eesmärk ei ole töötajate arvu mehaaniline kärbe, vaid valitsussektori töö sisuline ümberkorraldamine. 2) Efektiivsust ja 13 miljoni eurost aastast säästu ei pea saavutama ainult inimeste arvu vähendamise kaudu inimeste arvu vähendamise üldine trend on oluline, kuid sama oluline on saavutada efektiivsus ka muudes kuludes.
- 24. Töötajate arvu jatööjõukulude vähendamise põhimõtted (2) 3) Mõnes valdkonnas on inimeste arvu kasv vajalik, st mõnes teises valdkonnas tuleb vähendada selle võrra suuremas mahus. 4) Pikaajaliste valdkondlike arendustegevuste ja sisuliste reformide ettevalmistamisel tuleb analüüsida inimressursivajadust see on edaspidi sisendiks töötajate arvu ja tööjõukulude vähendamise ettepanekutele.
- 25. Töötajate arvu jatööjõukulude vähendamise põhimõtted (3) • 2015–2016 vähendamise ettepanekute tegemisel võeti aluseks ministeeriumide haldusalades 2010–2015 toimunud muutused töötajate arvus ning töö korralduses. • 2017. aastal ja edaspidi esitavad ministeeriumid ülevaate kavandatavatest reformidest ja nende mõjust töötajate arvule ja tööjõukuludele oma haldusala kohta kevadel järgneva 4 aasta eelarve strateegia koostamisel.
- 26. Indikatiivsed vähenemise numbrid2015–2016 * PSI-de töötajate arvu baasiks on 01.06.2015 asemel 2014. aasta keskmine ** Riigikantselei töötajate arvu vähendamise baasiks on 1.06.2015 töötajate arv ilma EL eesistumise ja EV100 ettevalmistava personalita *** Metoodika: lineaarse võrrandi 2 muutujat: 1) 2010-2015 (01.06) töötajate arvu puhasmuutuse %; 2) 01.06.2015 töötajate arv. Valemi selgitus: 0% muutust tähendab -1,54% vähendamist, iga täiendav muutuse %-i täispunkt kahanemist või kasvu tähendab vastavalt +/-0,09% täiendavat muutust.
- 27. Valitsussektori keskmise palgakasv oli 2014.a Eesti keskmise palga kasvust 2% kiirem
- 28. Valitsussektori keskmine kuupalkja selle suhe Eesti keskmisesse kuupalka Valitsussektor kokku 807 € 1 205 € 1 232 € 997 € 1 005 € 0 250 500 750 1 000 1 250 1 500 Kohaliku omavalitsuse üksused Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid VALITSUSSEKTOR KOKKU Eesti keskmine 23% 19% -6% -2% 4% 5% 9% 8% -10% 0% 10% 20% 30% 0 € 250 € 500 € 750 € 1 000 € 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Keskminekuupalk Muutus võrreldes eelmiseaastaga (ps) Keskmine kuupalk 2014 1,12 1,17 1,21 1,19 1,17 1,15 1,15 1,17 1,20 0,80 1,10 1,40 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Keskvalitsus 1,51 1,53 1,58 1,38 1,28 1,24 1,23 1,22 1,23 0,80 1,20 1,60 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Sotsiaalkindlustusfondid 0,81 0,81 0,85 0,85 0,81 0,79 0,78 0,79 0,80 0,50 0,80 1,10 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Kohaliku omavalitsuse üksused Valitsussektori keskmine kuupalk
- 29. Riigieelarvelise palgafondi otsused 2011–2015 AastaKõiki puudutav otsus Erinev otsus 2011 Üldist otsust palgakasvuks ei olnud 1) KOV haridustoetus õpetajate alampalga määrade tõstmiseks 8% – 5,8 mln eurot 2) Sisejulgeolek (võimalik palgakasv) – 5,5 mln 2012 Üldist otsust palgakasvuks ei olnud Kriminaalpolitsei menetlusvõimekuse tõstmine, elupäästevõimekuse suurendamine ning politsei ja pääste infosüsteemide töökindluse tagamine 5,85 mln (võimalik palgakasv) 2013 4,4% palgafondi kasv Lisaks: 1) Politseiametnikud ja päästeteenistujad (SIM) – 2,5 mln 2) Kohtuametnikud: tugistruktuuri väljaarendamine (JUM) – 2,5 mln 3) Kultuuritöötajad (KUM) – 600 tuh 2014 5,1% palgafondi kasv 1,5% lisaks: 1) Arstid, kiirabi ja hoolekandeteenused (SOM, JUM vanglad) 2) Kultuuritöötajad – KUM, PÕM (muuseumid), KEM (muuseum) 3) Õpetajad ja Rahvusarhiiv (HTM) 2015 3,0% palgafondi kasv 1,5% lisaks: 1) Kultuuritöötajad (KUM), PÕM (muuseumid), KEM (muuseum) 2) Õpetajad (HTM) 3) Sotsiaalhoolekanne, arstid, kiirabi (SOM, JUM vanglad) 4) Siseturvalisuse valdkonna töötajad (SIM, JUM, RAM)
- 30. Palgafond 2016 • Üldistpalgafondi suurenemist ei tule. Palgakasv on võimalik väheneva töötajaskonna arvelt. • Valitsus näeb riigieelarves ette õpetajate ning kultuuri-, sisejulgeoleku- ja sotsiaalhoolekande töötajate palgafondi suurenemise 4% võrra.
- 31.
Editor's Notes
- #9 2016 fin tehingud 132,65mln (EE 100, Elering 32, Rail Baltic 0,65)