Valgustusajastu
üldiseloomustus17. sajandi teaduslikudavastused ja leiutised muutsid inimeste
maailmapilti
Teleskoobi leiutamine võimaldas aimu saada sellest kui suur ja
hoomamatu on universum meie ümber.
Mikroskoobi leiutamine tõi aga nähtavale imepisikeste olendite
maailma, mis samuti olid inimestele seni nähtamatud olnud.
Üha enam seati kahtluse alla kiriku ja religiooni autoriteet
maailma asjade seletamisel
Loodusseaduste avastamine tõi veendumuse, et looduses pole
midagi juhuslikku, kõik toimib kindlate reeglite järgi.
4.
Valgustus
Valgustusliikumine sai alguseInglismaal, kuid
valgustusideed levisid üle Euroopa Prantsusmaa kaudu.
– prantslased suutsid oma mõtteid sõnaosavamalt ja
värvikamalt edasi anda.
Valgustajad olid eelkõige filosoofid ja kirjanikud, kes
oma teostes kritiseerisid kaasaegset ühiskonda,
riigikorraldust ja kirikut. Samas jagasid nad ka õpetust,
kuidas saaks ühiskonda paremini korraldada.
F. m. Voltaire
(1694– 1778)-
Kuulsaim prantsuse
valgustaja - suhtus eriti
kriitiliselt katolikku
kirikusse, kuid
naeruvääristas ka teisi
nähtusi ning ühiskonna
pahesid. Oma
väljaütlemiste pärast oli
sunnitud elama
pagenduses erinevates
riikides. Tema jaoks oli
ideaalseks riigikorraks
valgustatud monarhia –
riiki valitseb piiramatu
võimuga, kuid haritud
monarh.
7.
Ch. L. de
Montesquieu
(1689– 1755)
peateos “Seaduste
vaimust” kus arvustas
erinevaid riigivorme.
Lõi teooria võimude
lahususest - tuli
eraldada seadusandlik-,
täidesaatev- ja
kohtuvõim. Seda
põhimõtet kasutatakse
tänapäeva
demokraatlikes riikide
valitsemisel, sealhulgas
ka Eestis.
8.
J. J. Rousseau
(1712- 1778)
Sündis šveitsis.
Tema leidis,et kultuuri
areng pole inimesi
paremaks muutnud.
Hindas parimaks
esiajalugu, kui inimesed
olid omavahel tema
hinnangul võrdsed.
Parimaks pidas
rahvavõimu - võim, mis
viib ellu rahva tahet.
Kuid samas kuuluks
kitsa grupi inimeste
kätte. Kirjutas raamatu
ka lastekasvatusest.
9.
Kuidas valgustusideed levisid?
Raamatutekaudu – palju ebasoovitavat kirjandust korjati ka ära ja
hävitati võimude poolt.
Kohvikutes – muutusid 18. sajandil äri- ja seltskonnaelu keskusteks.
1739 oli Londonis 500 kohvikut. Kohvikutes olid saadaval ajalehed ja
pisitrükised, aga ka pilapildid, mis tekitasid avalikku arutelu.
Salongides – ühiskonna ja poliitiliste probleemide arutamine
muutus moeasjaks kõrgemates seltskondades. Tavaliselt mõne kõrgest
soost võõrustaja kodus, kuhu kogunesid kirjanikud, kunstnikud ja
teised vaimuinimesed
Lugemisringid