Eelarvestamine, hinnakujundus ja analüüs

Sander Karu, koolitaja, mitmete finants- ja
juhtimisraamatute autor ning koostööpartner
vajalike teooriate juurutamisel praktikasse
Tere tulemast koolitusele:
EELARVESTAMINE, HINNAKUJUNDUS JA
ANALÜÜS
13.08-15.08.2013.a.

Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused
Lisainfo www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/
2©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
Raamatupidamine, maksud, finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile,
23-27.09.2013.a., 5 päeva
I moodul: Raamatupidamine ja maksud raamatupidajale ja finantsjuhile, 23- 25.09.2013, 3 päeva
Maksude päev,, 25.09.2013.a
II moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 26-27.09.2013, 2 päeva
Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs mittefinantsjuhile, 1-
3.10.2013, TARTU, 3 päeva
Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, 7-8.10.2013, 2 päeva
Projektijuhi finantskoolitus - projekti tulude, kulude, rahakäibe eelarvestamine, juhtimine, analüüs, 9-
10.10.2013, 2 päeva
UUS! Internetiturundus ja sotsiaalmeedia raamatupidajatele, audiitoritele ja finantsjuhtidele, 15-16.10.2013, 2
päeva
Raamatupidamine-maksud, finantsjuhtimine-juhtimisarvestus-controlling raamatupidajale, finantsjuhile,
28.10-01.11.2013.a., TARTU, 5 päeva
I moodul: Raamatupidamine ja maksud raamatupidajale ja finantsjuhile, 28-30.10.2013, 3 päeva
Maksude päev,, 30.10.2013.a
II moodul: Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 31.10-1.11.2013, 2 päeva
Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs. 29-30.10.2013, 2 päeva
Omahinna arvestus - omahind ja üldkulude jaotamine, 4-5.11.2013.a., 2 päeva
Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs mittefinantsjuhile, 6-
8.11.2013, 3 päeva
Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht , 12-15.11.2013, 4 päeva
Ettevõtja ja juhi finantskoolitus: raamatupidamine, finantsjuhtimine, analüüs ja omahinna arvestus, täpsustub,
2 päeva
Rafiko OÜ - Sander Karu koolitus- ja koostööprogrammid on Eesti Töötukassa koostööpartner.

1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga
1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest
2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk
2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga
2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk
2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk
2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi
organisatsioonis. 352 lk, koos Villu Zirnaskiga
2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele,
äriühingutele. 322 lk, üks kaasautoritest
2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336
lk
2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk (ka digiraamatuna)
2010 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu
Läätsega (ka digiraamatuna)
KUIDAS OSTA?
 otse kirjastusest www.rafiko.ee
 koolitusel osalejatele 6 € soodsamad koolituse vaheajal
Sander Karu raamatud

 Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:
 värskendanud eelarvestamise, hinnakujunduse ja analüüsi teadmisi ja
arengutrende lähtuvalt nüüdisaegsetest tulemuslikkusele fokuseeritud
juhtimise põhimõtetest
 lahti mõtestanud ja praktiseerinud olulisemaid tegevusi
eelarvestamisel, hinnakujundusel ja analüüsil
 praktiseerinud olulisemate eelarvete koostamist ja hinnakujunduse
meetodite kasutamist
 koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete
kasutamiseks.
KOOLITUSE EESMÄRK:
(vajalikud) teooriad praktikasse!

 Eelarvestamise olemus ja olulisemad mõisted
 Eelarvete koostamise eesmärgid
 Eelarvestamise protsess: strateegiline ja pikaajaline eelarvestamine, koondeelarve
 Eelarvestamine juhtimissüsteemis
 Prognoosimine ja eelarvestamine
 Eelarvete koostamise meetodid.
 „Ülevalt alla“ või „alt üles“?
 baasist või nullbaasist?
 perioodiline või pidev?
 Eelarvekorraldus
 Eelarvesegmentide moodustamine
 Eelarvejuhendi (eelarvestamise eeskirja) koostamine
 Eelarvestamise eripära erinevates organisatsioonides
 Ettevalmistused eelarvete koostamiseks.
 Visioon ja missioon.
 Eesmärgid ja strateegia
 Strateegiline eelarvestamine ja strateegiate valik
 Strateegiline modeleerimine
 Väärtusahela analüüs
 Tulemuslikkuse mõõtmine ja mõõtmismudelid (tasakaalus tulemuskaart)
 Traditsioonilise eelarve koostamine
KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (1)

