Loodusõpetuse keemia osa kordamine. Õppematerjal Tallinna Ristiku Põhikooli 7.klassile

1. KORDAMINE Tallinna Ristiku Põhikool 7. klass Koostas: Kristel Mäekask

2. MÕISTED Setitamine Keemiline element Molekul Molekulivalem Aatom Ioon Lihtaine Liitaine Puhas aine Ainete segu Sulamine Tahkumine Aurumine Keemine Kondenseerumine Põlemine

3. ÕHK

4. ÕHU TÄHTSUS Õ hk on maakera ümbritsev gaasiline keskkond . Hingamine Fotosüntees taimedes Elupaik taimedele ja loomadele Edasiliikumiseks lindudele, putukatele jt Seemnete, õietolmu ja eoste edasikandmiseks

5. ÕHU OMADUSED Õ hk on : läbipaistev värvuseta lõhnata liikuv kokkusurutav elastne

6. KÜLM JA SOE ÕHK Soojendamisel õhu ruumala suureneb, jahtumisel väheneb Soe õhk on kergem kui külm õhk

7. KUIV JA NIISKE ÕHK Niiske õhk sisaldab rohkem veeauru kui kuiv õhk Niiske õhk on kergem kui k uiv õhk

8. ÕHU KOOSTIS Õ hk koosneb gaasidest. lämmastik ~ 78% hapnik ~ 20% argoon ~ 1% teised gaasid kokku alla % (süsihappegaas, veeaur, n eoon, heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, radoon jt ) .

9. ÕHUSAASTE Suur osa saasteainetest tekib põlemisel. süsihappegaas CO 2 vingugaas lämmastikuühendid tahm, tuhk, tolm

10. Suurimad saasteallikad on: Tööstused Transport Vulkaanid Õhusaaste põhjustab õhutemperatuuri tõusu, kasvuhooneefekti ja hingamisteede haigusi. Eesti kuulub Euroopa suurimate saastajate hulka (kasvuhoonegaas e aastas 8t /1 inimese kohta).

11. GAASIMASK JA RESPIRAATOR Gaasitorbikus on filter, mis imeb kahjulikud gaasid ja tolmu. Respiraator kaitseb tolmu eest.

12. VESI

13. VEE TÄHTSUS Täiskasvanud inimene sisaldab ligi 70% vett. Vesi … on vere koostisosa , on rakumahla koostisosa, võtab osa seedimisest , reguleerib kehatemperatuuri , elukeskkonnaks taimedele ja loomadele.

14. M ida noorem on organism, seda veerikkam ta on. loode vastsündinu täiskasvanu vanur

15. VEE OMADUSED Puhas vesi on: läbipaistev, värvusetu, lõhnatu, maitsetu. H 2 O

16. VEE OLEKUD Vesi võib olla kolmes olekus: jää vesi veeaur

17. VESI MAAL Üle 70% Maast on kaetud veega.

18. Suurem osa veest on maailmameres. Merevesi on soolane ja ei kõlba joogiks. Mageveest on suurem osa liustikes ning i ni mesele on kättesaadav vaid veerand mageveest.

19. JOOGIVESI Joogivesi peab olema puhas ega tohi sisaldada kahjulikke aineid. Joogiks kõlbab põhjavesi, mineraalvesi, puhastatud järve või jõevesi. Kasutatud vesi ehk reovesi tuleb enne veekogusse laskmist kindlasti ära puhastada . Looduses täiesti puhast ehk destilleeritud vett ei ole.

20. MINERAALVESI Mineraalvees on lahustunud aineid rohkem kui tavalises põhjavees, seetõttu on mineraalvesi soolakas. Eestis leidub mineraalvett nt Värskas. Mineraalvesi Värska originaal, puurkaev nr. 7, sügavus 470 m

21. VESILAHUS Vesilahuseks nimetatakse segu, mis saadakse mingi aine lahustumisel vees. Vees lahustuvad paljud ained. Nt. Hapnik, süsihappegaas, suhkur, keedusool Lahus koosneb lahustist ja lahustunud ainest . SOOLA VESILAHUS = VESI + SOOL lahus lahusti lahustunud aine

22. Heitvee puhastamine Mehaaniline – vee puhastamine setitamise, filtreerimise ga Setitamine on mittelahustunud ainete sadestamine. Filtreerimine ehk f iltrimine on ainete eraldamine filtri abil. Bioloogiline – vee puhastamine (mikro)organismidega Koaguleerimine - vee puhastamine väga väikestest, palja silmaga nähtamatutest lahustunud aine osadest. Veele lisatakse aineid, mille mõjul väikesed osad liituvad ja neid saab püüda filtriga.

