Ülevaade riigieelarve kasutamisest ja Eesti majandusest 2015. aasta novembri lõpuks

1. Majanduse ülevaade ja
riigieelarve täitmine,
november 2015
22.12.2015

2. Lühikokkuvõte 1/3
Majandusolukord
 ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud; peamistest ekspordi-
turgudest oli III kv kiirema kasvuga Läti ja Inglismaa majandus; Soome majandus
pöördus langusesse tagasi;
 Eestis paranes kindlustunne oktoobris nii tarbijatel kui ärisektoris, eriti teeninduses;
 III kv aeglustus Eesti majanduskasv 0,5%ni, eelmise kvartaliga võrreldes kahanes
sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,5%;
 Majanduskasvu toetasid tarbimisele suunatud tegevusalad: enim panustas
kinnisvarasektor, positiivne mõju oli jaekaubanduse kasvul ning tootemaksude
laekumise suurenemisel;
 Hõive kasv kiirenes II kv 1,7%lt hüppeliselt III kv 4,3%ni; hõive kasvu põhjused on
tõenäoliselt tehnilist laadi, kuna majanduskasv aeglustus; tööpuudus langes 5,2%ni;
 Palgakasv kiirenes 5,8%ni vaatamata madalale nominaalsele majanduskasvule;
keskmine palk ulatus 1082 euroni;
 Energiahindade (kütus, soojus, elekter) odavnemise mõjul on hinnad jätkuvalt
languses, oktoobris ulatus hinnalangus -0,6%ni; euroalal oli hindade muutus 0,0%;
 Kaupade eksport vähenes III kv 6%; nõrga ekspordi taga on aastatagune kõrge
võrdlusbaas ning kaubanduspartnerite kehv nõudlus; kaupade import vähenes 4%.

3. Lühikokkuvõte 2/3
Tulud
Novembri lõpu seisuga
 Tulusid on laekunud 85,7% aastaks planeeritust, kokku 7,24 mld eurot;
 Maksutulude laekumine kasvas 8,6% (433,5 mln) võrreldes eelmise aastaga;
 Edasiantavate maksutulude laekumine kasvas 5,0% (52,4 mln) võrreldes eelmise
aastaga, sh kogumispensionimakse 13,2% ja kohalikele omavalitsustele laekuv
füüsilise isiku tulumaks 8,2%;
 Mittemaksuliste tulude laekumine vähenes 32,2% (332,3 mln) võrreldes eelmise
aastaga, sh toetuste maht kahanes 207,6 mln eurot ning omanikutulud 117 mln
eurot.
Oktoobri lõpu seisuga
 Töötukassa tulu vähenes 12,4% võrreldes mullu sama ajaga ja ulatus 142,9 mln
euroni. Vähenemist mõjutab alates 2015. aastast töötuskindlustusmakse määrade
langetamine töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le.
 Haigekassa tulusid laekus 791,6 mln eurot, mis on mullu sama ajaga võrreldes 53
mln eurot ehk 7% rohkem. Haigekassa eelarve puudujääk on 25,5 mln eurot.

4. Lühikokkuvõte 3/3
Kulud
Novembri lõpu seisuga
 Kuludeks suunati 7,36 mld eurot, kasv 512,2 mln eurot ehk 7,5% võrreldes mullu
sama ajaga.
 Toetuste maht kasvas vastavalt 233,3 mln eurot ehk 7,1% võrreldes mullusega.
 Tööjõukulude maht suurenes 6,0% ja majandamiskulude maht 12,3% võrreldes
eelmise aasta sama ajaga.
 Investeeringuid tegid riigiasutused 275 mln euro ulatuses, kasv 23% v.e.a.
Oktoobri lõpu seisuga
 Töötukassa kulud on 8,6% suuremad võrreldes mullu sama ajaga, moodustades
105,6 mln eurot. Kasvanud on kulud töötutoetusteks 9,8%, aktiivsetele tööturu-
meetmetele 9,3% ja töötuskindlustushüvitisteks 11,5%.
 Haigekassa on kuludeks suunanud 817,6 mln eurot, kasv 57,5 mln eurot ehk 7,6%,
perioodi ravikindlustuse kuludest ületavad eelarvet tervishoiuteenused 12,2 mln
euroga ja ajutised töövõimetushüvitised 11,9 mln euroga.
 Valitsussektori ülejääk ulatus 0,7%ni SKPst.

