Isamaalisest meelest kultuurrahvaks saamiseni 
Tallinn, 15.oktoober 2014
•Ühised mõisted 
•Sarnane kultuuriruum 
•Väljaandja suur tähtsus 
Rahvale suunatud 
•Lähenemistasand 
•Teemad ja arusaadavus 
Väljaandja/toimetaja oskused, arusaamad, hinnangud jmEestikeelse ajakirjanduse eripärad
J.W.Jannsen tõi sõbralikkuse ja usalduse
Perno Postimees/ 
Postimees 1885 
Eesti Postimees1864 
Olevik1881 
Valgus 1880 
Tartu Eesti Seitung 1879/Virulane 1882 
Sakala1878 
Ristirahva Pühapäeva-leht 1875Väljaannete mitmehäälsus ja võimekus teemade käsitlemises 
Kõigil 
ühesugused 
võimalused
Eesti Postimees ja Jakob Hurt 
Sakala ja Carl Robert Jakobson 
Ajalooline, geograafiline majanduslik, kultuuriline õigustus ja selgitus läbi ajakirjanduseAlus omakultuurile 
tahtmine 
Haridus 
võimusuhted 
majandus
Tartu renessanss: uued juhid 
Tartu renessanss 
Majanduslikud 
Sotsiaalsed 
Eelkäijate töö
Rahvuslik, kõlbeline, 
maarahva/ 
Materialistlik, 
Noor - EestiErinevad lähenemised ja diskussioon: valikuvõimalused 
Albumid, ajakiri 
TeatajaSõnumed 
Postimeeseesti oma
Press säilitas oma tähtsuse: kujundas meediakultuuri, seda mitmel tasandil; 
Ajalehtede ja ajakirjade spetsialiseerumine; 
Toimetusesisene tööjaotus ka kultuuriküsimuste käsitlemisel; 
Ringhääling: informatsioon ja meelelahutus; 
1934. aastast püüti hakata nn omakultuuri teadlikult kujundama: 1935 Riiklik Informatsiooni ja Propaganda Talitus; 
Kujunes loomulikul teel, püüti muuta suunatavaks; EV aastail : mitmekesisus ajakirjanduses ja kultuuris
„...ajaleht ei saa olla nagu rahva magamauinutaja, kirjutades ainult ülemuse näpunäidete järgi või võimukandjate meeleheaks ja ülistuseks, vaid temas peavad kajastuma rahva hädad ja mured, soovid ja vajadused, ta peab rahvast kasvatama, asju ja olusid nägema, õpetama, otsustusvõimet omandama, peab olema juhiks, kelle vastu rahval on usaldus...“, 
J. Kitsberg, 1937Usk ajakirjanduse jõusse ja tähtsusesse püsis...

Europeana Newspapers Estonian Infoday Krista Aru

  • 1.
    Isamaalisest meelest kultuurrahvakssaamiseni Tallinn, 15.oktoober 2014
  • 2.
    •Ühised mõisted •Sarnanekultuuriruum •Väljaandja suur tähtsus Rahvale suunatud •Lähenemistasand •Teemad ja arusaadavus Väljaandja/toimetaja oskused, arusaamad, hinnangud jmEestikeelse ajakirjanduse eripärad
  • 3.
  • 4.
    Perno Postimees/ Postimees1885 Eesti Postimees1864 Olevik1881 Valgus 1880 Tartu Eesti Seitung 1879/Virulane 1882 Sakala1878 Ristirahva Pühapäeva-leht 1875Väljaannete mitmehäälsus ja võimekus teemade käsitlemises Kõigil ühesugused võimalused
  • 5.
    Eesti Postimees jaJakob Hurt Sakala ja Carl Robert Jakobson Ajalooline, geograafiline majanduslik, kultuuriline õigustus ja selgitus läbi ajakirjanduseAlus omakultuurile tahtmine Haridus võimusuhted majandus
  • 6.
    Tartu renessanss: uuedjuhid Tartu renessanss Majanduslikud Sotsiaalsed Eelkäijate töö
  • 7.
    Rahvuslik, kõlbeline, maarahva/ Materialistlik, Noor - EestiErinevad lähenemised ja diskussioon: valikuvõimalused Albumid, ajakiri TeatajaSõnumed Postimeeseesti oma
  • 8.
    Press säilitas omatähtsuse: kujundas meediakultuuri, seda mitmel tasandil; Ajalehtede ja ajakirjade spetsialiseerumine; Toimetusesisene tööjaotus ka kultuuriküsimuste käsitlemisel; Ringhääling: informatsioon ja meelelahutus; 1934. aastast püüti hakata nn omakultuuri teadlikult kujundama: 1935 Riiklik Informatsiooni ja Propaganda Talitus; Kujunes loomulikul teel, püüti muuta suunatavaks; EV aastail : mitmekesisus ajakirjanduses ja kultuuris
  • 9.
    „...ajaleht ei saaolla nagu rahva magamauinutaja, kirjutades ainult ülemuse näpunäidete järgi või võimukandjate meeleheaks ja ülistuseks, vaid temas peavad kajastuma rahva hädad ja mured, soovid ja vajadused, ta peab rahvast kasvatama, asju ja olusid nägema, õpetama, otsustusvõimet omandama, peab olema juhiks, kelle vastu rahval on usaldus...“, J. Kitsberg, 1937Usk ajakirjanduse jõusse ja tähtsusesse püsis...