•Ühised mõisted
•Sarnanekultuuriruum
•Väljaandja suur tähtsus
Rahvale suunatud
•Lähenemistasand
•Teemad ja arusaadavus
Väljaandja/toimetaja oskused, arusaamad, hinnangud jmEestikeelse ajakirjanduse eripärad
Perno Postimees/
Postimees1885
Eesti Postimees1864
Olevik1881
Valgus 1880
Tartu Eesti Seitung 1879/Virulane 1882
Sakala1878
Ristirahva Pühapäeva-leht 1875Väljaannete mitmehäälsus ja võimekus teemade käsitlemises
Kõigil
ühesugused
võimalused
5.
Eesti Postimees jaJakob Hurt
Sakala ja Carl Robert Jakobson
Ajalooline, geograafiline majanduslik, kultuuriline õigustus ja selgitus läbi ajakirjanduseAlus omakultuurile
tahtmine
Haridus
võimusuhted
majandus
Rahvuslik, kõlbeline,
maarahva/
Materialistlik,
Noor - EestiErinevad lähenemised ja diskussioon: valikuvõimalused
Albumid, ajakiri
TeatajaSõnumed
Postimeeseesti oma
8.
Press säilitas omatähtsuse: kujundas meediakultuuri, seda mitmel tasandil;
Ajalehtede ja ajakirjade spetsialiseerumine;
Toimetusesisene tööjaotus ka kultuuriküsimuste käsitlemisel;
Ringhääling: informatsioon ja meelelahutus;
1934. aastast püüti hakata nn omakultuuri teadlikult kujundama: 1935 Riiklik Informatsiooni ja Propaganda Talitus;
Kujunes loomulikul teel, püüti muuta suunatavaks; EV aastail : mitmekesisus ajakirjanduses ja kultuuris
9.
„...ajaleht ei saaolla nagu rahva magamauinutaja, kirjutades ainult ülemuse näpunäidete järgi või võimukandjate meeleheaks ja ülistuseks, vaid temas peavad kajastuma rahva hädad ja mured, soovid ja vajadused, ta peab rahvast kasvatama, asju ja olusid nägema, õpetama, otsustusvõimet omandama, peab olema juhiks, kelle vastu rahval on usaldus...“,
J. Kitsberg, 1937Usk ajakirjanduse jõusse ja tähtsusesse püsis...