5. Majanduskasv peamistel eksporditurgudel erinev
-10
-5
0
5
10
2010 2011 2012 2013 2014 2015
%, v.e.a
EU Estonia Finland Sweden
Latvia Germany Russia
Eurostat, Vene Statistikaamet

6. Majandususaldus Eestis on olnud languses
COM
Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)
60
70
80
90
100
110
120
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
EL27
Eesti
Läti
Leedu

7. Kindlustunde kahanemine Eestis on olnud
laiapõhjaline
COM
3 kuu keskmine
-80
-60
-40
-20
0
20
40
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Tööstus
Teenindus
Tarbijad
Kaubandus
Ehitus

8. -40
-32
-24
-16
-8
0
8
16
24
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%%
SKP reaalkasv v.e.p.
SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)
SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)
ESA
Kolmandas kvartalis aeglustus SKP kasv 0,5%ni

9. -15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
2012 2013 2014 2015
SKP reaalkasv Tööstuse toodanguindeks
Jaemüügi mahuindeks Ehitusmahuindeks
Kaupade eksport Käibemaksu laekumine (p sk)
Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

10. -50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
% v.e.a.
Eratarbimine
Kapitali kogumahutus põhivarasse
Kaupade ja teenuste eksport
SA
Eesti majanduskasvu veab eratarbimine

11. ES
Tööturu olukord paraneb
vaatamata majanduskasvu aeglustumisele
0
5
10
15
20
25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%%
Hõive kasv
SKP reaalkasv
Töötuse määr, parem skaala

12. Palgatulu kasv ületab juba teist aastat kasumite kasvu
% v.e.a.
ES
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Hüvitised töötajatele
Tegevuse ülejääk ja segatulu*

13. Nõudluse kasvu panustab jõuliselt eratarbimine
ES
Panus SKP kasvu, pp
-30.0
-20.0
-10.0
0.0
10.0
20.0
30.0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Eratarbimine
Valitsussektori tarb.
KTKTI
Investeeringud
Varude.muutus
Eksport–import

14. -3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%
Ülejäänud Transport (sh kütus)
Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas
Toit THI
Tarbijahindade langus ulatus oktoobris 0,6%ni

15. -10
0
10
20
2012 2013 2014 2015
% v.e.a.
Kaupade eksport
Kaupade import
SA
Kehva välisnõudluse mõjul
kaupade ekspordi langus süvenes III kvartalis

16. RIIGIEELARVE TULUD

17. Tulusid laekus 7,2 miljardit eurot (85,7% eelarvest),
laekumine kasvas 2,2% v.e.a
4,659.5 5,019.0
5,452.5
955.3
1,039.1
1,091.5
1,320.9
1,030.4
698.1
92.7%
88.4%
85.7%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
55%
60%
65%
70%
75%
80%
85%
90%
95%
0
500
1,000
1,500
2,000
2,500
3,000
3,500
4,000
4,500
5,000
5,500
6,000
6,500
7,000
7,500
8,000
8,500
2013 2014 2015
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)
mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