23. Destilleeritud vesi Destilleerimine on vee aurustumine ning sellele järgneb kondenseerimine. Kondenseerimine on vee auru muutumine veeks.

24. MOLEKUL

25. Molekul Molekul on väikseim aineosake , millel on sellele ainele omased omadused. Suhkru kõige väiksem osake on suhkrumolekul – suhkrumolekul on magus nagu aine suhkur.

26. Aatom Molekul koosneb kas ühe või mitme aine aatomitest . Hapniku aatom Vesiniku aatomid Vee molekul koosneb ühest hapniku ja kahest vesiniku aatomist. Hapniku molekul koosneb kahest hapniku aatomist. O O Hapniku aatomid

27. Keemiline element Sama liiki aatomeid nimetatakse keemiliseks elemendiks . Tuntuimad keemilised elemendid on: Hapnik O Oxygenum Vesinik H Hydrogenum Süsinik C Carboneum Lämmastik N Nitrogenum Keemilisi elemente tähistatakse esimese tähega nende ladinakeelsest nimest. Vajadusel lisatakse ka teine täht.

28. Keemiliste elementide perioodilisustabel 1863. aastal jaotas vene keemik Dmitri Mendelejev siis tuntud 63 keemilist elementi vastavalt nende omadustele rühmadesse ja koostas perioodilisustabeli – nimetatakse ka mendelejevi tabel (Venemaal). Tänapäeval on teadaolevaid keemilisi elemente üle 100. Vaata tabelit õpiku tagakaanelt!

29. Keemiliste elementide perioodilisustabel

30. Täida vihikusse tabel keemiliste elementide kohta! Vaata perioodilisustabelist õpiku tagakaanel. metall Ca Alumiinium Fe Uraan Cl Hg Kuld mittemetall Heelium Kas metall või mittemetall Elemendi tähis Elemendi nimetus

31. Millistest aatomitest koosneb suhkru glükoos molekul? Mitu süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomit on?

32. Lihtained ja liitained Molekul koosnes kas ühe või mitme aine aatomitest . Lihtaine molekul koosneb ühte liiki aatomitest. Näiteks osooni molekul O 3 Liitaine molekul koosneb eri liiki aatomitest. Näiteks süsihappegaasi molekul CO 2 O O C

33. Puhas aine ja ainete segu Ainel on alati kindel koostis! Puhas aine koosneb ainult ühe lihtaine või keemilise elemendi osakestest (aatomitest, molekulidest). Näiteks hapnik, heelium, süsinik, raud, samuti destilleeritud vesi (H 2 O). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Näiteks joogivesi, õhk.

34. Puhas aine ja ainete segu A B C D E

35. MOLEKULVALEM

36. Nimeta järgmiste keemiliste elementide sümbolid: Hapnik läbipaistev, värvuseta, l õhnata gaas lämmastik värvuseta ja lõhnata gaas vesinik kerge, värvuseta gaas süsinik looduses esineb grafiidi ja teemandina O N H C ÕPI NEED PÄHE!

37. Milleks meile molekulivalem? Ained koosnevad molekulidest. Molekul koosneb omavahel seotud kahest või enamast aatomist. Molekuli koostist väljendab molekulivalem . Molekulivalemist saame teada : millistest aatomitest molekul koosneb kui palju on neid aatomeid molekuli koostises. O 2 Hapniku molekulivalem: “O” näitab millist liiki aatomid on ja indeks “2” näitab aatomite arvu molekulis (loetakse oo-kaks)

38. Vee molekulivalem H 2 O Koosneb vesiniku ja hapniku aatomitest 2 vesiniku aatomit 1 hapniku aatom Kokku koosneb kolmest aatomist

39. Täida tabel! CH 4 Ei ole vaja ! C 6 H 12 O 6 CO CO 2 O 2 Aine molekuli joonis Aine nimetus Aatomeid molekulis kokku Kui palju on neid molekulis? Millistest aatomitest koosneb? Molekuli-valem

