Valgustusajastu
18. sajandil alanud kirjanduslik ja filosoofiline
liikumine, mis muutis arusaamu riigi ülesannetest ja
inimeste võrdsusest ja õigustest
Klõpsa tiitli lisamiseks
Joseph Wright of Derby –
Teadlane annab loengut
planetaariumi kohta
Valgustusajastu
üldiseloomustus17. sajandi teaduslikud avastused ja leiutised muutsid inimeste
maailmapilti
Teleskoobi leiutamine võimaldas aimu saada sellest kui suur ja
hoomamatu on universum meie ümber.
Mikroskoobi leiutamine tõi aga nähtavale imepisikeste olendite
maailma, mis samuti olid inimestele seni nähtamatud olnud.
Üha enam seati kahtluse alla kiriku ja religiooni autoriteet
maailma asjade seletamisel
Loodusseaduste avastamine tõi veendumuse, et looduses pole
midagi juhuslikku, kõik toimib kindlate reeglite järgi.
Valgustus
Valgustusliikumine sai alguse Inglismaal, kuid
valgustusideed levisid üle Euroopa Prantsusmaa kaudu.
– prantslased suutsid oma mõtteid sõnaosavamalt ja
värvikamalt edasi anda.
Valgustajad olid eelkõige filosoofid ja kirjanikud, kes
oma teostes kritiseerisid kaasaegset ühiskonda,
riigikorraldust ja kirikut. Samas jagasid nad ka õpetust,
kuidas saaks ühiskonda paremini korraldada.
Kõige Kuulsamad
prantsuse
Valgustajad
F. m. Voltaire
(1694 – 1778)-
Kuulsaim prantsuse
valgustaja - suhtus eriti
kriitiliselt katolikku
kirikusse, kuid
naeruvääristas ka teisi
nähtusi ning ühiskonna
pahesid. Oma
väljaütlemiste pärast oli
sunnitud elama
pagenduses erinevates
riikides. Tema jaoks oli
ideaalseks riigikorraks
valgustatud monarhia –
riiki valitseb piiramatu
võimuga, kuid haritud
monarh.
Ch. L. de
Montesquieu
(1689 – 1755)
peateos “Seaduste
vaimust” kus arvustas
erinevaid riigivorme.
Lõi teooria võimude
lahususest - tuli
eraldada seadusandlik-,
täidesaatev- ja
kohtuvõim. Seda
põhimõtet kasutatakse
tänapäeva
demokraatlikes riikide
valitsemisel, sealhulgas
ka Eestis.
J. J. Rousseau
(1712 - 1778)
Sündis šveitsis.
Tema leidis,et kultuuri
areng pole inimesi
paremaks muutnud.
Hindas parimaks
esiajalugu, kui inimesed
olid omavahel tema
hinnangul võrdsed.
Parimaks pidas
rahvavõimu - võim, mis
viib ellu rahva tahet.
Kuid samas kuuluks
kitsa grupi inimeste
kätte. Kirjutas raamatu
ka lastekasvatusest.
Kuidas valgustusideed levisid?
Raamatute kaudu – palju ebasoovitavat kirjandust korjati ka ära ja
hävitati võimude poolt.
Kohvikutes – muutusid 18. sajandil äri- ja seltskonnaelu keskusteks.
1739 oli Londonis 500 kohvikut. Kohvikutes olid saadaval ajalehed ja
pisitrükised, aga ka pilapildid, mis tekitasid avalikku arutelu.
Salongides – ühiskonna ja poliitiliste probleemide arutamine
muutus moeasjaks kõrgemates seltskondades. Tavaliselt mõne kõrgest
soost võõrustaja kodus, kuhu kogunesid kirjanikud, kunstnikud ja
teised vaimuinimesed
Lugemisringid
Salongis raamatut lugemas

Valgustusajastu

  • 1.
    Valgustusajastu 18. sajandil alanudkirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mis muutis arusaamu riigi ülesannetest ja inimeste võrdsusest ja õigustest
  • 2.
    Klõpsa tiitli lisamiseks JosephWright of Derby – Teadlane annab loengut planetaariumi kohta
  • 3.
    Valgustusajastu üldiseloomustus17. sajandi teaduslikudavastused ja leiutised muutsid inimeste maailmapilti Teleskoobi leiutamine võimaldas aimu saada sellest kui suur ja hoomamatu on universum meie ümber. Mikroskoobi leiutamine tõi aga nähtavale imepisikeste olendite maailma, mis samuti olid inimestele seni nähtamatud olnud. Üha enam seati kahtluse alla kiriku ja religiooni autoriteet maailma asjade seletamisel Loodusseaduste avastamine tõi veendumuse, et looduses pole midagi juhuslikku, kõik toimib kindlate reeglite järgi.
  • 4.
    Valgustus Valgustusliikumine sai alguseInglismaal, kuid valgustusideed levisid üle Euroopa Prantsusmaa kaudu. – prantslased suutsid oma mõtteid sõnaosavamalt ja värvikamalt edasi anda. Valgustajad olid eelkõige filosoofid ja kirjanikud, kes oma teostes kritiseerisid kaasaegset ühiskonda, riigikorraldust ja kirikut. Samas jagasid nad ka õpetust, kuidas saaks ühiskonda paremini korraldada.
  • 5.
  • 6.
    F. m. Voltaire (1694– 1778)- Kuulsaim prantsuse valgustaja - suhtus eriti kriitiliselt katolikku kirikusse, kuid naeruvääristas ka teisi nähtusi ning ühiskonna pahesid. Oma väljaütlemiste pärast oli sunnitud elama pagenduses erinevates riikides. Tema jaoks oli ideaalseks riigikorraks valgustatud monarhia – riiki valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh.
  • 7.
    Ch. L. de Montesquieu (1689– 1755) peateos “Seaduste vaimust” kus arvustas erinevaid riigivorme. Lõi teooria võimude lahususest - tuli eraldada seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim. Seda põhimõtet kasutatakse tänapäeva demokraatlikes riikide valitsemisel, sealhulgas ka Eestis.
  • 8.
    J. J. Rousseau (1712- 1778) Sündis šveitsis. Tema leidis,et kultuuri areng pole inimesi paremaks muutnud. Hindas parimaks esiajalugu, kui inimesed olid omavahel tema hinnangul võrdsed. Parimaks pidas rahvavõimu - võim, mis viib ellu rahva tahet. Kuid samas kuuluks kitsa grupi inimeste kätte. Kirjutas raamatu ka lastekasvatusest.
  • 9.
    Kuidas valgustusideed levisid? Raamatutekaudu – palju ebasoovitavat kirjandust korjati ka ära ja hävitati võimude poolt. Kohvikutes – muutusid 18. sajandil äri- ja seltskonnaelu keskusteks. 1739 oli Londonis 500 kohvikut. Kohvikutes olid saadaval ajalehed ja pisitrükised, aga ka pilapildid, mis tekitasid avalikku arutelu. Salongides – ühiskonna ja poliitiliste probleemide arutamine muutus moeasjaks kõrgemates seltskondades. Tavaliselt mõne kõrgest soost võõrustaja kodus, kuhu kogunesid kirjanikud, kunstnikud ja teised vaimuinimesed Lugemisringid
  • 10.