18. Maksulaekumised kasvasid 8% v.e.a.
sotsiaal- ja käibemaksu parema laekumise arvel
Eelarve 2015
(tuhat EUR)
11 kuud 2015
(tuhat EUR)
11 kuud
v.e.a.
Eelarve 2015
täitmine
MAKSUD KOKKU 6 968 235 6 543 966 8,0% 93,9%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 5 452 457 8,6% 93,9%
Füüsilise isiku tulumaks 309 000 294 178 -4,5% 95,2%
Juriidilise isiku tulumaks 320 572 396 235 32,8% 123,6%
Sotsiaalmaks 2 370 000 2 187 968 7,3% 92,3%
Raskeveokimaks 4 300 5 062 18,9% 117,7%
Käibemaks 1 865 000 1 717 284 10,3% 92,1%
Aktsiisid kokku 882 350 799 712 4,8% 90,6%
Alkoholiaktsiis 240 000 201 971 2,9% 84,2%
Tubakaaktsiis 185 000 169 258 2,2% 91,5%
Kütuseaktsiis 424 000 396 081 6,7% 93,4%
Pakendiaktsiis 250 1 217 851,5% 486,9%
Elektriaktsiis 33 100 31 185 3,6% 94,2%
Hasartmängumaks 22 700 20 934 -1,5% 92,2%
Tollimaks 30 200 31 083 13,3% 102,9%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 1 091 509 5,0% 93,8%
Töötuskindlustusmakse 150 113 139 387 -12,1% 92,9%
Kogumispensionimakse 129 000 113 854 13,2% 88,3%
KOV tulumaks 826 000 780 315 8,2% 94,5%
Maamaks 59 000 57 954 -1,6% 98,2%

19. Mittemaksulisi tulusid laekus 698,1 mln eurot
(47,2% aastaeelarvest), kahanemine 32,2% v.e.a
eelkõige toetuste ja finantstulude vähenemise tõttu
44,8
173,8
55,7
145,2
71,2
26,1
61,0
47,9
22,8
23,7
25,5
0
50
100
150
200
250
300
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mln EUR
Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt
Varade müük Finantstulud Muud
2014 laekumine 2013 laekumine

20. RIIGIEELARVE KULUD

21.  Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 512,2 mln eurot.
 Kululiikidest suurimad olid toetused summas 3,50 mld eurot, muud tegevuskulud
2,33 mld eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 1,24 mld eurot.
 Antud toetuste maht suurenes 233,3 mln eurot ehk 7,1%.
 Muud tegevuskulud kasvasid 130,6 mln eurot ehk 5,9%.
 Finantskulud vähenesid 5,2 mln eurot ehk 30,3%.
Kulude maht 7,36 mld eurot,
kasv 7,5% v.e.a. peamiselt toetuste arvel
660 676 676 671 663 680 686 662 609 680 699 0
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2015 2014 2013

22. Tööjõu- ja majandamiskulud kasvasid 9,0% v.e.a.,
eelarvest kasutatud rohkem kui eelmisel aastal
 Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 1,24 mld eurot ehk 90,9% eelarvest, sh
kindlaksmääratud vahenditest 975,9 mln eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli
täitmine kõikidest liikidest kokku 1,14 mld eurot, mis moodustas 85,3% tööjõu- ja
majandamiskulude aastasest eelarvest.
 Tööjõukuludeks kasutati 642,4 mln eurot ehk 6,0% rohkem ja majandamiskuludeks
598,6 mln eurot ehk 12,3% rohkem kui mullu samal ajal.
87.0 96.4 115.3 116.0 116.3 123.3 113.4 110.1 105.2 119.5 138.5 0.0
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015
2015 2014 2013

23. Riigiasutuste investeeringud kasvasid,
investeeringutoetused vähenesid v.e.a., kokku
vähenemine 9,2% v.e.a.
 Investeeringuid tehti 395,8 mln eurot ehk 39,9 mln eurot vähem kui mullu samal
ajal.
 Riigiasutused investeerisid ise 275,0 mln eurot, mis on 23,0% ehk 51,4 mln eurot
rohkem kui mullu samal ajal.
 Investeeringutoetusi anti 120,9 mln eurot, mis on 43,0% ehk 91,3 mln eurot vähem
kui möödunud aastal samal ajal.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2014 35 26 41 28 30 30 48 51 51 58 38 82
2015 32 13 23 17 24 44 48 45 45 53 52 0
% kogumahust 2014 5% 4% 6% 4% 4% 4% 7% 7% 7% 8% 5% 12%
% kogumahust 2015 5% 2% 3% 2% 4% 6% 7% 6% 6% 8% 7%
35
26
41
28 30 30
48 51 51
58
38
82
32
13
23
17
24
44 48 45 45
53 52
0
5%
4%
6%
4%
4% 4%
7% 7% 7% 8%
5%
12%
5%
2%
3%
2% 4%
6%
7%
6% 6%
8% 7%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90

