http://www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ Eelinfo uuest koolitusest "Raamatupidamine, maksud, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling edukale raamatupidajale ja finantsjuhile". Võimalik osaleda ka kolmes eraldi moodulis: Raamatupidamine ja maksundus; Maksude päev; Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling

1. Eelinfo uuest koolitusest:
RAAMATUPIDAMINE, MAKSUD, FINANTSJUHTIMINE,
JUHTIMISARVESTUS JA CONTROLLING EDUKALE
RAAMATUPIDAJALE JA FINANTSJUHILE
Järgmine koolitus 12-16. detsember 2011 Tallinnas

2. Võimalik osaleda ka üksikutes koolitusmoodulites!
 I moodul: Raamatupidamine ja maksundus
12-14 detsember 2011.a.
 Maksude päev , 14. detsember 2011.a.
 II moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja
controlling 15-16 detsember 2011.a.
 Täpsem info üksikutest moodulitest ja
koolitusprogrammidest siin
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 2

3. Koolitajad:
Sander Karu,
Mitmete finants- ja juhtimisraamatute autor
koolitaja ja koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel
praktikasse
Raili Kuusik,
Mitmete finantskavandamise ja –juhtimise valdkonna koolituste
lektor, eelarvestaja ja analüütik
Gaily Kuusik,
mitmete maksunduse valdkonna koolituste läbiviija, konsultant, Eesti
Maksumaksjate Liidu jurist
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 3

4. KOOLITUSE EESMÄRK:
(vajalikud) teooriad praktikasse!
 Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:
 saanud nüüdisaegsele ja edukale raamatupidajale ja finantsjuhile
vajalikke teadmisi ja oskusi läbi praktiliste näidete;
 teadvustanud trende raamatupidamises ja finantsjuhtimises, millele
keskenduda oma töös tagamaks tööalaste ja isiklike eesmärkide
saavutamine;
 praktiseerinud olulisemaid tegevusi seoses raamatupidamisega,
maksuarvestusega, finantsjuhtimisega, controllinguga, eelarvestamisega
(finantsplaneerimisega); juhtimisarvestusega, rahavoogude juhtimisega
ning eesmärgistatud analüüsiga nüüdisaegses tulemuslikkusele
suunatud organisatsioonis;
 koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete
kasutamiseks.
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 4

5. Olulisemad teemad I ja II koolituspäev.
Raamatupidamine. Lektor Raili Kuusik
 Raamatupidamise algtõdede värskendamine.
 Olulisemad muudatused Raamatupidamise seaduses ja
Raamatupidamise Toimkonna juhendites.
 Terminoloogia. Raamatupidamise printsiibid. Praktilised näited.
 Aruanded ja nende sisu. Seoste tundmine. Praktiline näide.
 Bilanss ja selles toimuvad muutused. Praktilised näited.
 Kasumiaruannete skeemide teisendamine. Praktiline näide.
 Kasumlikkus versus kasulikkus. Praktiline näide.
 Rahakäibeplaan ja selle sisu. Praktiline näide.
 Rahavoogude analüüs ja juhtimine. Näide.
 Praktilised ülesanded lahendamiseks, tulemuste analüüs ja
hindamine.
 Projektijuhtimine ja sihtfinantseerimine.
 Tulude ja kulude kajastamine aruannetes. Ülesanded lahendamiseks.
 Toetuste liigid ja nende sisu. Seosed aruannetega. Praktilised näited.
 Konsolideeritud aruannete koostamine. Praktiline näide
 Dokumentide vormistamine, aruannete koostamine, esitamine ja
kontroll.
 Praktilised ülesanded aruannete koostamise ja aruannete süsteemi
kohta.
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 5

6. Olulisemad teemad: III koolituspäev.
Maksundus. Lektor Gaily Kuusik
 Ülevaade Eesti maksusüsteemist.
 Olulisemad muudatused maksuseadustes, aktuaalsed
probleemid maksuseaduste rakendamisel.
 Palgaarvestus ja maksundus käsikäes.
 Olulisemad nõuded lähtudes seadusandlusest.
 Praktilised näited - palgaarvestus põhikohaga töötajale ja osalise
tööajaga töötajatele.
 Töövõtuleping ja selle eripära. Praktiline näide.
 Käsundusleping ja selle eripära. Praktiline näide.
 Sotsiaalmaksu arvestus põhikohaga töötajale ja osalise tööajaga
töötajale. Praktiline näide.
 Töövõtuleping, käsundusleping ning sotsiaalmaksu arvestus.
Praktiline näide.
 Sotsiaalmaks ja FIEd.
 Erisoodustused. Töölähetused. Kingitused. Litsentsitasud.
 Käibemaks ja maksukohustuslaseks registreerimine.
 Praktilised näited case study põhimõttel
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 6

