2. HIINA MAO ZEDONGI VÕIMU ALL
• 1. oktoober 1949 –
kuulutati välja Hiina
Rahvavabariik.
• Riiki asub juhtima Hiina
Kommunistlik Partei, mille
eesotsas on Mao Zedong.
Tegemist oli
talurahvaparteiga, kes oli
võtnud omaks marksismi
ja uskus klassivõitlusesse.
• Mao Zedong oli Hiina KP
esimees ja ühtlasi ka
riigipea.
3. • Mao ja tema lähikondlased seadsid eesmärgiks
Hiina muutmise suurriigiks.
• Selle pidi tagama kiire industrialiseerimine.
Selleks tuli organiseerida suuri rahvahulki
üleriigilisteks kampaaniateks eelkõige sunni ja
propaganda abil.
• Näiteks 1951 kampaania – võitlus kolme ja viie
pahega. Kolm pahet olid kommunistid, kes olid
liialt lähenenud kapitalistidele, viis pahet olid
kapitalistid ise. Pahed olid korruptsioon,
altkäemaks, bürokratism, riigivargus, maksudest
möödahiilimine ja pettus. Nende kampaaniatega
represseeriti miljoneid inimesi.
4. 1956 – “Las õitseda sada lille, las
võistelda sada koolkonda”
• Selles kampaanias kuulutati, et kõik võivada
vabalt väljendada oma arvamusi ja vaateid.
Eesmärk oli lepitada hiina intelligentsi
kommunistidega. Järgnes terav kriitika
kommunistide ja valitsuse vastu. See tõi kaasa
tohutu repressioonide laine. (Arvatakse, et
tegemist oligi Mao kavalusega, et
teisitimõtlejatest lahti saada).
5. Hiina majandus 1950-ndatel
• Eesmärk saada kiiresti tööstusriigiks.
Rasketööstuse eelisarendamine. Samas elas 80%
Hiina rahvastikust tol ajal maal.
• Algas põllumajanduse kollektiviseerimine. 1958-
ndaks oli ligi 100% taludest koondatud
kollektiivmajanditesse.
• Ümberkorraldused sel perioodil olid suhteliselt
edukad ning Hiina majanduse kasvutempo sel
perioodil Aasia riikidest kõige kiirem.
6. 1958 – suur hüpe
• Mao leidis selleks ajaks, et tööstuse areng on
ummikus ning põllumajandus ei toeta seda
piisavalt.
• Rahvahulki tuleb paremini tööle organiseerida ja
süstida neisse entusiasmi. Arendada tööstust ja
põllumajandust omal jõul (loobuda NSVL abist).
• Hiina KP VIII kongressil otsus, et Hiinal tuleb leida
oma arengutee ja “maksimaalselt kogu jõudu
appi võttes hüpata edasi”.
7. • Sotsialismi ülesehitamine võimalikult kiiresti, Viie aasta
plaani täitmine ühe aastaga ja kahekümne aasta plaani
täitmine viie aastaga.
• Hakati looma hiiglaslikke rahvakommuune maale – 26
000 tükki. Majandus- ja ühiskonna elu oli
kommuunides täiesti ühendatud.
• Töö eest tasuti kõigile võrdselt ( ei arvestatud tehtud
töö hulka ega kvaliteeti).
• Tööstuse arendamiseks ja metallitoodangu kiiremaks
suurendamiseks ehitati maale 7 miljonit sulatusahju,
mida pandi teenindama talupojad. Toodang
mitmekordistus, kuid oli vähekvaliteetne, sest ahjude ja
tööjõu tase oli madal.
• Üheks eksperimendiks oli ka varblaste hävitamine keda
süüdistati viljasaagi hävimises.
9. Hiina propaganda plakat, mis kujutas
põllusaagina inimese suurusi meloneid
Propaganda plakat, mis kujutab
viljasaagi suurenemist raketi kiirusel
10. Suure hüppe tagajärjed
• Kollektiviseerimine ja suure hüppe kampaania laostasid
maaelu täielikult. Miljonid talupojad põgenesid
linnadesse ja maa ei suutnud enam linnu toita. Tekkis
nälg, mille tagajärjel suri 1960. aastate alguses
miljoneid.
• Suure hüppe poliitika kuulutati läbikukkunuks ning
selles süüdistati Kommunistliku Partei kesk- ja
alamametnikke (juhtkond, kaasaarvatud Mao, pääses
süüdistustest). Kommuunid saadeti laiali ja
tööstusettevõtetele anti suurem tegevusvabadus.
• Mao mahitusel loodi rahvavabastusarmee – muutub
Kommunistliku Partei kõrval teiseks võimukeskuseks.
11. 1966 - kultuurirevolutsioon
• Algas 1966 Mao üleskutsega “ Tuld staapide pihta!”
• Algas puhastustöö partei- ja riigitegelaste ning ka haridus- ja
kultuuritegelaste seas.
• Sõjaväelased moodustasid noortest punavalvurite ehk
hungveipingide salku, kes asusid väga innukalt purustama vanu
väärtusi
• Tuleriitadel põletati raamatuid, teadlasi- ja kultuuritegelasi mõnitati
avalikult staadionitel suurte rahvahulkade ees, hukati või saadeti nn
ümberkasvatamislaagritesse. Uue kultuuri ja mõtlemise aluseks pidi
saama pisike punane raamat – Mao tsitaatide kogumik – mille kõik
pidid pähe õppima. Suurenes sõjaväe osatähtsus, kes lõpuks tegi
lõpu hungveipingide märatsemisele 1968. Enamus neist saadi
põllutöödele. Selleks ajaks saavutas erakordse suuruse Mao Zedongi
isikukultus.
14. Hiina RV peale Mao surma
• 1976 Mao Zedong sureb ning riigi etteotsa
tõuseb Deng Xiaoping. Ta ise endale ameteid
ei võtnud, kuid otsustas milline on poliitika ja
kes seda ellu viivad.
• Tema ajal loobuti majanduses paljudest
kommunistlikest põhimõtetest. Pole tähtis mis
värvi on kass, peaasi, et ta hiiri püüab
15. • Loobuti kollektiivmajanditest, Talupojad võisid
oma maad harida ja oma saadusi turul müüa.
• Lõdvendati keskset juhtimist ja suurendati
ettevõtjate ja töötajate õigusi. Taastati
osaliselt eraomanduses olevad
väikeettevõtted
• Hariduses pöörati tähelepanu teaduse- ja
tehnikaalastele teadmistele ning arendama
tööoskusi
• Tihendati suhteid välisilmaga, ka
lääneriikidega. Hiina avati ka väliskapitalile.
• See kõik aitas kaasa Hiina majanduskasvule.
16. Hiina poliitiline süsteem
• Kõrgeim seadusandlik organ on Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu –
valitakse kohalike esindusorganite poolt – 3000 liiget, mis käib koos
kord aastas. Selle juures tegutseb pidevalt ÜRK Alatine Komitee
• Valitsuse funktsioone täidab Riiginõukogu- seal on 50 liiget. Seda
juhib ÜRK poolt kinnitatud peaminister
• Võimukeskus on endiselt Hiina KP Keskkomiteel
• Partei kontrollib rangelt ajakirjandust, raadiot ja televisiooni,
kasutades neid ka oma huvides.
• Oma võimu säilitamiseks ei kõhelda tagasi vägivalla kasutamises
• 1989 suruti Hiinas Pekingis veriselt maha üliõpilaste meeleavaldus,
kes nõudsid avatumat ühiskond ja demokraatiat. Sellega näidati, et
tegemist on diktatuuririigiga.