24. Välistoetuste väljamakseid tehtud 433,3 miljonit
eurot ehk 43,1% plaanitust, suurimad väljamaksete
tegijad MKM ja MEM
* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

25. Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 308,9
miljonit eurot ehk 45,5% ning maaelu ja kalanduse
vahenditest 77,5 miljonit eurot ehk 50,8%
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

26. Välistoetustest tehtud väljamaksete maht novembri
lõpus 40,5 mln eurot väiksem v.e.a.
 Välistoetusi maksti 433,3 mln eurot ehk 43,1% plaanitust, 40,5 mln eurot vähem
v.e.a, peamiselt maaelu- ja kalandustoetuste vähenemise arvelt 31 mln eurot.
Perioodi 2014+ vahenditest oli väljamakseid tehtud 76,8 mln eurot.
 Struktuuritoetusi (2007–2013) on välja makstud 269 mln eurot ehk 78,2%
aastaeelarvest. 2014+ perioodi väljamakseid on tehtud 39,8 mln eurot ehk 11,2%
planeeritust;
 Maaelu, põllumajanduse ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse
rakenduskava) on välja makstud 40,5 mln eurot ehk 91,3% aastaeelarvest, mullu
92,9 mln eurot. 2014+ perioodi MAK toetusi on välja makstud 33,4 mln eurot ehk
37% aastaeelarvest.
 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist oli välja makstud 7,9% aastaeelarvest,
enamik väljamakseid jääb aasta lõppu (otsetoetused põllumajandustootjatele ligi
122 mln eurot). Veebruaris maksti välja piimatootjate erakorraline abi 6,8 mln eurot.
 Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi
toetuste väljamaksete tase on 12,3 mln eurot ehk 91,2% aastaks planeeritust;
 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 3,3 mln eurot ehk 81,8%
aastaks planeeritust;
 Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide
toetusi on välja makstud 10,9 mln eurot ehk 78,7% aastaks planeeritust.

27. Välistoetuste kasutamine programmiperioodil
Struktuuritoetused 30. novembri seisuga
 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 99,6% ja toetusi
välja makstud 95% perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,4 mld eurot; lõpetatud on
14 525 ja töös 624 projekti, mida on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni;
 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 18,4% ja toetusi välja
makstud 39,8 mln euro ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,5 mld eurot;
töös on 294 projekti, lõpetatud 5 projekti.
Maaelu ja kalanduse arendamise toetused
 MAK 2007–2013 toetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid
tehtud 98,7% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7 mln eurot. MAK
2014+ toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 13,7% ja välja makstud 4,7%
ulatuses perioodiks määratud vahenditest, mida on kokku 823,3 mln eurot;
 EKF 2007–2013 rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt 96,4% ja 88,7%
ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot. Uue 2014+ perioodi
rakenduskava on Euroopa Komisjonis heaks kiidetud, väljamakseid veel ei toimu.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–
2014). Välja on makstud 59,9% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.
Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamakseid on tehtud 88,1% perioodiks
määratud vahenditest, kokku ligikaudu 28 mln eurot.
Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–
2013). Välja on makstud 94,5% planeeritud vahenditest summas 84,2 mln eurot.

