Kordamine 8. klassi füüsikat mehaanika osa

1. Kordamine 2. osa
Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis.
FÜÜSIKA 8. KLASSILE
Andrus Metsma

2. AINE TIHEDUS
 AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist
suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle
keha ruumala jagatisega.

3. MIDA NÄITAB AINE TIHEDUS
 Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga
ainekoguse mass.

4. TIHEDUSE MÕÕTÜHIK
 Tiheduse ühiku saamiseks
tuleb massiühik jagada
ruumalaühikuga.
Tihedust tähistatakse valemites kreeka tähega roo

5. MIS ON GRAVITATSIOON?
 GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks
vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade
vastastikuse tõmbumise nähtust.
 Gravitatsioon on nähtus.
 Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus.

6. GRAVITATSIOONIJÕUD
 Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt
gravitatsioonilise vastastikmõju suurust.
 Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus
olevate kehade massist ja kehade kaugusest.
 Mida suurem on kehade mass, seda suurem on
gravitatsioonijõud.
 Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on
gravitatsioonijõud.

7. GRAVITATSIOONIJÕU MÕISTEKAART

8. MIS ON RASKUSJÕUD? VALEM. ÜHIK.
 RASKUSJÕUKS nimetatakse Maa või mõne teise
taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat
gravitatsioonijõudu.

9. MIS ON RASKUSJÕUD? VALEM. ÜHIK.
F – jõud
m – keha mass
g– gravitatsiooniline
kiirendus

10. JÕU ÜHIK JA TÄHIS
 Jõu ühikuks on 1N
 Jõu tähiseks on F

11. JÕU MÕISTE

12. GRAVITATSIOON

13. RASKUSJÕUD

14. HÕÕRDUMINE
 HÕÕRDUMINE on erinevate kehade
kokkupuutuvate pindade vahel esinev
vastastikmõju, mis taksitab nende kehade liikumist
teineteise suhtes.
 Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil.

15. HÕÕRDEJÕUD
 Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab
kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise
suhtes.
 Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha
liikumisele.

16. HÕÕRDUMISE TEKKIMINE
 Kokkupuutes olevate pindade konaruste
haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks
põhjuseks.

17. HÕÕRDEJÕU LIIGID
 Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikuma
hakkamist, nimetatakse seisuhõõrdejõuks.
 Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise
keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks.

18. MILLEST OLENEB HÕÕRDEJÕU SUURUS?

19. HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB RÕHUMISJÕUST
 Mida tugevamini kehi kokku suruda, seda rohkem
pinnakonarudi haakub ja seda suurem on
hõõrdejõud.
 Hõõrdejõu suurendamiseks pingutatakse masinate
veorihmu.

20. HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB PINDADE TÖÖTLUSEST
 Mida sügavamad on pinnakonarused, seda rohkem
kehad haakuvad ja seda suurem on hõõrdejõud.
 Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle liiva,
autole pannakse naastrehvid. Et tööriistad püsiksid
paremini käes, tehakse käepidemed karedad.
Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse kehade pindu.

21. HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB KEHADE MATERJALIST
 Hõõrdejõu suurendamiseks tehakse kingatallad
materjalist, mis jää peal ei libise; viiuli poogna jõhve
hõõrutakse kampoliga. Hõõrdejõu muutmiseks
määritakse suuski.

22. HÕÕRDUMINE

23. •Mis on deformatsioon?
HÕÕRDUMINE

24. MIS ON DEFORMATSIOON?
 DEFORMATSIOONIKS nimetatakse keha
kuju muutmist.

25. DEFORMATSIOONI LIIGID
 Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva
mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub.
Elastse deformatsiooni liigid: tõmbe, surve,
painde, vääne, nihke.
 Deformatsioon on plastne, kui deformeeriva
mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu.

26. ELASTNE DEFORMATSIOON
 A- kokkusurutud õhk
hoiab palli seina sirge.
 B - kokkupõrkel
seinaga deformeerub
palli kest.
 C – palli hakkab
elastsusjõu mõjul
taastama esialgset
kuju.
 Elastsusjõu mõjul
liigub pall tagasi.

27. PLASTILINE JA ELASTNE DEFORMATSIOON
Keha kuju taastub pärast
Keha kuju ei taastu
deformeeriva jõu lakkamist.
pärast deformeeriva jõu
lakkamist.

