Downloaded 17 times
More Related Content
Seened
- 1. Seened Helina Reino GAG 2014
- 2. • Seened onüks eukarüootsete organismide riikidest • Seeni uurib mükoloogia. • Looduses on rohkem kui 70 000 liiki seeni • Koosnevad seeneniitidest ehk hüüfidest.
- 3. Seeneraku ehitus MEMBRAAN TUUM LÜSOSOOM RAKUKEST TSENTRIOOL GOLGI KOMPLEKS RIBOSOOMID MITOKONDER ENDOPLASMAATILINE RETIIKULUM
- 4. Teadusmaailmas jagatakse seened järgmistesse hõimkondadesse: Maismaal elunevad saproobid või taimede, loomade ja seente parasiidid või poolparasiidid Ikkesseened Kottseened Viburseened Kandseened Teisseened Liikide arvu poolest suurim seenterühm. Siia kuuluvad: “hallitused” ja osad söögiseened ja pärmseened. 1000 liiki. Nt kapsa tõusmepõletik. Parasiidid tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk). Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail. Tuntud söögiseened: shampinjonid, riisikad, puravikud, pilvikud jt. Kunstlik rühm. Võivad põhjustada nahaärritust ja toidusaastet, materjalide bioloogilist lagunemist.
- 5. Lihtsam jaotus: hallitusseened pärmseened parasiteerivad seened kübarseened
- 6. HALLITUSSEENED • Soodsalepinnasele satuvad eosed • Eosest areneb seeneniidistik. Kogu niitide mass moodustab seene keha. • Läbi kesta eritavad seeneniidid ümbritsevasse keskkonda aineid, mis lahustavad erinevaid toitaineid - valke, rasvu, süsivesikuid ja mitmesuguseid muid ühendeid. • Lahustunud toitained imetakse seeneniidistiku sisemusse. Nende arvelt toimub seene kasvamine ja arenemine. Rohehallitus e Penicillium
- 7.
- 8. PÄRMSEENED • Pärmseenedpaljunevad peamiselt pungumise teel (kui toitaineid on piisavalt). • Mônikord paljunevad eoste moodustamise teel (kui toit lôpeb jaguneb sisu neljaks eoseks). • Neid leidub puuviljadel, ôienektaris, marjadel, mullas, vees, nahal jne. Pärmseeni on ka kultuuristatud ja kasvatatud. • Pärmseened teostavad hapnikuta keskkonnas käärimist, lôhustades suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks. Seetôttu leiavad nad laialdast kasutamist toiduainetetööstuse mitmetes harudes
- 9.
- 10. KÜBARSEENED • See,mida me seenest näeme on viljakeha. • Suurem osa seenest - seeneniidistik ehk mütseel asub mullas. • Metsas kasvavate kübarseente niidistik on ühenduses puujuurtega. • Metsapuude peentel juurenarrmastel puuduvad juurekarvad. Neid ümbritseb vilditaoliselt läbipõimunud ja juurtega kokku kasvanud mükoriisa. • Mükoriisa seeneniidid varustavad puid vee ja mineraalainetaga ja saavad ise puujuurtest toitaineid.
- 11. KÜBARSEENED kübar jalg hüüf mütseel spoor
- 12. PARASITEERIVAD SEENED •Elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest. • Paljud seened parasiteerivad inimestel kahjustades nahka, tekitavad jalgade- ja küünte seenhaiguseid, kõõma. • Loomadel ja eriti taimedel põhjustavad seenhaigusi. • Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened jt. • Lagundavad puitu (majavamm)
- 13.
- 14. Seente tähtsus looduses Lagundajad Sümbiondid Mükoriisa – kooselu kõrgema taimega Samblikud – kooselu rohevetikatega
- 15. Seente tähtsus inimeseelus Toiduks
- 16. Seente tähtsus inimeseelus Tööstuses: Toiduainetööstus - pärmid, juustud, loomasööt.
- 17. Seente tähtsus inimeseelus Tööstuses: Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid).
- 18. Seente tähtsus inimeseelus Kahjustavad hooneid (niisked ruumid, majavamm)
- 19. Seente tähtsus inimeseelus Tekitavad mürgitusi
- 20. Seente tähtsus inimeseelus Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine)
- 21. Seente tähtsus inimeseelus Tekitavad haigusi (mükoos)