28. Töötukassa tulu ja ülejääk võrreldes mullusega
väiksemad seoses töötuskindlustusmakse
määrade langetamisega 3%lt 2,4%le
 2015. aasta kümne kuu tekkepõhine ülejääk on 37,3 mln eurot ehk 108%
eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015. a tulem 28,6 mln
eurot (43,4%) väiksem.
 Käeoleva aasta kümne kuu tulu on 142,9 mln eurot ehk 80,2% eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on tulu 20,2 mln eurot (12,4%) väiksem. Tulu
vähenemist mõjutab töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%-lt 2,4%-le
alates 2015. aastast.
Kuised tulemid 2011–2015 (vasak skaala) ja eelarvepositsioon 2015 (parem skaala)
0
10
20
30
40
50
60
70
80
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

29. Töötukassa kümne kuu kulud 105,6 mln eurot, kasv
8,6% v.e.a. tulenevalt suurenenud töötutoetustest,
töötuskindlustushüvitistest, tööjõu- ja majandamis-
ning aktiivsete tööturumeetmete kuludest
Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest
 Suurenenud on töötutoetus 9,8% (82,6% eelarvest), tööjõukulud 11,4% (71,3%
eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 9,3% (52,7% eelarvest), majandamiskulud 36,2%
(79,2% eelarvest), töötuskindlustushüvitised 11,5% (82,6% eelarvest) ja
töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 4,3% (83,5% eelarvest).
 Vähenenud on hüvitised maksejõuetuse korral 22,7% (eelarvest 48,2%), erijuhtudel
riigi poolt makstav sotsiaalmaks 2,5% (80,2% eelarvest).
 Eelmise aastaga samasse suurusjärku jääb hüvitised koondamise korral 0,1% (99,6%
eelarvest, ülekulu 16,6 pp).
Kulude muutuste põhjused
 Töötutoetuse kulu on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, kuna 2015. aastal tõsteti
töötutoetuse päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole ja saajate arv on suurenenud 1 776
isiku võrra.
 Töötuskindlustushüvitise kulu on kasvanud, kuna hüvitis on tõusnud 338 eurolt 343
eurole (saajate arv on võrreldes eelmise aastaga langenud 3541 isiku võrra).
 Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna saajaid on vähenenud 384
isiku võrra (keskmine hüvitis 2014. aastal 2022 eurot, 2015. aastal 2157 eurot).
 Koondamishüvitiste saajate arv on tõusnud 366 isiku võrra, aga keskmine hüvitis on
langenud 55 euro võrra (2014. aastal 1548 eurot, 2015. aastal 1493 eurot).

30. Töötukassas registreeritud töötute osakaal tööjõust
mullusest veidi kõrgemal tasemel (3,9%), pikaajaliste
töötute hulk väiksem, kuid puudega ja eesti keelt
mittekõnelevate töötute hulk suurem v.e.a.
TÖÖHÕIVE
 2015. aasta oktoobri lõpus oli registreeritud töötuid 26 802 isikut ehk 960
töötut (3,7%) rohkem kui eelmisel kuul ja 1017 töötut (3,9%) rohkem kui aasta
tagasi samal ajal.
 Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli septembri lõpus 4,2%, 2014. aastal
samal ajal 4,1%.
 Uusi töötuid registreeriti kümne kuuga 53 686 isikut, mis on 1765 (3,4%) töötut
rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
 Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 702 isikut (8,2%) vähem ja eesti
keelt mitteoskavaid inimesi 350 (4,6%) ning puudega töötuid 682 (31,1%) isikut
rohkem.
 Töötuna arveloleku lõpetasid kümne kuuga 54 924 isikut, 2014. aastal samal
ajal 60 458 isikut.

