Taebla Gümnaasiumi füüsika õppematerjalid

1. Elementaarosakeste vaatlemise
meetodid
J.Mägi

2. Vaatlemise lähtekoht
El.osakesi vaadeldakse jälgede järgi , mida nad jätavad ainest
läbiminekul.
Jälgede iseloom lubab otsustada osakese energia, impulsi,
massi, kiiruse laengu jne. üle.
Laetud osakesed kutsuvad oma teel esile keskkonna osakeste
ionisatsiooni.
Neutraalsed osakesed võivad endast märku anda:
1)laetud osakesteks lagunemise momendil
2) Põrkumisel mõne tuumaga
⇒avastada saab ikkagi ionisatsiooni järgi

3. Ionisatsioonil töötavad seadmed
Registreerivad
osakese
läbilennufakti
Jäljekambrid, mis lasevad
vaadelda osakeste jälgi aines
Geigeri- Mülleri loendur,
Stsintallatsiooni
(välk)loendur
Wilsoni kamber, mullikamber,
sädekamber ja emulsioonikamber

4. Charles Thomson Rees Wilson
• Inglise füüsik
• 1927.a Nobeli preemia

5. Wilsoni kamber- udukamber
Wilsoni 1911 Cloud Chamber.
Töötab üleküllastunud
auru kondensatsioonil.
Auru ioonidel toimub
kondensatsioon, mis jätab
jälje.
Töötab≈ 0,1 –1 s

6. Wilsoni kamber
Töösegu koosneb mittekondenseeruvast gaasist ( He, N, Ar) ning
vee ja etüülalkoholi aurudest
Üleküllastusolek saavutatakse järsu jahutamisega- adiabaatilise
paisumisega

7. Mullikamber
• Donald Arthur Glaser
USA füüsik s.21.09.1926
• 1952.a. mullikamber
• 1960.a. Nobeli
preemia

8. Mullikamber
Osake vedelik
Töötab ülekuumenenud vedelikuga
Vähendatakse järsult rõhku.
Töövedelikuna kasutatakse vedelat
vesinikku, propaani(C3H8), freoone
(CClF3) .Tööruumala kuni 1000 l.
Vedelikku läbiv laetud osake
kutsub esile vedeliku keemise,
mistõttu jälg on nähtav mullide
ahelikuna.
Töötab tsüklilisena.

9. Mullikamber
Brookhaven National Laboratory
NBarotioocnhvaeln Laboratory

10. Mullikamber
K+ meson
Vedeliku tihedus mullikambris on tunduvalt suurem gaasi tihedusest
Wilsoni kambris .Paremini saab uurida suurema energiaga osakesi

13. Mullikamber
USA

14. Elektron -positron

15. Fotoemulsioonmeetod
• L.Mõssovski ja
A.Zdanov

16. Fotoemulisioonmeetod
Kambrit täidab kiirgustundlikke hõbedaühendeid (AgCl, AgJ
jt.) sisaldavate plaatide pakk.
Pärast eksperimendi lõppu ilmutatakse-kinnitatakse neid plaate
nagu tavalisi fotosid; osakestest jäävad tumedad jäljed, mida
saab mikroskoobi all vaadelda ja mõõta.

17. Seaduspärasused.
• Mida aeglasemalt osake lendab,seda
rohkem molekule jõuab ta ioniseerida oma
teekonna igal pikkusühikul
• Mida pikem on osakese jälg seda suurem on
osakese energia
• Suurema laenguga osake jätab laiema jälje

18. Lorentzi jõud

19. Lorentzi jõud

20. Lorentzi jõud

21. Lorentzi jõud

22. Lorentzi jõud

23. Lorentzi jõud