Ettekanne kogumiku "Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud" esitluselt 03.12.2014. Kogumik võtab ühtede kaante vahel kokku viimase rahvaloenduse tulemused ja pakub võrdlust ka teiste Euroopa Liidu riikidega.
Täna (29.07.2015) esitles Statistikaamet "Eesti statistika aastaraamatut", mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Aastaraamatu esitlusel tegi peaanalüütik Siim Krusell ülevaate 2014. aastal Eesti rahvastikus ja sotsiaalelus toimunud muutustest.
Ettekanne kogumiku "Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud" esitluselt 03.12.2014. Kogumik võtab ühtede kaante vahel kokku viimase rahvaloenduse tulemused ja pakub võrdlust ka teiste Euroopa Liidu riikidega.
Täna (29.07.2015) esitles Statistikaamet "Eesti statistika aastaraamatut", mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Aastaraamatu esitlusel tegi peaanalüütik Siim Krusell ülevaate 2014. aastal Eesti rahvastikus ja sotsiaalelus toimunud muutustest.
Kvartalikiri sisaldab artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid – värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.
Maailma rahvastiku muutus
Mare Ainsaar
Tartu Ülikool
Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima“ 20.-21.aprillil 2011
Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23
Lugeda saab Eesti toimepiirkondadest, välispäritolu rahvastiku positsioonist tööturul, kutsehariduse ja rände seostest ning tööjõu-uuringu ja rahvaloenduse andmete võrreldavuse probleemidest.
Eesti Panga veebiseminar, kus keskpanga ökonomistid Orsolya Soosaar, Katri Urke, Lauri Matsulevitš ja Kaspar Oja tutvustasid vast valminud Tööturu Ülevaadet.
13.04.2021
29.07.2015 esitles Statistikaamet "Eesti statistika aastaraamatut", mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Aastaraamatu esitlusel rääkis vanemanalüütik Alis Tammur rääkis hariduse ja rände seostest.
Ametnike välitööd toimuvad 8.–16. augustil Kagu-Eestis: Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Välitöid veab eest rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ning paljude ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.
Kvartalikiri sisaldab artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid – värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.
Maailma rahvastiku muutus
Mare Ainsaar
Tartu Ülikool
Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima“ 20.-21.aprillil 2011
Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23
Lugeda saab Eesti toimepiirkondadest, välispäritolu rahvastiku positsioonist tööturul, kutsehariduse ja rände seostest ning tööjõu-uuringu ja rahvaloenduse andmete võrreldavuse probleemidest.
Eesti Panga veebiseminar, kus keskpanga ökonomistid Orsolya Soosaar, Katri Urke, Lauri Matsulevitš ja Kaspar Oja tutvustasid vast valminud Tööturu Ülevaadet.
13.04.2021
29.07.2015 esitles Statistikaamet "Eesti statistika aastaraamatut", mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Aastaraamatu esitlusel rääkis vanemanalüütik Alis Tammur rääkis hariduse ja rände seostest.
Ametnike välitööd toimuvad 8.–16. augustil Kagu-Eestis: Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Välitöid veab eest rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ning paljude ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.
Changemakers Summit is a place to meet likeminded people from NGOs and other mission-driven organisations who are trying to change the world for the better. These three days are meant to inspire and to help you learn from the best practices and find fellow Changemakers to work together with.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Juhtivstatistik Kai Maasoo keskendus tänasel (04.07) pressikonverentsil eelmise aasta ja tänavu I kvartali palgatrendidele, rääkis miinimumpalgast, tööjõukuludest ja palgalõhest nii Eestis kui ka EL-is, samuti andis ta ülevaate vabadest ametikohtadest Eestis maakonna ja omaniku liigi järgi.
Vanemanalüütik Robert Müürsepp andis tänasel (04.07) pressikonverentsil ülevaate Eesti majanduse sisenõudlusest, elanike individuaalsest tarbimisest nii Eestis kui ka EL-is, Eesti väliskaubanduse trendidest, investeeringutest ja tööjõu tootlikkusest nii eelmisel aastal kui ka tänavu.
Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru andis Statistikaameti pressikonverentsil (23.05) ülevaate Eesti ja Euroopa rände suundumustest ning rändepoliitika valikutest.
Kogumiku „Sotsiaaltrendid“ esitlusel 11.01.2017 rääkis Tiiu-Liisa Rummo leibkondade vaesusest nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu.