31. Haigekassa eelarve puudujääk on prognoositust suurem
– kulud kasvavad kiiremini kui tulud, oktoobris
suurenes puudujääk sarnaselt eelmisele aastale
 Haigekassa üheksa kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 19,9 mln eurot.
 Septembri lõpu seisuga on tulusid laekunud 712,1 mln eurot ehk 74,7% aastaks
planeeritud tuludest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 708,1 mln
eurot, mis on 8,8 mln eelarves kavandatust enam. Võrreldes 2014. aasta sama
perioodiga on tulude maht kasvanud 47,5 mln eurot ehk 7,1%.
 Kulusid on tehtud 731,6 mln eurot, ehk 76,8% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 54,3 mln eurot ehk 8%.
Kuised tulemid 2011-2015 (vasak skaala) ja eelarvepositsioon 2015 (parem skaala)
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

32. Tervishoiuteenuste ja ajutise töövõimetuse hüvitiste
väljamaksed ületavad eelarvet – kokku on eelarve
miinuses 24 mln euroga
 Tervishoiuteenuste kulud kokku on 595,2 mln eurot, sh eriarstiabi 469,9 mln,
üldarstiabi 76,7 mln, õendusabi 23,8 mln, haiguste ennetus 6 mln ja hambaravi
18,7 mln eurot. Tervishoiuteenuste eelarve on ületatud eriarstiabi ja õendusabi
arvel kokku 12,2 mln euroga.
 Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 99,1 mln eurot, mis on
87,9% aasta eelarvest. Prognoositust suurem on olnud nii haigus-, hooldus- ja
sünnituslehtede arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis. Väljamaksed ületavad
eelarvet 11,9 mln euroga.
 Ravimite hüvitisi on välja makstud 92,9 mln eurot, mis on 97% aasta eelarvest.
Väljamaksed ületavad eelarvet 591 000 euroga. Kasvanud on nii ravimikasutus,
mis väljendub soodusretseptide arvu kasvus, kui ka keskmine soodusretsepti
maksumus. Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja
senisest kallihinnalisemate ravimite sagedasemast kasutusest.
 Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 7,2 mln eurot ehk 80% aasta eelarvest.

33. RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

34. Riigikassa likviidsete varade maht kahanes
aasta algusest 8,9% ja 18,5% v.e.a.
 Novembri lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,36 mld eurot, millest
likviidsusreservis oli 972,8 mln eurot ja stabiliseerimisreservis 373,9 mln eurot.
 Stabiliseerimisreserv suurenes 5,2 mln eurot ehk 1,4% v.e.a.
 Likviidsusreserv vähenes 319,0 mln eurot ehk 24,7% v.e.a.
 Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid 5,0 mln eurot ehk 51,3% v.e.a.
368.7 373.9
1,301.5 987.5
-18.5%
-8.9%
-30.0%
-25.0%
-20.0%
-15.0%
-10.0%
-5.0%
0.0%
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
2,000
2014 november 2015 november
mlneur
Likviidsusreserv
Stabiliseerimisreserv
kogureservi muutus, võrreldes aasta algusega ja v.e.a. (%)

35. Valitsussektori kümne kuu nominaalne eelarve ülejääk
oli 0,7% SKPst ehk 150 mln eurot
-1.25%
-1.00%
-0.75%
-0.50%
-0.25%
0.00%
0.25%
0.50%
0.75%
1.00%
-250
-200
-150
-100
-50
0
50
100
150
200
jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets
% SKPstmln EUR
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV
VS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015

36. Lühendite selgitused
 a – aasta;
 EA – eelarve;
 EAGP – Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfond;
 EKF – Euroopa Kalandusfond;
 EMP – Euroopa Majanduspiirkond;
 EUR/eur/€ – euro;
 HTM – Haridus- ja
Teadusministeerium;
 k – kuu;
 KKM – Keskkonnaministeerium;
 KUM – Kultuuriministeerium;
 KOV – kohalik omavalitsus;
 kv – kvartal;
 MAK – maaelu arengukava;
 MEM - Maaeluministeerium
 MKM – Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
 mld – miljard;
 mln – miljon;
 pp – protsendipunkt;
 SIM – Siseministeerium;
 Sk – skaala;
 SKP – sisemajanduse koguprodukt;
 SOM – Sotsiaalministeerium;
 THI – tarbijahinnaindeks;
 v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga;
 v.e.p. – võrreldes eelmise
perioodiga;
 VS – valitsussektor;
 VV – Vabariigi Valitsus.