40. Molekulivalemid majapidamisgaas 3 süsiniku aatomit, 8 vesiniku aatomit parafiin 18 süsiniku aatomit, 38 vesiniku aatomit söögisool 1 naatriumi aatom, 1 kloori aatom maagaas 1 süsiniku aatom, 4 vesiniku aatomit osoon 3 hapniku aatomit Aine nimetus Molekulivalem Aatomid molekuli koosseisus

41. Molekulivalemid Nimeta järgmiste ainete molekulivalemid : hapnik (dihapnik) oo-kaks osoon (trihapnik) oo-kolm süsihappegaas (süsinikdioksiid) tsee-oo-kaks vingugaas (süsinikoksiid) tsee-oo v esi haa-kaks-oo lämmasti k enn-kaks glükoos tsee-kuus-haa-kaksteist-oo-kuus

42. Molekulivalemid Millistest aatomitest järgmised ained koosnevad ja kui palju on neid molekulis ? HNO 3 lämmastikhape CaCO 3 lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) NaHCO 3 söögisooda (naatriumvesinikkarbonaat) Cu vask N aOH seebikivi (naatriumhüdroksiid) H 2 S O 4 väävelhape

43. AINED ERINEVATES OLEKUTES

44. Aine agregaatolekud Tahke nt jää Vedel nt vesi Gaasiline nt veeaur

45. Tahke aine Tahkel ainel on kindel kuju ja ruumala; Osakesed paiknevad tihedalt ja liiguvad vähe; Molekulid on omavahel tugevasti seotud.

46. Vedel aine Vedel aine võtab anuma kuju kuid säilitab ruumala; Vedelikud voolavad; Osakesed liiguvad rohkem kui tahkes aines ja vähem kui gaasilises aines; Osakesed paiknevad üksteisest kaugemal kui tahkes aines.

47. Osakeste paiknemine vee vedelas olekus

48. Gaasiline aine Gaasiline aine täidab kogu anuma; Osakesed paiknevad hõredalt ja liiguvad palju; Molekulid ei ole omavahel seotud.

50. Aine oleku muutused Sulamine Tahkumine Aurumine Kondenseerumine

51. Sulamine Sulamine on protsess mille käigus tahke aine muutub vedelaks. Igal ainel on oma kindel sulamistemperatuur , mis näitab millisel temperatuuril aine sulab. Jää sulamistemperatuur on 0 ° C

52. Sulamistemperatuur 1083 ° C Vask 1063 ° C Kuld 960 ° C Hõbe 660 ° C Alumiinium 1539 ° C Raud 160 - 800 ° C Klaas 232 ° C Tina sulamistemperatuur aine

53. Tahkumine Tahkumine on protsess mille käigus vedel aine muutub tahkeks. Aine tahkumistemperatuur on võrdne sulamistemperatuuriga . Vee tahkumistemperatuur on 0 ° C

54. Aurumine Aurumine on protsess mille käigus vedel aine muutub gaasiliseks. Ainetel ei ole aurumistemperatuuri, aurumine toimub pidevalt. Kõrgemal temperatuuril auruvad ained kiiremini.

56. Keemine Tekivad aurumullid; Mullid tõusevad vedeliku pinnale; Igal ainel on oma keemistemperatuur ; Veel 100 ° C. Keemine on vedeliku aurumine kogu vedeliku ulatuses.

57. Kondenseerumine Kondenseerumine on protsess mille käigus gaasiline aine muutub vedelaks. Nt. Pilved tekivad vee kondenseerumisel.

58. SOOJUSPAISUMINE JA TEMPERATUUR

59. Molekulid liiguvad Kõik molekulid – isegi tahketes kehades – liiguvad ning seetõttu põrkavad omavahel kokku. Molekulide liikumine erinevates aineolekutes: http://www.visionlearning.com/library/module_viewer.php?mid=120 http:// www . harcourtschool . com / activity / states _of_ matter / madalam temperatuur kõrgem temperatuur Molekulide liikumine gaasis erineval temperatuuril.

