2. Fakte aabitsate kohta:
• Esimesed eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. sajandi lõpul.
• Et aabitsad on tavaliselt mõeldud lastele, sisaldavad nad
tänapäeval ohtralt illustratsioone. Vanades aabitsateski kasutati
illustratsioone (algul puu- ja vaselõikeid, hiljem litograafiaid).
• Vanimad säilinud eestikeelsed aabitsad pärinevad 17. sajandi
lõpust ja 18. sajandi algusest.
• Esimene koostaja nime ning tiitellehega aabits on aastal 1795 Otto
Wilhelm Masingu poolt avaldatud "ABD ehk Luggemise-Ramat
Lastele, kes tahawad luggema öppida"
• Aastatel 1575–1850 ilmus 47 erinevat eestikeelset aabitsat.
3. Otto Wilhelm Masing
• 8. november 1763 Lohusuu – 15. märts 1832 Äksi.
Oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde.
• O. W. Masing sündis Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian
Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost
sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga.
• Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli
andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas
saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt.
4. Näited tema teostest:
• 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele".
• 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna
oli lisatud metoodiline juhend
• 1823 "Täielinne ABD-Ramat", "Arvamise-Ramat" ja kolm
usuõpikut
„ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele“
• Tegemist on esimese eestikeelse
aabitsaga, mille autor teada ja milles
leidub juba ilmalikke jutte. Lood on
õpetlikud ja näitavad, kuidas vale
tegu toob endaga kaasa karistuse.