7. Olulisemad teemad: IV-V päev – Finantsjuhtimine,
juhtimisarvestus ja controlling. Lektor Sander Karu
 Milline keskenduda raamatupidaja ja finantsjuhi töös, et olla edukas?
 Tulemuslikkuse juhtimine
 Finantsjuhtimise ja juhtimisarvestuse probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas
 Eesmärkidele ja strateegiatele suunatud finantsjuhtimise ja juhtimisarvestuse süsteemi
loomine ja arendamine
 Praktiline analüüs: finantstegevused organisatsioonis
 Eesmärkide, strateegiate ja kriitiliste edufaktorite olulisus
 Millist strateegiat valida? Eelarvekeskselt juhtimiselt strateegilisele juhtimisele
 Organisatsiooni väärtusahel ja väärtusahela analüüs
 Põhi-, tugi- ja osaprotsesside kujundamine
 Kuidas luua ja arendada controllingusüsteeme?
 Interaktiivsed ja diagnostilised controllingusüsteemid
 Strateegiline, taktikaline ja operatiivne controlling
 Tulemuslikkuse mõõtmine ja kriitiliste edufaktorite valik
 Kuidas leida asjakohaseid mõõdikuid tulemuslikkuse mõõtmiseks?
 Millele keskenduda info- ja aruandlussüsteemide loomisel ja arendamisel?
 Nõuded organisatsiooni info- ja aruandlussüsteemile
 Koodide ja klassifikaatorite süsteemi loomine
 Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide loomine
 Tasakaalus tulemuskaart (BSC, Balanced Scorecard) – mood või praktiline kasu?
 Kuidas leida kapitali keskmist hinda (WACC)?
 Eelarvestamine ja eelarvesüsteemi arendamine organisatsioonis
 Miks ja kuidas koostada eelarveid, millest on töös kasu?
 Eelarvestamise protsess: strateegiline ja pikaajaline eelarvestamine, koondeelarve
 Eelarvete koostamise meetodid ja selle tähtsus meeskonna kaasamisel eelarveprotsessi
 Eelarvekorraldus
 Eelarvejuhendi (eelarvestamise eeskirja) koostamine
 Kuidas kujundada tulemuslikkusele suunatud kulude juhtimise süsteemi?
 Kuidas organisatsioonis ja meeskonnas saada kuludest aru ühte moodi?
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 7

8. Olulisemad teemad: IV-V päev – Finantsjuhtimine,
juhtimisarvestus ja controlling. Lektor Sander Karu
 Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus
 Kuidas leida toodete/teenuste/projektide kasumlikkust ja omahinda (kulusid)?
 Toote kuluarvestuse protsess
 Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis
 Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused
 Millised on olulisemad kulude liigitamise eesmärgid ja kriteeriumid?
 Kuidas arvestada kaudkulusid ja üldkulusid kuluobjektidele?
 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse probleemid ja võimalikud lahendused
 Miks, kas ja millal eelistada osakuluarvestust või täiskuluarvestust või tegevuspõhist
kuluarvestust (ABC costing)?
 Täiskuluarvestuse protsess ja omahinna kujunemine
 Tegevuspõhine kuluarvestus
 Jääktulupõhise kasumi kujunemine
 Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel
 Otsuste puu
 Kuidas juhtida rahavoogusid (rahakäivet) nüüdisaegses organisatsioonis?
 Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet?
 Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine
 Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine
 Täiendava raha vajaduse määramine
 Eelarvete koostamine
 Praktiline ülesanne: Olulisemate eelarvete koostamine (finantsplaneerimine)
 Eelarvestamise eripära erinevates organisatsioonides
 Traditsioonilise eelarvestamise puudused muutuvas konkurentsikeskkonnas
 Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB)
 Kohanduv eelarvestamine (beyond budgeting)
 Miks eelarvetest ei ole kasu?
 15 soovitust eelarvete koostamiseks
 Mineviku finantsanalüüsidelt eesmärgistatud ja controllingu aruannete analüüsidele
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 8

9. Bilanss ja selles peituv info
 Finantsseisundit puudutav informatsioon konkreetse kuupäeva
seisuga.
 Varade, kohustuste ja omakapitali seosed ja nende mõistmine.
 Kiirpilk möödunud perioodide tulemustele läbi bilansikirjete
muutuste majandusaasta jooksul.
 Kapitali kaasamise, kasutamise ja hindamise küsimused bilansi
lugemise põhjal.