 Põhitegevuse eelarvete koostamine
 Tulude ja kulude arvestus eelarvete koostamiseks
 Kulukandjate valik ja arvestus
 Kulukohtade määratlemine ja arvestus
 Kulude liigitamine
 Kulude arvestuse meetodi valik
 Põhitegevuse eelarvete koostamise eripära erinevates organisatsioonides (avalik sektor, projektipõhine
organisatsioon, teenindus, kaubandus)
 Finantseelarvete koostamine
 Investeeringute eelarvestamine
 Eelarvestatud kasumiaruanne
 Rahakäibe (rahavoogude, kassavoogude) prognoosimine ja eelarvestamine
 Lühiajaline rahakäibe prognoos
 Pikaajaline rahakäibe prognoos
 Rahakäibe prognoosi koostamise etapid
 Eelarvestatud bilanss
 Eelarvestatud rahavoogude aruanne
 Otsemeetod
 Kaudmeetod
 Tulude eelarvestamine ja hinnakujundus
 Müügieelarvete koostamine
 Millele keskenduda müügieelarvete koostamisel?
 Riskide hindamine

“EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele
omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu,
Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti
Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek)
 Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete
koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii
kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka
äriühingutes
 Täpsem info ja müük otse kirjastusest
 Rafiko Kirjastus OÜ,
 2007
 www.rafiko.ee
 rafiko@rafiko.ee


 Hinnakujundus
 Mis on hind?
 Kliendiväärtus ja kulud
 Olulisemad hinda mõjutavad tegurid
 Hinnakujunduse meetodid
 Täiskuluarvestusel põhinev hinnakujundus
 Jääktuluarvestusel põhinev hinnakujundus
 Hinnakujundus, kui uue toote müük mõjutab vana toote müüki
 Sihtkuluarvestus
 Allahindluse ja müügimahu seosed
 Dumping ja keelatud hinnakujundus
 Hinnakirja koostamine
 Transferthindade (siirdehindade, sisehindade) kujundamine
 Põhitegevuse eelarvete koostamine
 Materjalikulude ja materjalide eest väljamaksete eelarvestamine
 Tööjõukulude ja tööjõukulude eest väljamaksete eelarvestamine
 Üldkulude ja üldkulude eest väljamaksete eelarvestamine
 Investeeringute mõju omahinnale (kuludele)
 Praktiline ülesanne: Eelarvete koostamine traditsioonilisel meetodil (põhitegevuse eelarved, eelarvestatud
bilanss, tulude kulude eelarve, rahavoogude prognoos)
 Traditsioonilise eelarvestamise puudused muutuvas konkurentsikeskkonnas

 Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB)
 Traditsioonilise ja tegevuspõhise eelarvestamise erinevused
 Praktiline ülesanne: Tegevuspõhise eelarve koostamine
 Nüüdisaegsed eelarvestamise meetodid ja praktiline koostamine
 Paindlikud eelarved controllinguks
 Kaizen eelarvestamine
 Kohanduv eelarvestamine (beyond budgeting)
 Tasakaalus tulemuskaart ja eelarvestamine
 Projektide eelarvestamine
 Praktiline ülesanne projekti kasumi ja rahavoogude eelarve koostamiseks
 Eesmärgistatud finantsanalüüs
 Millele keskenduda eelarvete analüüsil?
 Eelarvete kasutamise stiil
 Miks eelarvetest ei ole kasu?
 15 soovitust eelarvete koostamiseks

TEST 1
1. Organisatsiooni eesmärgid otsustab:
A. töötajate üldkoosolek
B. omanik
C. tegevjuhtkond
D. omanik ja tegevjuhtkond koos
2. Organisatsiooni strateegia kujundatakse lähtuvalt:
A. visioonist ja missioonist
B. eelmiste perioodide tulemustest
C. vajalikest tööülesannetest
3. Organisatsiooni edukuse seisukohalt on olulisemad (prioriteetsemad, tähtsamad):
A. tulud
B. kulud
C. mõlemad on võrdselt olulised
4. Organisatsioon edukuse seisukohalt on olulisemad (prioriteetsemad, tähtsamad):
A. tööülesanded
B. töötajad
C. mõlemad on võrdselt olulised