28. DÜNAMOMEETER
 Deformatsiooni nähtusel põhineb
dünamomeetri töö.
 Dünamomeetri abil võrreldakse
mõõdetavat jõudu
dünamomeetris tekkiva
elastsusjõuga.
 Elastsusjõud on võrdeline vedru
pikenemisega ehk
deformatsiooni ulatusega.
 Vedrus tekkiv elastsusjõud on
võrdne kehale mõjuva
raskusjõuga.

29. DEFORMATSIOON

30. RÕHUMISJÕUD

31. RÕHK

32. RÕHK
 RÕHUKS nimetatakse
füüsikalist suurust, mis
võrdub pinnale risti
mõjuva jõu ja keha
kokkupuutepinna
pindala jagatisega.
 Rõhk näitab
pinnaühikule mõjuvat
jõudu.
 Rõhu tähis on p. Rõhu
ühik on 1 Pa (paskal).

33. MIDA NÄITAB RÕHK? VALEM ÜHIK.

34. LUIK, HAUG JA VÄHK
Ivan Krõlov
Kui puudub üksmeel sõbrameeste seas,
siis nendel kuidagi ei vea
ja rist ning viletsus on nende ettevõte.
Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis
mõte,
mis koos nad ühistööle viis,
et koormat vedada ja selleks siis
nad kohe kolmekesi rakendusid ette.
Kuid kuis ka püüaksid, ei koormat
paigast saa:
Luik tahab pilvi lennata,
Vähk ronib tagurpidi, Havi kisub
vette.
Ei meie otsusta, kes nendest süüdi
seal,
kuid koorem praegugi on koha
peal.

35. RESULTANTJÕUD
 RESULTANTJÕUKS nimetatakse jõudu,
mille mõju kehale on samasugune kui sellele
kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu
mõju kokku.
 Resultantjõu leidmiseks samasuunalised
jõud liidetakse, vastassuunalised jõud
lahutatakse.
 Kui keha liigub ühtlaselt või püsib paigal, siis
temale mõjuvad jõud tasakaalustavad
teineteist, see tähendab resultantjõud on
võrdne nulliga.

36. PASCALI SEADUS
Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas
ühteviisi.

37. KUIDAS ARVUTATAKSE VEDELIKUSAMBA
RÕHKU?
 Rõhk vedelikus on võrdeline
vedelikusamba kõrgusega
ja vedeliku tihedusega.
 Raskusjõust põhjustatud
vedeliku rõhu(p) saab
arvutada valemist p = ρgh,
kus h on vedeliku samba
kõrgus q vedeliku tihedus ja
g = 9.8 N/kg.

38. ARCHIMEDESE SEADUS
oVedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne
keha poolt välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.
oÜleslükke jõuks nim. jõudu, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud
keha üles.

39. MILLAL KEHA HELJUB VEDELIKUS?
 KEHA HELJUB
VEDELIKUS, kui keha
asub vedelikus või
gaasis ja ei tõuse ega
lange.
 Üleslükkejõud on
võrdne kehale mõjuva
raskusjõuga.
 Keha heljub, kui keha
tihedus on vedeliku või
gaasi tihedusega
võrdne.

40. MILLAL KEHA UJUB VEDELIKUS?
 KEHA TÕUSEB
VEDELIKUS ÜLES
siis kui
üleslükkejõud on
võrdne raskusjõuga.
 Keha tihedus on
vedeliku tihedusest
väiksem.

41. MILLAL KEHA UPUB VEDELIKUS?
 KEHA UPPUMISEL
on üleslükkejõud
raskusjõust
väiksem.
 Keha upub
vedelikus ja gaasis,
kui keha tihedus on
vedeliku või gaasi
tihedusest suurem.

42. KONTROLLI TEADMISI
Täida lüngad:
Jõud
Kehad vedelikus ja gaasis
Küsimusi ja vastuseid: (vaatamiseks kasuta Internet Explorerit)
Jõud
Kehad vedelikus ja gaasis
Füüsika põhivara 1. osa – sissejuhatus ja mehaaniline liikumine leiad siit:
Avanevate vastuste vaatamiseks kasuta jällegi Internet Explorerit

43. KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.real.edu.ee/images/stories/fyysika/f_4.pdf
http://www.real.edu.ee/images/stories/fyysika/f_5_6.pdf
http://www.fizika.ru/
http://www.kke.ee/index.php?lang=est
E. Pärtel - Füüsika mõistekaardid põhikoolile , Tartu 2004

44. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
anmet.jg 2010