õppematerjal 9. klassile

1. SILM Koostas: Kristel Mäekask

3. Silma välisehitus Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil.

4. Silma kaitsevad Silmakoopad koljus – kaitse tagant ja külgedelt Kulmukarvad – kaitse vee ja higi eest Ripsmed – kaitse tolmu ja võõrkehade eest Silmalaud – kaitsevad silmamuna eestpoolt Pisaravedelik – niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest

5. Silma siseehitus http://www.bpei.med.miami.edu/site/disease/disease_anatomy.asp

6. Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, s eda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. K õige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid.

7. Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest  Silmaava  Lääts  Klaaskeha  Võrkkest V õrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujuti s, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. A ju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise.

8. Nägemine

9. Kui objekt asub silmale lähedal R ipslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale .

10. Kui objekt asub silma st kaugem al R ipslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale .

11. Nägemishäired Kõige sagedamini esineb inimestel nägemishäiretest lühi- ja kaugnägevust. Lühinägevus võib tekkida juba koolieas ning kuna silmade koormus on koolis üsna suur, siis võib see ka süveneda. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest.

12. Lühinägevus S ilmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Pilt tekib võrkkesta ette. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte . M iinus prill id vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille

13. Kaugnägevus S ilmamuna normaalsest lühem või silmalääts liiga nõgus , kujutis tekib võrkkesta taha. Täpselt nähakse kaugel olevaid objekte. Pluss prill id suurendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta taha Kaugnägelikud kannavad kaksikkumerate klaasidega prille

14. Daltonism ehk värvipimedus Inimene ei suuda eristada teatud värve. Tavaliselt rohelist ja punast. Enamasti on värvipimedus kaasasündinud ehk pärilik. Esineb ligi 8% eurooplastel ning sagedamini meestel.

15. Kas värvipimedal on võrreldes normaalse nägevusega inimesega vähem kolvikesi või kepikesi?

16. Teisi nägemishäireid: Kanapimedus – Inimene ei näe hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini Hallkae ehk katarakt – läätse tuhmumine, põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist.

17. Kuidas hoida nägemist Toitumine – Eriti oluline nägemisele on A-vitamiin. Väga vajalikud on ka B- ja C-rühma vitamiinid. Töö- ja õppimistingimused – sobiv valgustus, paigalseisev pilt. Värvid – rahustavad rohelised, ärritavad punased. Televiisor – tekkiv röntgenkiirgus on tänapäeva telerites küll ohutu kuid pidev liikuv pilt väsitab silmi. Sport – ohtlikumad on raskejõustik ja põrutused Õhu puhtus – Suitsune ja tolmune õhk kahjustab silmi.

18. Kasutatud materjalid: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/79/Cornea. jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Animal_eyes http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/nagemine/9-4-25-2. htm http://www.kunstikeskus.ee/trend/teos/nr_8/joonis/joonis_silm.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Eye_dilate.gif http://www.daltonism-ro.com/daltonism_discromatopsie.htm http://www.scian.cl/archivos/IDLprocess/Input/daltonism1.png http://www.lexum.cz/index.php?p=de0402 http://www.tdl.ee/~reelu/silm.html