EELARVESTAMISE OLEMUS, VAJADUS, KORRALDUS
(EA3, SG)
G1: Mida mõistame eelarvestamise all ning kellele ja
miks on eelarvestamine vajalik?
G2: Kuidas korraldada eelarvestamist organisatsioonis?
G3: Mida teha selleks, et luua eeldused eelarvete
koostamiseks organisatsioonis?
JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT
JA ARUTELU

 Eelarve (budget) - erinevatel eesmärkidel koostatud formaalset
tulevaste perioodide tegevuskava, milles määratletakse
organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks
vajalikud olulisemad tegevused ja ressursid ning nende
kasutamine nii rahalistes kui ka mitterahalistes näitajates (Karu
2004, lk 25).
 Eesti keelses erialases kirjanduses on kasutatud mõistet
„eelarve“ sageli samas kontekstis mõistega „plaan“.
 Eelarve koostamise protsessis tehtavaid tegevusi nimetatakse
eelarvestamiseks ehk eelarve(te) koostamiseks (budgeting).
 Eelarve koostamisel kasutatavad protseduurid ja tegevused
moodustavad eelarvestamissüsteemi (budgeting system).
EELARVED, EELARVESTAMINE,
EELARVESTAMISSÜSTEEM
Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis,

•Eelarved
•Tegevus
•Tulemus
Eelarvestamine ja finantsanalüüs juhtimisprotsessis
TULEVANE
PERIOOD
JOOKSEV
(HETKE)

Praktilised juhtimiskogemused raamatus
“JUHTIMISE VÕLU JA VALU” (autor
Sander Karu)
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
14

EELARVESTAMISE TERMINID: PRAKTILINE TEGEVUS
 …………………on eelarve, mis võimaldab eelarvestada tulusid ja kulusid
konkreetsel tegevustasemel.
 ………………….on eelarve, mis võimaldab eelarvestada tulusid ja kulusid
erinevatel tegevustasemetel
 .......................................................on eelarvestamise meetod, mis võtab
järgnevate perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi (oodatavad)
tegelikud tulemused ja kasutab neid eelarvestamisel "baasina". Baasist lähtuva
meetodi kasutamisel leitakse eelarveperioodi näitajad baasperioodi vastavat
näitajat korrigeerides.
 ………………………………………………………………………….on
eelarvestamise meetod, mille korral on iga tegevuse ja/või ressursi esialgne
eelarve null. Nullbaasiga eelarvestamise kasutamisel hinnatakse enne eelarvesse
lülitamist konkreetse tegevuse ja ressursi vajadust ning alles siis lülitatakse see
eelarvesse.
 ………………………………………………………………………….on
eelarvestamise meetod, mille käigus tehakse järgneva perioodi eelarved. Kui
eelmine eelarveperiood lõpeb (või vahetult enne eelmise eelarveperioodi lõppu),
koostatakse järgneva perioodi eelarve.
 …………………………………………………………………. on
eelarvestamise meetod, mille käigus erinevate perioodide eelarveid (rolling
budgets, continuous budgets) uuendatakse pidevalt, lisades uue ajaperioodi
(nagu näiteks nädal, kuu, kvartal, aasta, 3 aastat, 5 aastat) ja jättes kõrvale just
lõpetatud perioodi.

