1. Rahvuslik ärkamisaeg 1860 - 1885 Anu Kell 2007

2. Johann Voldemar Jannsen tartu.postimees.ee/.../62670455a26973cb7e_2.jpg upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/...

3. Johann Voldemar Jannseni kultuurilooline tähtsus eesti ajakirjanduse looja (1857 Perno Postimees; 1864 Eesti Postimees) laulu- ja mänguseltsi “Vanemuine” looja (alus eesti teatrile) Üks I üldlaulupeo korraldajaid (1869) Eesti hümni sõnade autor Kodanlik-klerikaalse suuna juht rahvuslikul ärkamisajal Koidula vaimne suunaja

4. Jannseni töötuba Pärnus www.parnupostimees.ee/.../597945b11a9dadf1f.jpg

5. Vanemuise seltsi hoone 19. saj lõpul linnamuuseum.tartu.ee/.../Jaama_tn.jpg

6. Lydia Koidula (ausammas Pärnus) homepage2.nifty.com/kmatsum/estfoto/koidula.jpg uus.miksike.ee/docs/referaadid/koidula1_maili.jpg

7. Lydia Koidula kultuurilooline tähtsus Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgeima hariduse , mis tol ajal Baltimaadel oli võimalik saada (sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami). Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Temast kujunes ajastu suurluuletaja (luulekogud “Vainulilled” ja “Emajõe ööbik”) ja väljapaistev prosaist. Koidula viis isamaalüürika ja luule üldse juhtivaks žanriks, olles eeskuju kaasaegsetele ja suure mõjuga järelpõlvedele. Koidula tuntumad luuletused “Mu isamaa on minu arm”, “Kodu” (“Meil aiaäärne tänavas…”) ja “Sind surmani” on läbi aegade olnud eestlastele peaaegu hümni eest, sama pühalikud.

8. Lydia Koidula kultuurilooline tähtsus (järg) Palju Koidula luuletusi on viisistatud (juba 1869) ning rahva hulgas lauludena levinud. Nii kirjaniku kui ühiskonnategelasena etendas L. Koidula tähtsat osa eesti kultuurielus, olles üks selle virgutajaid. Ta osales ka Eesti esimese üldlaulupeo korraldamisel 1869. a. Koidula oli eesti esimene naisajakirjanik (algul Perno Postimees, hiljem Eesti Postimees). 1870 - 1871 etendusid "Vanemuise" seltsis kolm menukat Koidula näidendit: "Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" ja "Kosjakased", mis tähistasid eesti teatri sündi.

9. L. Koidula “Saaremaa onupoeg” www.teater.ee/failid/119/t_DSC00007.jpg

10. Vanemuine (vana hoone; 20. saj algus) zzz.ee/sakala/images/ren/vanemuine.jpg

11. Carl Robert Jakobson upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/5/59/... upload.wikimedia.org/.../180px-CRJakobson.jpg

12. Carl Robert Jakobsoni kultuurilooline tähtsus Peterburi patriootide rühma ideede kandja (töötas Peterburis kooliõpetajana ja oli nendega tihedais kokkupuuteis) Eestikeelsete kooliraamatute koostamine ja väljaandmine “ Kolme isamaakõne” autor (ettekanne “Vanemuise” seltsis) Sakala asutaja ja toimetaja (1878) Kurgja näidistalu looja

13. Jakobsoni loodud Kurgja talu www.kurgja.ee/pildid/maja.jpg

14. Jakob Hurt www.eelk.ee/~elulood/imgs/Hurt2,%20Jakob.jpg upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/...

15. Jakob Hurda kultuurilooline tähtsus 1870. aasta suvel ütles noor kooliõpetaja Jakob Hurt innustavas rahvuslikus kõnes oma kuulsad sõnad: “Kui me ei saa suureks jõult ega arvult, peame saama suureks vaimult” emakeelse kooli eest võitleja (Aleksandrikomitee looja) Eesti Kirjameeste Seltsi president ja vaimne juht Rahvaluule koguja ja innustaja – 1888 avaldas üle-eestilise üleskutse “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” – kogutud materjali põhjal koostas eesti esimese rahvaluulekogumiku “Vana Kannel”.

16. Tänan tähelepanu eest!