1. Lydia Koidula 1843 - 1886

2. Lapsepõlv Lydia Emilie Florentine Jannsen s ü ndis 12. detsembril 1843. aastal V ä ndra asulast u mbes ü ks kilomeeter lõ una suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Memoriaalkivi Vändra lähedal skulptor Juhan Raudsepp

3. Lapsepõlv Johann Voldem ar Jannsen oli p õ line v ä ndralane, k el l e esivanemad olid t öö tanud V ä ndras juba mitu p õl vkonda m ö ldrit e na, saeveskipidajatena ja k õ rtsmikena. J ää nud varakult va e slapseks, pandi ta valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas J .V.Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal e ndal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õ petaja koha. Johann Voldemar Jannsen on m e ile tuntud kui E esti h ü mni s õ nade autor, P ä rnu Postimehe ja hiljem ka Ee sti Postimehe v ä ljaandja ja I Ü ldlaulupeo juht. ISA

4. Lapsepõlv Emilie Janns e n oli saksa soost, p ä rit kodanlikust perekonnast ja sellep ä rast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja k ü larahvalt õ ppis Koidula ladusalt r ää kima ka eesti keelt. EMA

5. Lapsepõlv Õ ED-VENNAD Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem s ü ndisid veel õ de Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula h üü dnimeks oli v ä iksena Lolla ning tema t e htud m ä rkmed olidki siis Lolla nime all.

6. Pärnu (1850-1863) Kui Lydia oli seitsmeaastane, kolisid vanemad Pärnu Ülejõele, kus isa sai koolijuhatajaks ja õpetajaks. P ä rnus e la s Koidula Ü lej õ e koolimajas (hiljem avati seal muuseum)

7. Pärnu (1850-1863) Lydia Koidula sai alg õ p e tu s t k odu s isa juhatu se l . 1854. aasta s ü gi s el astus Koidula P ä rnu Linna T ü tarlastekooli , mis oli to l ajal k õ rgeimak s õppeasu tuseks t ü tar l aste l e Baltimaal ja vastas umbes keskkoolile . Õ pp e t öö toimus sak s a keeles. Sealses koolis sai L . Koidula selgeks prantsuse ja vene keele ning eesti ja saksa keelt ta juba oskas. Kooli l õ petas ta kursuse parimate hinnetega. 1862. aastal sooritas Koidula Tartu Ü likooli juures nn suureeksami ja sai kodu õ p e taja kuts e .

8. Pärnu (1850-1863) 1857 hakkas J. V . Jannsen v ä lja andma ajalehte P ä rnu Postimees ja õ ige pea sai Koidulast isa abiline l e he juur e s. Koidula esim e n e proosapala "Kivirist" ilmus „P ä rnu Postm e hes" (nr.31) ning t ä histas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust.

9. Tartu (1863-1873) Kui Janns e nid T artusse kolisid, asusid nad e lama Tiigi t ä navale. Tartus hakkas J.V.Jannsen v ä lja andma "Eesti Postmeest". Nii nagu ka "P ä rnu Postimehes", kui ka "E e sti Postimehes" hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid oma isa k ä e haiguse t õt tu lang e s kogu koormus tema peale.

10. Tartus (1863-1873) T artus hakkas Koidula ka rohkem aega p ü hendama luul e tust e kirjutamisele. 1866.aastal oli ilm unud tema esimene luulekogu "Vainulill e d“ ("Waino­Lilled"),mis oli luuletaja esimeste v ä rsside kokku võtt eks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu “ Emaj õ e öö bik ” ("Emajo Ö pik").

11. Tartu (1863-1873) Koidula tundis huvi ü hiskondliku elu s ü ndmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu. I siklikud kokkupuut e d ja kirjavahetus J. H urda, C.R. Jakobsoni ja Fr. R. Kreutzwaldiga m õ jutasid oluliselt tema vaateid ja lo o mingulist arengut.

12. Näidendid ja teater Eesti rahvusliku n ä itekirjanduse ja teatri rajajaks v õ ib pidada Lydia Koidulat. 1870. aasta jaanip äe val kanti "Vanemuis e " s e ltsis e tte tema n ä id e nd "Saaremaa onup o eg".

13. Näidendid ja teater “ Saaremaa onupoeg ” on töö tlus sakslase K ö rn e ri naljam än gust "Der Vetter aus Bremen". Koidula oli kohandanud s ü ndmustiku eesti oludele ja sidunud sisu ä rkamisaja ideedega. Esimese lavat ü ki edu andis hoogu teatriteg e mist jät kata. L avale j õ udis Koidula j ä rgmine n ä idend “Kosjakased”

14. Kroonlinn (1873-1886) 1873.aastal Tartus abiellus Koidula sõjaväe -ja naistearsti kui ka aku šöö ri eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson (1845-1907). Eduard Michelsonile pakuti t öö d Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna.

15. Lydia Koidula 1874. aastal s ü ndis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar (suri 29. juulil 1878). 1876. aastal s ü ndis t ü tar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878. aastal s ü ndis t ü tar Anna, kes suri 27.detsembril 1965.

16. Lydia Koidula 1882. aastast halvenes j ä rsult Koidula tervis. Tema viimased eluaastad m öö dusid kannatusrikkas v õ itluses v ä hkt õv ega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas. Tal oli soov puhata Eestimaa mullas. 60. surmaaastap ä eva puhul toodi lauliku p õ rm Eestisse ja maeti Tallinna Metsakalmistule augustis 1946.

17. Lydia Koidula luule Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos , mille taga on tunda suurt tundej õ udu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli m ä lestusrikas lapsep õ lv V ä ndras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula p õ hiliseks luule ž anriks on isamaaluule . S õ navalikus domineerivad t ä ieliku l t avarad abstraktsed m õi sted (Eestimaa, isamaa, õ nn, arm, muld, r õõ m, s ü da), millede sisust on ilustavate epiteetide ( ü lem õ nn, õ itsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti ( i sikustamiste, v õ rdluste ja metafooride) kaudu esile t õ stetud omadusi.

18. Lydia Koidula luule Isikustamist sü vendades k õ neleb Koidula, kuidas rahva valust k õ nelevad linnud, pilved, tuuled . Kui v õ tta kokku k õ ik Koidula luuletused, siis on näha, et nende v ä lisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksav ä rsilisi stroofe, kusjuures v ä rsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste s õ nastuses valitseb romantiline sti i l sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunder õ hulised laused, apostrofeerimine, k õ igi heak õ la vahendite r õ hutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked v õ rdlused ja metafoorid.

19. Lydia Koidula luule Isamaal üü rika k õ rval on Koidula luule teiseks t ä htsamaks alaks loodusl üü rika. Loodusmeeleoludest k õ ige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle k õ rval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid t ä helepanekuid, mis j õ uavad m õ nikord v ä lja ka filosoofilist ü ldistusteni.