60. Kui aine soojeneb Aine soojenemisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma ja aine paisub soojenedes. Näiteks: Raudtee rööpad Jalgratta kummid

61. Tahkete kehade soojuspaisumine

62. Vedelike soojuspaisumine

63. Gaaside soojuspaisumine

64. Kui aine jahtub Jahtumisel väheneb aineosakeste kiirus ja aine tõmbub kokku. Näiteks: plastmassist purgikaas

65. Soojuspaisumine oleneb ainest Erinevatel ainetel on tavaliselt erinev soojuspaisumine. Koos saavad olla vaid need kehad, mis paisuvad ühtemoodi. Näiteks: raudbetoon terasvardad ja betoon Näiteks: elektripirn raudnikkel ja klaas

66. Kus tuleb arvestada soojuspaisumisega? Transport; ehitus; masinad rullid paisumispilu

67. Temperatuur Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on keha temperatuur. Temperatuur iseloomustab keha soojust. Kui suur on sinu kehatemperatuur? Kas oskad öelda kui soe või külm on sind ümbritsev keskkond? Inimesed tajuvad soojust erinevalt ning seetõttu ei saa keha temperatuuri hindamisel usaldada oma meeleorganeid.

68. Termomeeter Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga. Termomeetrites kasutatakse soojuspaisumise nähtust.

69. Galileo termomeeter Umbes 400 aastat tagasi ehitas Galileo Galilei esimese termomeetri – termoskoop.

70. Vedeliktermomeeter Esimese hea vedeliktermomeetri valmistas Fahrenheit. skaala paisumistoru reservuaar

71. Elavhõbe tahkub temperatuuril -37 ° C

72. Bimetalltermomeeter Bimetall – kaks erinevat metalli. Soojenedes bimetall kõverdub.

73. Digitaalsed termomeetrid

74. TEMPERATUURISKAALAD Fahrenheiti temperatuuriskaalat kasutatakse Inglismaal; Iirimaal; USAs Fahrenheit Celsius 32 ° F 0 ° C Jää sulab 212 ° F 100 ° C Vesi keeb

75. GAASI RÕHK

76. Gaasi rõhk Gaas avaldab kõikidele kehadele rõhku. Rõhk näitab, kui suurt jõudu avaldab gaas ühikulise pindalaga pinnale. sõltub ruumalaühikus olevate aineosakeste arvust sõltub gaasi temperatuurist Seega sõltub gaasi rõhk aineosakeste paiknemise tihedusest ja nende liikumise kiirusest

77. Miks õhupall läheb pauguga katki?

78. Gaasi rõhk Rõhu tähis on p Rõhu mõõtühik on Pa [paskal], kasutatakse ka mmHg [millimeetrit elavhõbedasammast] p = F/S F – jõud S - pindala Tänu Maa gravitatsioonijõule me õhurõhku ei tunneta.

79. Õhurõhk Rõhku 760 mmHg loetakse normaalrõhuks. Täna on Tallinnas õhurõhk 745 mmHg Kas tegemist on madalrõhuga või kõrgrõhuga?

80. Baromeeter Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Lihtsa baromeetri võib ka ise valmistada. vaakum tase kinnitus osuti

81. IOONIDE TEKE

82. AATOM JA IOON Positiivse või negatiivse laenguga osake Prootonite ja elektronide arv ei ole võrdne Na ioon Neutraalne osake Prootoneid tuumas ja elektrone tuuma ümber on võrdselt Na aatom IOON AATOM

84. IOONIDE TEKE Kui naatriumi ja kloori aatomite välised elektronkihid kokku puutuvad on võimalik on elektronide üleminek ühe aine aatomist teise aine aatomisse. Elektroni kaotanud naatriumi aatom muutub naatriumi iooniks Elektroni liitnud kloori aatom muutub kloori iooniks Na Cl

85. NAATRIUMI IOON Tekkiv naatriumi ioon on positiivse laenguga Na+ Kuna neutraalne naatriumi aatom andis ära ühe elektroni, mis on negatiivse laenguga. Annab elektroni ära Naatriumi aatom Naatriumi ioon

86. KLOORI IOON Tekkiv kloori ioon on negatiivse laenguga Cl - Kuna neutraalne kloori aatom sai juurde ühe elektroni, mis on negatiivse laenguga. Saab elektroni juurde

87. KEEDUSOOL Naatriumkloriid ehk keedusool Leidub mere- ja soolajärvede vees Positiivse naatriumi ja negatiivse kloori iooni tõmbumise tõttu püsib aine koos Na + Cl -

88. IOONSIDE Elektriline tõmbejõud erinimeliselt laetud ioonide vahel moodustab ioonsideme. Selliseid kuupe on pisikeses keedusoolakristallis umbes 100 000 000 000 000 000 000

89. KEEMILINE REAKTSIOON Keemilise reaktsiooni käigus toimub aineosakeste ümbergrupeerumine uuteks aineosakesteks. Keemilist reaktsiooni on võimalik tähistada keemilise reaktsiooni võrrandiga.