Statistikaamet tutvustas 11.01.2017 kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu. Esitlusel analüüsis Siim Krusell eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja.
Statistikaamet tutvustas täna, 28. detsembril milline on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) prooviloenduse tulemuste põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Eesti Raamatupidajate Kogu juubelikonverentsil (25.11.2016) raamatupidamisest, statistika ja unistuste aruandlusest.
More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)
5. Sündimuse muutus eelneval perioodil
Viimaste aastate jooksul on sünnitaja vanus
järjest tõusnud – 25,4 aastat 1994 kuni 29,6
2012. aastal.
Summaarne sündimuskordaja on madal
1994. aastal 1,42
2012. aastal 1,59
8. Ema keskmine vanus lapse sünnil
32
31
30
29
28
27
26
25
2003
2004
Denmark
2005
2006
Estonia
Allikas: EUROSTAT
2007
Finland
2008
2009
Sweden
2010
2011
Norway
2012
Läti
10. Sündimuse muutus prognoosiperioodil
• Sünnitusvanuse muutus vastavalt
sündimuskõverate muutusele
• Summaarse sündimuskordaja tõus
väärtuseni 1.8 (mis on lähedane
loendusandmete põhjal arvutatud lõpetatud
sündimuskordajale 1.86)
11. Suremus eelneval perioodil
Oodatav keskmine eluiga on viimastel
aastatel tõusnud.
Keskmine eluiga sõltub haridusest:
kõrgharidusega inimeste eluiga on pikem.
Meestel oli erinevus 2010. aastal 5,8 aastat
(76,7 vs 70,9) ja naistel 3,2 aastat (84,0 vs
80,8).
12. Keskmise oodatava eluea dünaamika
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Mehed
Allikas: ESA
Naised
14. Suremuse muutuse arvestamine
Eeldame, et Eestis tõuseb keskmine oodatav
eluiga sünnil (vähenevad suremuskordajad)
perioodi lõpuks tasemele, mis vastab
praegusele kõrgharidusega inimeste
tasemele .
See on igati reaalne – möödunud 12 aasta
jooksul tõusis Eestis oodatav eluiga meestel
6 ja naistel 5 aastat.
15. Ränne
Välisrände arvestamine
Aluseks oli 12 aasta jooksul toimunud
registreeritud välisrändesaldo soovanusjaotus.
Sellele lisati hinnanguline registreerimata
välisränne. (Hinnang on saadud
loendusandmete põhjal)
16. Välisrände arvestamine
Eeldati, et registreerimata välisrändes on
tööealiste seas meeste ja naiste suhe
0,56:0,44.
Eeldati et registreerimata välisrände maht aja
jooksul väheneb ja tasakaalustub perioodi
lõpuks.
17. Siserände arvestamine
Siseränne võeti arvesse maakondade
prognooside arvutamisel.
Siserände suurus on hinnatud 2010 ja 2011
aasta andmete tegelike
maakondadevaheliste rändeandmete põhjal
üheaastaste soo-vanusrühmade jaoks ja
eeldatud, et suhtelised rändesuundumused
jäävad samaks.
18. Kokkuvõte (1)
- summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt
ja jõuab 2040. aastaks 1,8 lapseni naise kohta;
- suremus väheneb;
- oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb
2040. aastaks naistel 83,7 ja meestel 78,2
aastani;
- rändesaldo jätkab viimase 12 aasta
registreeritud ja registreerimata välisrände
trende ja väheneb mõnevõrra perioodi jooksul.
19. 1. variandi järgi on koostatud ka piirkondlikud
prognoosid, kus siserändes on kasutatud
2011. aasta rahvaloenduse andmetele
tuginedes viimase kahe aasta
rändesuundumusi, mille silumisel on
arvestatud Eesti viimase kümnendi trende.
20. Kokkuvõte (2)
- summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt
ja jõuab 2040. aastaks 1,8 lapseni naise kohta;
- suremus väheneb;
- oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb
2040. aastaks naistel 83,7 ja meestel 78,2
aastani;
- rändekordaja on kuni 2015. aastani sama
nagu 1. variandil, aastatel 2016–2020 poole
väiksem ja alates 2021. aastast on sisse- ja
väljaränne tasakaalus.