2. Inimeste süvenev huvi neid ümbritseva vastu ning
loodusteaduslikud avastused avardasid 17. sajandi II poolel ja
18. sajandi algul üldpilti maailmast tervikuna.
Eriti tähtsaid tulemusi saavutati eelkõige füüsikas,
astronoomias, keemias, botaanikas ja füsioloogias.
4. Galileo Galilei
(1564 – 1642) –
Itaalia teadlane,
kes konstrueeris
esimese
töökindla
teleskoobi .
Kinnitas
päikesesüsteemi
olemasolu.
5. Isaac Newton
(1643 – 1727)
Inglise teadlane–
teda on peetud
üheks suurimaks
ja inimkonna
ajalugu enim
mõjutanud
teadlaseks.
6. Lõi teadusharu nimega optika
Sõnastas mehaanika
põhiseadused ehk 3 Newtoni
seadust, mis selgitavad kehade
liikumist.
Lõi gravitatsiooniseaduse , mis
selgitas planeetide liikumist.
TEADUSSAAVUTUSED
7. VEEL SAAVUTUSI
18. sajandi lõpuks teadsid õpetlased juba väga täpselt
Maakera kuju ja mõõtmeid, kaugust Päikesest ja teistest
planeetidest. Inglise teadlane Henry Cavendish arvutas1797
välja ka Maakera täpse massi.
Veel uuriti vaakumit ja õhuta ruumi eripärasid
9. SAAVUTUSED
Keemias hakati üha rohkem tegema katseid. 17. sajandil rajati
laboratooriume. Avastati rida uusi aineid ja uuriti nende omadusi.
Tehti kindlaks, mis ainetest koosnevad õhk, vesi ja süsihappegaas.
Asuti aineid liigitama (liht- või liitained ) ja pandi neile nimed.
Uuriti põlemisseadusi
Avastati vesinik.
11. SAAVUTUSED
Loodi teooria vereringe kohta
W. Harvey 1628
Konstrueeriti esimene mikroskoop,
mis võimaldas rakkude ja bakterite
uurimist. (A. van Leeuwenhoek)
Hakati loodusteadusi süstematiseerima
(K. von Linne)
13. Igapäevaelu uskumusi ja arusaamu
teadussaavutused, siiski niipalju veel ei
mõjutanud.
Ebausk säilis – usuti astrolooge ja
alkeemikuid, peeti jahti nõidadele.
Nõiduses süüdistati enamuses naisi ja
toimusid nõidade massilised
hukkamised ja põletamised.