90. AINEHULK K eemiliste ainete osakeste hulga mõõtmiseks on kasutusele võetud eriline ühik – mool . Üks mool sisaldab alati teatud kindla arvu aineosakesi . See kindel arv on 600 000 000 000 000 000 000 000 osakest. Seda arvu nimetatakse itaalia teadlase järgi Avogadro arvuks

91. Näiteks kaalub üks mool vesinikku 1 g, 1 mool hapnikku aga 16 g. Ainete ühe mooli massi võid vaadata keemiliste ainete perioodilisuse tabelist. Arv, mis sulle on tuntud aine aatommassi nime all, näitab ka selle keemilise elemendi ühe mooli massi grammides . Ülesanne on leida 2 mooli hapniku mass. Kui üks mool hapnikku kaalub 16 g, siis kaks mooli hapnikku kaalub 2 x 16 = 32 g

92. Kasutatud materjalid: http://elements.vanderkrogt.net/images/sodium. jpg http://www.eurochlor.org/upload/images/image229.jpg http://bayu.co.kr/image/salt03.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Halite%28Salt%29USGOV.jpg http://www.hot. ee / gaspar / fotogalerii - muud - raudtee .html http://www.ruduseesti.ee/Gvalikraudtee.htm http://www. iun . edu /~ cpanhd /C101webnotes/ aqueoussolns / solandtemp .html http://www. harcourtschool .com/activity/states_of_matter/ http://coolcosmos.ipac.caltech.edu//cosmic_classroom/light_lessons/thermal/measure.html https:// yhis . parnu . ee / reink /images/stories/ Oppematerjal / soojuspaisumine _ termomeeter . pdf http://www. perret -optic. ch /instruments/ meteorologie / Thermometre /inst_thermo_image/inst_thermo_bimetal. jpg http://www. australiangeographic .com/images/products/IZL. jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Galileo_Thermometer_closeup.jpg http://www. bbc .co. uk / gloucestershire /weather/a- zweather / galileo . shtml http://static. flickr .com/31/56341562_93a6ca7cc6. jpg http://galileo.phys.virginia.edu/classes/152.mf1i.spring02/Heat.htm http:// brunelleschi . imss . fi .it/museum/ esim .asp?c=404007 http://www.physics.lsa.umich.edu/demolab/demo.asp?id=191 http://www.bio-medical.com/images_products/bf199.gif http://thelongestlistofthelongeststuffatthelongestdomainnameatlonglast.com/long26.html http:// www .va. ttu .ee/~ erkie /ilm. html http://www. rpi . edu /research/magazine/summer04/ molecularium _1.html http://www. sce .com/ kidsscience /images/waters/3-4bi.gif http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kuld_teemant_vaariskivid_liinamestkula.htm http://www. ut . ee /BGGM/miner/ grafiit .html http://can-do.com/uci/lessons98/I-periodic-color.gif http://www. lsbu .ac. uk /water/images/molecul2.gif http://www.windows. ucar . edu /tour/link=/earth/geology/molecule.html http:// protonizer . eu -youth.net/index. php ?option=articles&task= viewarticle & artid =76& Itemid =3 http://www. worsleyschool .net/science/files/sugar/page.html http://www.ps.uci.edu/~tomba/ants/ http://www.worsleyschool.net/science/files/water/molecules.html http://ec.europa.eu/environment/youth/water/water_et.html http://www. ut . ee /BGGM/ maavara / mineraalvesi .html http://www.miksike.ee/ http:// www . envir .ee http:// www . cs . ut .ee/~ lauriesk /veereostus. html http://trip. rk . ee / cgi -bin/ thw ?$%7BBASE%7D= akt &$%7BOOHTML%7D= rtd &TA=2002&TO=5&AN=1369 http://www. miksike . ee /docs/referaadid2006/ vesi _ annesulg . htm