2. Leiame vastused küsimustele:
§1. Miks tekib konkurents?
§2. Mis on konkurents?
§3. Miks konkutents on majandusele kasulik?
§4. Millised liigid on konkurentsil?
§5. Miks ettevõtted liituvad?
§6. Kuidas on omavahel seotud konkurents ja
turundus?
§7. Mille vastu on suunatud Eesti konkurentsi-seadused?
§8. Milline on konkurentsipoliitika Eestis?
3. §Kuna kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, siis
inimesed võistlevad ehk konkureerivad olemas-olevate
nappide ressursside pärast.
§Ettevõtjad püüavad saavutada edumaad, tootes
kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates
ostavad.
§Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetus-tehingus
kasumit.
§Ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja
teenuseid.
§Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja
ostjate võistlus müüjate pärast.
4. §Konkurents on kasulik majandusele tervikuna:
§1. madalamad hinnad - ettevõtjad võistlevad turul
tarbijate raha pärast alandades müügihindu;
§2. rohkem töökohti - konkurents motiveerib tootjaid
oma kaupade ja teenuste valikut suurendama, et
võita endale turust suuremat osa;
§3. kõrgemad palgad - ettevõtjad võistlevad
omavahel, et saada paremaid töölisi;
§4. parandab kvaliteeti - mida kvaliteetsem on
ettevõtja toode, seda suurem on tema edumaa
konkurentide ees;
5. §5. ressursside efektiivsem kasutamine - ettevõtjad
püüavad pidevalt vähendada oma tootmiskulusid, et
suurendada oma kasumit.
§Missugust konkureerimise strateegiat kasutada, see
sõltub konkreetse turu ülesehitusest ehk struktuurist.
§Turg on koht, kus toimub vabatahtlik vahetus.
§Erinevaid turustruktuure ehk konkurentsi liike
eristatakse nelja tunnuse poolest:
§1. firmade arv turul;
§2. kontroll hinna üle;
§3. toodete eristamine;
§4. pääs turule.
6. §Nende tunnuste alusel võib eristada nelja turu-struktuuri
ehk konkurentsi liiki:
§1. täielik konkurents - hinnavõtja;
§2. monopolistlik konkurents - hinnamääraja;
§3. oligopol - hinnamääraja;
§4. monopol - hinnamääraja.
§TÄIELIK KONKURENTS
§1. Palju müüjaid.
§2. Puudub kontroll hinna üle (N ja P).
§3. Ühesugused tooted.
§4. Turule on kerge pääseda.
7. § See on konkurentsi ideaalmudel.
§ Kalandusel, põllumajandusel ja börsil on mitmeid
täieliku konkurentsi tunnuseid (nisu, rukis, looma-liha,
tursk, aktsiad, võlakirjad…).
§ MONOPOLISTLIK KONKURENTS
§1. Palju müüjaid.
§2. Mõningane kontroll hinna üle.
§3. Tooted on väikeste erinevustega.
§4. Turule on kerge pääseda.
§Monopolistliku konkurentsi head näited on õmblus-tööstus
ja toitlustus.
8. §OLIGOPOL
§1. Üksikud suurfirmad.
§2. Kontroll hinna üle on suur. Kuna müüjaid on
vähe, siis on võimalik kokkumäng ehk kartelli-kokkulepe
(oligopolid lepivad kokku hindades ja
tootmismahtudes).
§3. Toodete eristamine on oluline näiteks
autotööstuses, väheoluline standartsete toodete
puhul (näiteks bensiin).
§4. Turule on raske pääseda tänu turutõketele:
§a) kõrged tootmiskulud (näiteks autotööstus);
§b) infotõkked (näiteks arvutitööstus).
9. §MONOPOL
§1. Üks müüja.
§2. Täielik kontroll hinna üle.
§3. Sarnased asenduskaubad puuduvad.
§4. Teised müüjad ei pääse turule.
§SEADUSLIKUD MONOPOLID
§1. Loomulikud monopolid.
§Nende näiteks on kohalikud elektri- ja veevarustus-ettevõtted
(kommunaalettevõtted).
§Turukonkurentsi asemel reguleerib selliseid
ettevõtteid valitsus.
10. §2. Patent - seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet
või ideed kuni 20 aastat.
§3. Autoriõigus - originaalse loometöö autori ainu-õigus
müüa või paljundada oma töid.
§Autoriõigus kehtib autori eluajal ning veel 70 aastat
pärast tema surma.
§4. Kaubamärk - kujund, nimi või sümbol, mis
tähistab teenust, toodet või firmat.
§Konkurendid ei tohi kasutada registreeritud
kaubamärke ega ka nendega sarnaseid kaubamärke,
et mitte tarbijaid eksitada.
§5. Valitsuse litsents - tegevusluba, mis annab õiguse
ettevõttel tegutseda konkurentsita.
11. §ETTEVÕTETE LIITUMINE
§Ettevõtted laiendavad oma tegevust kahel viisil:
§1. sisemiselt - uued tootmishooned, seadmed,
personal…
§2. väliselt - liitumine.
