Jõe teekond lähtest suudmeni.

1. Jõe teekond lähtest suudmeni

2. 1. Jõe voolukiirus
• Jõe voolukiirus on vee liikumise kiirus
jõesängis.
• Jõe voolukiirus sõltub:
1. Jõe langusest.
2. Veehulgast
3. Jõe pikkusest
4. Jõe kujust st kui käänuline jõgi on.
1. Kui kiiresti voolab vesi sinu kodule kõige lähemas jões ?

3. Jõelang
Narva jõe pikiprofiil, mis näitab jõe langust.
Mis võib olla järsu languse põhjuseks?

4. 2. Voolukiirus jõe eri osades
• Voolukiirus on erinev ka jõesängi ühes ja
samas kohas.
AEGLANE VOOL AEGLANE VOOL
KIIRE VOOL
AEGLANE VOOL
JÕE VOOLUKIIRUS JÕESÄNGI SAMAS KOHAS

5. • Voolav vesi uuristab kallast ning põhja.
• Vesi viib endaga kaasa kivimiosakesi, kruusa,
liiva ja muda.
• Vesi kulutab ka veepõhjas olevaid kive, mis
ajapikku lamedaks muutuvad.
• Liiv ongi tekkinud suurtest kividest, mida vesi
aastate jooksul kulutanud on.

6. Setted
• Liiva, kruusa ja muda, mida jõgi kaasa viib
nimetatakse setteks.
• Tugeva vooluga alal setted põhja ei vaju
(jõepõhi on puhas ning vesi selge), mida
aeglasemaks jõevool jääb, seda rohkem
setteid settib (jõepõhi on mudane, vesi
sogane).

7. Jõgi kannab setted
järgmisesse
veekogusse.

8. 3. Jõe jooksud
• Jõgi jaotub ülem-, kesk- ja alamjooksuks.
ÜLEMJOOKS
KESKJOOKS
ALAMJOOKS
1. Kus asub lähe,
kus suue?
2. Näita joonisel,
millised on lisa-,
millised
harujõed.
3. Millises jõe
jooksul on vett
kõige rohkem?
Põhjenda.

9. 3.1. Ülemjooks
• Jõgi kitsas ning madal.
• Vool kiire.
• Vesi puhas ning läbipasitev – setteid vähe.
Vesi ülemjooksul
Ka kõige
suuremad
jõed on
alguses
sellised.

10. 3.2. Keskjooks
• Vett tuleb jõkke järjest juurde. Lisanduv vesi
tuleb lisajõgedest.
• Vesi sogasem, kui ülemjooksul – setteid
rohkem.
• Voolukiirus langeb.
Jõgi keskjooksul

11. 3.3. Alamjooks
• Vett kõige rohkem.
• Vesi voolab aeglaselt → setted settivad.
• Vesi sogane ja läbipaistmatu.
Navesti jõe suue

12. 4. Jõgede looklemine
• Looduslik jõgi ei voola kunagi otse.
• Osasid kaldaid uuristades ning teistes
setitades tekivad looked.
• Kalda osa, mida jõgi uuristab nimetatakse
põrkeveeruks.
• Kalda osa, kus jõevool on aeglasem ning
setted ladestuvad nimetatakse laugveeruks.

13. JÕGI

14. 1. Näita pildilt põrkeveer ning laugveergusid.

15. Soodid
• Soodid e vanajõed on jõesängi kunagised
osad, mis setete kuhjumisel on peajõest
eraldunud. SOODI TEKE
1. 2. SOOT
3.

16. SOOT AMEERIKAS

17. Miks on soodid tähtsad?
• Tähtsad kalade ning kahepaiksete
kudemiskohad.
Eestis on käimas projekt ,,Happyfish”, kus taastatakse vanajõgesid ning
sellega aidatakse kaasa haruldaste kalade nagu vingerjas (pildil) säilimisele.

18. Mõisted
• Jõe langus – jõe lähte ja suudme kõrguste
vahe.
• Jõe voolukiirus – vee liikumise kiirus jõesängis.
• Jõesete – kivimiosakesed ja muda, mida jõgi
kannab jõe ülem- ja keskjooksult
alamjooksule.
• Soot – (argikeeles vanajõgi) jõesängist
eraldunud vana jõelooge.

19. Ülesanded
• Kirjelda jõe teekonda lähtest suudmeni.
• Kuidas tekivad soodid?
• Seleta joonise abil, mis on põrke- ja laugveer.
• Miks on soodid tähtsad?
• Täida tabel:
ÜLEMJOOKS KESKJOOKS ALAMJOOKS
VEEHULK
VOOLUKIIRUS
SETTED