1. EMAKEEL Liia Lass Kuremaa Põllumajandustehnikum

2. Lisand e. apositsioon Lisand on nimisõnaline täiend, mis väljendab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel.

3. Järellisand võib olla 1) nimetavas käändes: Kalle Lepp, gümnaasiumi 11.kl. õpilane , käis kõnevõistlustel. 2) omastavas käändes: Peetri, minu sõbra isa töötab välismaal. 3) osastavas käändes: Astat, naaberkülast pärit taluperenaist , oodati koosolekule.

4. 4) olevas käändes: Riho Mägi firma müügiagendina tuleb oma tööga hästi toime. 5) kui-lisand (võrdlus): Mina kui maakooli õpilane ei saa osa võtta paljudest suurüritustest linnas. Järellisand võib olla

5. Eellisand võib olla 1) nimetavas käändes: Arhitekt Andres elab minuga ühes majas. 2) omastavas käändes: Õpilase Miku tööpraktika toimus Rootsis. 3) seestütlevas käändes: Lauljast naaber harjutab igal õhtul uut repertuaari.

6. Lisandi kirjavahemärgid Lisandi kirjavahemärgiks on põhiliselt koma, kuid kasutatakse ka mõttekriipse, koolonit ja sulge.

7. Komaga ei eraldata 1) eeslisandit: Kuulus jalgrattur Erika Salumäe tegeleb nüüd poliitikaga. 2) olevas käändes olevat lisandit: Lauri Aus j algrattasportlasena esines oma endistele koolikaaslastele.

8. Komaga ei eraldata 3) kui – lisandit: Jaan Kross kui ajalooliste romaanide autor tutvustas oma uut teost “Tahtamaa”. 4) vähendava või hellitleva varjundiga järellisandit: Ants vaeseke ei teadnud asjast midagi.

9. Koma(de)ga eraldamine 1) järellisand: Tartu, ülikoolilinn, on minu sünnikoht. 2) isikulist asesõna laiendav lisand, a) kui see võib segi minna omastavas käändes täiendiga: Piret on üsna tema, onu nägu.

10. Koma(de)ga eraldamine b) kui isikuliseks asesõnaks on nemad , mille käänded langevad kokku näitava asesõna need käänetega: Neile, riigikogulastele , ei loe miski. c) kui järellisand on rõhutatud: Teie, õpilased , ei mõista alati vanemate muresid.

11. Koma(de)ga eraldamine 3) omastavas käändes olev lisand eraldatakse ühe komaga (eestpoolt) Betty Alveri, eesti luuletaja juubelit tähistati Jõgeval.

12. Kooloniga eraldatakse 1) selgitav lisand: Nüüd järgnes kõige olulisem: laulatus. 2) loetelulisand: Riiulil oli kõike: ilukirjandust, ajakirju, ajalehti.

13. Mõttekriipsu(de)ga eraldatakse 1) loetelulisand: Kuused, kased ja männid – need on minu kõige armsamad puud. 2) rõhutatud lisand: Pille – tõeline daam – meeldib kõigile.

14. Sulgudega eraldatakse teisejärguline lisand: Rattaralli võitis Erkki Pütsep (kuremaalane).

15. Harjutus Leia lisand ja eralda kirjavahemärkidega Juhataja noorem kõhn mees valdas hästi võõrkeeli. Vahel käis meil külas Aadu vanema venna sõber. Huvitav oleks teada kuidas Malle muusikaõpetaja sellesse suhtub. Maakonnalinn Viljandi on suvel väga kaunis. Aet tohtrina on väga hinnatud. Vello kui oma küla parim sportlane sõitis Soome võistlustele. Sain abi oma parimalt sõbralt klassikaaslaselt. Minu tütre Pille Räästase tervis on halb. Ahtile meie laohoidjale anti aukiri. Mikk Mikiver kui lavastaja on kõigile tuntud. Tallinna Eesti Vabariigi pealinna võimuvõitlus häirib kõiki. Ema isa õde kõik sõitsid suvitama. Jalgratturist tennisistist ja võrkpallurist Ott Suunast oli juttu maakonnalehes. Nad on kõik segi ajanud häbi ja aususe mehisuse ja arguse. Mart kooli parim matemaatik sõitis olümpiaadile. Nõu küsiti ka üldjuhilt H. Mikkelilt. Väljapaistvale keeleteadlasele Johannes Uustalule anti preemia. Kohtasin teatris Annet ja Mallet kunagisi koolikaaslasi. Tartu ülikoolilinna külastab palju turiste. Külastasin oma sõpra Jaani. Auto sõitis Valgani EV piirilinnani.