§Ettevõtted liituvad selleks, et:
§1. hajutada riski - uued tooted vähendavad
pankrotivõimalusi;
§2. saada kasu firma suurenemisest - suurtootmise
tagajärjel tekkiv mastaabisääst;
12. §3. vähendada kulusid - kui liituvad leivatehas ja
transpordifirma, siis ei pea leivatehas tegema
kulutusi transpordi rentimiseks;
§4. saada kasu ettevõtte edasimüügist - ostan odavalt,
müün kallilt.
§Ettevõtete liitumistel on 3 põhilist kategooriat:
§1. vertikaalne liitumine - ühe majandusharu
erinevates tootmisetappides tegutsevate firmade
ühinemine.
§Näiteks autotööstus, mis on omandanud
terasevabriku, et toota oma autode valmistamiseks
terast.
13. §2. Horisontaalne liitumine - samal alal tegutsevate
ettevõtete ühinemine.
§Näiteks Hansapanga ja Hoiupanga ühinemine.
§3. Konglomeraatliitumine - täiesti erinevatesse
tegevussfääridesse kuuluvate ettevõtete ühinemine
ühtse juhtimise alla.
§Näiteks sigarette tootev ettevõte ühineb koeratoitu
tootva ettevõttega.
§TURUNDUS JA KONKURENTS
§Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu
struktuurist ehk turu ülesehitusest.
14. §Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia
on vaja infot (nõudlus, hind, konkurendid…).
§Tähtis osa konkureerimise strateegia väljatöötamisel
on turundusel.
§Turundus on tegevused, mis jäävad tootmise ja
ostmise vahele.
§Näiteks turu-uuringud, toote planeerimine, reklaam,
transport, ladustamine, klienditeenindus…
§Turunduse eesmärgid:
§1. toote valik, välimus, kvaliteet oleksid head;
§2. konkurentsivõimelise hinna määramine;
15. §3. mõjusa müügitoetuse väljatöötamine (reklaam);
§4. tagada toote või teenuse kättesaadavus tarbijatele
sobival ajal ja kohas.
§KONKURENTSISEADUSED
§Turumajandusriikides kehtivad konkurentsi
reguleerivad seadused.
§Nii on see ka Eestis alates 16. juunist 1993. aastast.
§Eesti konkurentsiseadustes on 3 tähelepanuobjekti:
§1. ettevõtete kokkulepped, mis piiravad konkurentsi;
§2. suurettevõtete poolt oma majandusliku jõu
kuritarvitamine;
16. §3. ettevõtete ühinemine.
§Ettevõtete suhtes rakendatakse kas üldkeelu või
üksikhinnangu printsiipe.
§Üldkeelu printsiibi näitena võib tuua kahe ettevõtte
ühinemise.
§Kui pärast ühinemist tekkinud ettevõte haarab
endale rohkem kui 25% kogu turukäibest, siis see
ühinemine keelatakse.
§Üksikhinnangu puhul jääb konkurentsiameti
ülesandeks igal konkreetsel juhul kaaluda, kas see
tegu väärib keelamist või mitte.
17. §Üldkeelu ja üksikhinnangu printsiipe rakendatakse
olukorras, kus monopoli pole veel tekkinud.
§Kui aga monopol on juba olemas, on valitsusel
võimalik käituda kahel viisil:
§1. nõuda selle ettevõtte jagunemist väiksemateks
iseseisvateks ettevõteteks.
§Nii suurendatakse konkurentsi.
§See on nn monopoli lõhkumine.
§2. Kontrollida monopolide tegevust (peamiselt
hinnakontrolli abil).
18. §Loomuliku monopoli kontrollimine läbi hinna-mehhanismi
võimaldab tarbijal kasutada neid
teenuseid, mida ta monopoolse hinna tingimustes ei
saaks endale lubada.
§Riik reguleerib elektrienergia, reisijateveo, kütte,
side ja teisi hindu.
§KONKURENTSIPOLIITIKA EESTIS
§Eesti on väikene riik.
§Eestis peaks arvestama erinevate turgude iseärasusi
ja sellest tulenevalt rakendama erinevaid
konkurentsipoliitika meetmeid.
19. §Hakates reguleerima konkurentsi, peame teadma,
kas meil on tegemist avatud või suletud turuga või
hoopis erandvaldkonnaga.
§AVATUD TURUD
§Avatud turgudel puuduvad piirid (kaupu võib
takistusteta sisse vedada).
§Kaubaturud ongi enamasti sellised.
§Siin piisab konkurentsi käivitamiseks sellest, kui
kõrvaldada väliskaubanduslikud piirangud.
§Näiteks “Kalev”
20. §SULETUD TURUD
§Suletud turgudel on regionaalsed piirid.
§Näiteks teenuste turud.
§Nendel turgudel on määrav kohalik konkurents.
§Just sellistel turgudel on vajalik teostada ranget
konkurentsipoliitikat ja kontrollida konkurentsi-seaduste
täitmist.
§ERANDVALDKONNAD
§Erandvaldkondades ei ole konkurents võimalik või
soovitav.
§Näiteks “Eesti Energia”
21. §Kõigis erandvaldkondades peab riik reguleerima
majandust teiste vahenditega.
§Näiteks hinnakontroll, dotatsioonid, tegevus-litsentsid.
§Kuna seni ei ole leitud konkurentsist tõhusamat
majandusmehhanismi, siis üritatakse kõikjal
maailmas erandvaldkondade arvu vähendada.