10. Kasumiaruanne
 Kasumiaruande skeem 1 ja skeem 2 seosed
 Kasumiaruanne kui juhtimisotsuste peegeldus konkreetsel
perioodil
 Tulude ja kulude võrdluspilt
 Omahind versus müügihind
 Otsustamine arvude põhjal

11. Rahavoogude aruanne ja selle sisu
 Kas juhtimises keskenduda rahakäibe prognoosile või
rahavoogude aruandele?
 Kuidas tekib olukord, et kasum on ja raha ei ole?
 Kas ja kuidas mõjutavad meie juhtimisotsused bilanssi,
kasumiaruannet ja rahavoogusid?
11

12. Rahavoogude aruanne
• Tugineb raha reaalsel
Otsene liikumisel ettevõttesse ja
ettevõttest välja
meetod • Kassapõhine printsiip
• On seotud alg- ja
Kaudne lõppbilansi muutuste
arvutamisega
meetod • Tekkepõhine printsiip

13. Maksunduse võtmeküsimused
 Ülevaade Eesti maksusüsteemist. Olulisemad muudatused
maksuseadustes, aktuaalsed probleemid maksuseaduste
rakendamisel.
 Palgaarvestus ja maksundus käsikäes. Olulisemad nõuded
lähtudes seadusandlusest. Praktilised näited - palgaarvestus
põhikohaga töötajale ja osalise tööajaga töötajatele.
 Juhtumite lahendamine.

14. Tulemuslikkuse juhtimine
KULUDE
JUHTIMINE
KASUMLIKKUSE
JUHTIMINE
TULEMUSLIKKUSE
JUHTIMINE
Tulemuslikkuse juhtimise (performance management) eesmärgiks on tagada, et
organisatsioon ja selle kõik allsüsteemid (protsessid, allüksused, meeskonnad,
töötajad jne) saavutaksid koostöös organisatsiooni ette püstitatud eesmärgid.
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 49
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 14

15. ETTEVALMISTUSED JUURUTAMISEKS
 Majanduskeskkonna ja olemasoleva olukorra analüüs
 Missiooni, visiooni ja väärtushinnangute formuleerimine ja kommunikeerimine
 Äriidee/tegevusvaldkond/põhikirjalised ülesanded
 Väljundi määratlemine: kas väljundiks on toode, teenus või projekt
 Strateegiliste eesmärkide püstitamine, strateegiate väljatöötamine ja valik
 Kriitiliste edufaktorite määratlemine
 Väärtusahela analüüs
 Protsesside ja tegevuste kujundamine ja kaardistamine
 Controllingusüsteem ja tulemuslikkuse mõõtmine
 Info- ja aruandlussüsteem, sh raamatupidamise printsiibid, sise-eeskirjad ja
kontoplaan
 Vastutuskeskuste kujundamine
 Tööülesannete, õiguste, kohustuste ja vastutuse määratlemine
 Meeskonna kaasamine ja väljaõpe
 Audiitori soovitused
 Juurutamine ja arendustegevus projektina: Miks?, Mis?, Kuidas?, Kes?
 Tulemuslikkust toetavate motivatsioonisüsteemide juurutamine
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 15

16. Sander Karu raamatud
1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga
1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest
2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk
2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga
2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk
2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk
2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi
organisatsioonis. 352 lk, koos Villu Zirnaskiga
2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele,
äriühingutele. 322 lk, üks kaasautoritest
2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336
lk
2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk (ka digiraamatuna)
2010 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu
Läätsega (ka digiraamatuna)
KUIDAS OSTA?
 www.rafiko.ee
 koolitusel osalejatele 6 € soodsamad koolituse vaheajal
 digiraamatud: http://www.sunsetsoftware.ee/bookshop/app/new
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 16

17. ANALÜÜS: FINANTSTEGEVUSED ORGANISATSIOONIS
1. Omanikud ja juhtkond peab finantstegevust oluliseks
2. Organisatsiooni eesmärgid, prioriteedid, strateegiad ja kriitilised
edufaktorid on täpselt määratletud ja teadvustatud
3. Kõikidele olulisematele mõõdikutele (näitajatele) on lisatud
sihtväärtused
4. On juurutatud eelarvesüsteem ja koostatud toimiv eelarvejuhend
5. Tulud/kulud on liigitatud (käitumise järgi (muutuvad/püsivad),
funktsioonide järgi (põhitegevus, turustus, üldhaldus), kulukandjate järgi
(otsene/kaudne), vastutuse järgi, olulisuse järgi (kui suur kulu on
oluline?)
6. Töötajate infovajadus on täpselt määratletud.
7. On olemas finantsjuhtimise vajadusi rahuldav majandusarvestuse
infosüsteem sh kontoplaan ja konkreetsed aruanded
8. Kasutatakse ametikirjeldusi, milles on fikseeritud töötajate tööülesanded
seoses finantstegevusega
9. Võtmetöötajad on koolitatud finantsvaldkonnas
10. Regulaarselt vaadatakse läbi info- ja aruandlussüsteemi.
Hinnata 6palli süsteemis (6 väga hea, 1 puudulik)
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 17

18. TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE
mõõdetavate kriitiliste edufaktorite valimine
sobivate mõõdikute valimine
mõõdikutest põhjus-tagajärg ahelate kujundamine
igale mõõdikule sihtväärtuse leidmine
mõõtmisstandardite püstitamine
mõõdikute kasutamise analüüsimine
Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 92
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 18

19. EELARVESTAMINE, KULUD (RPFJ)(2), RP5
G1: KUIDAS KOOSTADA EELARVEID (milliseid
eelarveid, millest alustan, kuidas, kes jne)?
G2: KUIDAS JUHTIDA JA ARVESTADA KULUSID
ORGANISATSIOONIS?
JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT
JA ARUTELU
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 19

20. SEGMENDI JÄÄKTULUPÕHISE KASUMI KUJUNEMINE
MÜÜGITULU
- MUUTUVAD OTSEKULUD
= JÄÄKTULU 1 ehk PIIRKASUM
- PÜSIVAD OTSEKULUD (TOOTE, VALDKONNA,
KLIENDILÕIKES)
= OTSEKULUDE - JÄRGNE JÄÄKTULU ehk JÄÄKTULU
2 - N (sõltuvalt tasemete arvust)
- KAUDKULUD (PÜSIKULUD)
= ÄRIKASUM
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 20

21. KULUDE KODEERIMINE
Koodi all mõistetakse sümbolite, tunnuste, klassifikaatorite, dimensioonide,
artiklite, või objektide süsteemi, mis on koostatud selleks, et anda lühikest
täpset viidet, mis kergendaks erinevate näitajate ja majandustehingute
sisestamist, võrdlust ja analüüsi. Koodi abil antakse infosüsteemi sisestatud
näitajatele lühikene täpne viide, mis kergendab näitajate edasist kasutamist
organisatsiooni infosüsteemis. Kuluarvestuse eesmärgil lisatakse
majandustehingutele erinevate kuluobjektide, kulukohtade, tegevuste ja
kululiikide koode.
Kulude kodeerimine on tegevus, mille käigus lisatakse igale kulutusele ja
kulule kood. Kodeerimise eesmärgiks on:
 konkretiseerida erinevad kuluartiklid, kuna kulu ei ole alati täpselt ja
lühidalt kirjeldatav,
 hoida ära kulutuste kirjeldustest tulenevat ebamäärasust,
 luua võimalused erinevate aruannete ja analüüside sünteesimiseks,
 lihtsustada andmete töötlemist,
 vähendada andmete kuhjumist ja
 muuta infosüsteem ülevaatlikumaks, sest enamasti on kood palju lühem kui
vastava artikli kirjeldus.
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 144
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 21

22. KONTOPLAAN (KLASSIFIKATORID, KOODID)
CONTROLLINGUKS
MÜÜGITULU JAOTUS MÜÜGIÜKSUSTE A, B, C LÕIKES
MÕMMI A MÕMMI B MÕMMI C
X Y X Y X Y
Müügiüksuste A, B ja C müük, tk 6 7 1 9 10 2
Aabitsa hind, € 10 5 10 5 10 5
Aabitsate müügitulu müügiüksustes, € 60 35 10 45 100 10
Erinevate müügiüksuste müügitulu, € 95 55 110
Müügiüksuste müügitulu kokku 260
MÜÜGITULU JAOTUS MÜÜDUD AABITSATE X, Y LÕIKES
Ühikute arv, tk Ühiku hind, € Müügitulu, €
AABITS X 17 10 170
AABITS Y 18 5 90
KOKKU 35 260
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 22

23. Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JA
ARVESTUSE ÜLESANNET
Sander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts
 Uue raamatu tutvustus
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 september 2010
 www.rafiko.ee
 rafiko@rafiko.ee

www.rafiko.ee; rafiko@rafiko.ee 23

24. rohkem slaide osalejatele...
Järgmine koolitus ja täpsem info
koolitusprogrammidest siin
Kohtumiseni
koolitusel!

25. ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 25