PIDEVEELARVESTAMINE (PIDEVPROGNOOSIMINE)
aasta
0 1 2 3 4 5 6
1
2
3
4
6
5
Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 303

TEGEVUSED EELARVESEGMENTIDE MOODUSTAMISEL
Segmenteerimisel on olulisemateks tegevusteks:
 organisatsiooni väljundite määratlemine
 väärtusahela kujundamine
 meetodi(te) valik segmenteerimiseks
 tegevuste (tööülesannete) detsentraliseerimine
 tulemuslikkuse mõõtmiseks sobivate mõõdikute arendamine
 eelarveomanike (eelarve täitmise eest vastutajate) täpsustamine,
vastutuskeskuste moodustamine ja vastutuspõhise arvestuse
juurutamine
 tulemuslikkusele suunatud motivatsioonisüsteemi arendamine

 eelarvestamise eesmärke,
 olulisemaid mõisteid,
 vastutuskeskuste ja eelarveomanike tööülesandeid, õigusi, kohustusi
ja vastutust eelarvestamisel,
 eelarvestamisel kasutatavaid meetodeid,
 eelarvete vorme, vajalikke abitabeleid ja juhendeid nende
koostamiseks (NB! Eelarve ja aruande vormide vastavus),
 eelarvestamise ajakava põhimõtteid (eelarvelogistika,
eelarvekalender),
 eelarvete läbivaatamise korda (koosolekud, läbirääkimised,
otsustamise kord),
 kes millist infot annab, mis ajaks seda infot on vaja ja mis kujul see
peab olema,
 dokumendikäivet: kui mitu koopiat tuleb esitada ja kellele need
koopiad saata,
 eelarveperioodi jooksul ja lõpus esitatavate aruannete vorme,
koostamise juhendeid ja vastutust
EELARVEJUHENDI SISU
Allikas: Karu jt, 2007. Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele

STRATEEGILISE EELARVESTAMISE PROTSESS
STRATEEGILINE
EELARVESTAMINE
(eelarvestatakse
strateegiate elluviimiseks
vajalikud tegevused ja
ressursid, analüüsitakse
ja hinnatakse erinevaid
strateegiad ning ja
valitakse välja
elluviidav(ad)
strateegia(d)
STRATEEGIA
A
STRATEEGIA
B
STRATEEGIA
C
STRATEEGIA
D
S
T
R
A
T
E
E
G
I
L
I
S
E
D
E
E
S
M
Ä
R
G
I
D

PÕHITEGEVUSE EELARVESTAMISE PROTSESS
TEENINDUSES
MÜÜGI EELARVE
TEENUSTE ÜLD-
KULUDE EELARVE
MÜÜDUD
TEENUSTE KULU
EELARVE
EELARVESTATUD
KASUMIARUANNE
TURUSTUS- JA
ÜLDHALDUSKULUDE
EELARVED:
•ARENDUSKULUDE
EELARVE
•TURUSTUSKULUDE
EELARVE
•MÜÜGIJÄRGSE
TEENINDUSE EELARVE
•ÜLDHALDUSKULUDE
EELARVE
TÖÖJÕU-
EELARVE

 Kuluobjektide (kulukandjate) arvestuses selgitatakse, miks ja kui
palju tehakse organisatsioonis kulusid seoses erinevate kulukandjate
(arvestusobjektide, kuluobjektide) valmistamisega/osutamisega.
Lähtuvalt kuluarvestuse eesmärgist keskendutakse otstarbekate
kulukandjate valikule (NB! seos organisatsiooni väljunditega),
kulude seostamisele kulukandjatega ning erinevate kulukandjate
kulude arvestusele ja hindamisele
 Tegevuste kulude arvestuses (enamasti tegevuspõhises
kuluarvestuses, activity based costing, ABC) selgitatakse, miks ja
milliste erinevate tegevustega ning kui palju on tehtud kulusid.
Lähtuvalt kuluarvestuse eesmärgist ja kulukandjatest keskendutakse
otstarbekate tegevuste valikule, kulude seostamisele tegevustega ja
erinevate tegevuste kulude arvestusele ning hindamisele
 Kulukohtade arvestuses selgitatakse, miks ja kus (millistes
organisatsiooni struktuuri või protsessi osades) tekivad erinevad
kulud. Lähtuvalt kuluarvestuse eesmärgist keskendutakse
otstarbekate kulukohtade valikule, kulude seostamisele
kulukohtadega ning erinevate kulukohtade kulude arvestusele ja
hindamisele
 Kululiikide arvestuses selgitatakse lähtuvalt kulude liigituse
eesmärkidest ja kriteeriumitest, milliseid (mis liiki) kulusid ja kui
palju tekib organisatsioonis. Keskendutakse kulude hindamisele ja
erinevate kululiikide kirjendamisele
KULUDE ARVESTUSE OLEMUS - TRADITSIOONILINE JA
TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS
Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 72
Trad ABC

AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI)
ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu
©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
22
Praktilised soovitused ja näited +CD
amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks
Täpsem info ja müük otse kirjastusest
Rafiko Kirjastus OÜ,
2008
www.rafiko.ee
rafiko@rafiko.ee

OLULISEMAD TEGEVUSED ME KOOSTAMISEL
 müügi- ja turunduseesmärkide täpsustamine,
 müügianalüüsi läbiviimine,
 müügistandardite kehtestamine,
 müügiprognooside koostamine,
 müügieelarve projekti koostamine

SIHTKULUARVESTUS
KLIENTIDE
VAJADUSED -
TOOTE/TEENUSE
FUNKTSIONAALSUS
JUURUTADA
TOODE/TEENUS
EI
JAH
KAS ON JÄÄDUD
SIHTKULU
PIIRIDESSE?
TOOTE/TEENUSE
JA PROTSESSI
KUJUNDAMINE
SIHTKULU
SIHTKASUM
SIHTHINDSIHTTURUOSA
Sihtkulude
juhtimine
(target cost
management)

AS MÕMMI müüb erinevaid aabitsaid. Plaanis on turule tuua uus
AABITS A, mille muutuvkulud ühiku kohta on 12 €. Koostati
alljärgnev turu-uuring:
Leida jääktulu igal hinnatasemel ja müügihind?
ÜLESANNE: HINNAKUJUNDUS JÄÄKTULU MEETODIL
Müügi- Ühiku jääktulu Müügi- Jääktulu prognoos
hind prognoos
€ € tk €
36 15000
34 20000
32 25000
30 28000
28 30000
26 32000

ÜLESANNE: ALLAHINDLUSED
AS MÕMMI valmistab ja müüb aabitsaid hinnaga 100 €/tk. Jääktulu määr 30 %. Eesmärk on
säilitada kasum ja suurendada turuosa kasutades allahindlust.
1. Mitu % aabitsaid tuleks müüa rohkem, kui teha hinnaalandust 1 %.
5. Kas allahindluse % mõjutab kasumit rohkem suurema või väiksema jääktulu korral?
6. Milline on maksimaalne allahindluse % võrreldes jääktulu määraga, et ei saaks kahjumit?

 eelarveperioodi pikkuse täpsustamine (enamasti on müügieelarve perioodiga sama),
 väärtusahela analüüs,
 vajalike põhi-, tugi- ja abiprotsesside kindlaksmääramine,
 klientide vajaduste rahuldamiseks vajalik valmistoodete varude suurus,
 tootmismahtude prognoosimine müügimahtudest lähtuvalt,
 tootmistsükli pikkus,
 tootmise hooajalisus,
 vajalike materjali- ja pooltoodangu varude prognoosimine, nende optimeerimine ja
säilivuse tagamine,
 materjalide, tööjõu ja valmistoodangu hindade prognoosimine,
 materjalide ja varude soetamiseks kuluv aeg,
 koostöö tarnijate ja koostööpartneritega,
 tulemuslikkuse mõõtmiseks mõõdikute ja sihtväärtuste valik ning tootmisstandardite
kehtestamine,
 uuenduste ja uute toodete/teenuste juurutamise aeg,
 vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, alkamise võimalikkus ja selleks kuluv aeg,
 efektiivse kuluarvestussüsteemi olemasolu, mis keskendub muutuv- ja püsikulude
eristamisele ja otstarbekate kulumiarvestuse meetodite valikule,
 täiendavate investeeringute vajadus,
 rahastamisallikate olemasolu ja kapitali hind,
 üldise majanduskeskkonna stabiilsus.
OLULISEMAD TEGEVUSED TOOTMISE EELARVETE
KOOSTAMISEL

ÜL: PROJEKTI EELARVE JA RAHAKÄIBE PROGNOOS
(vastus)

KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS
TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD
ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu
 Uue raamatu tutvustus
 Rafiko Kirjastus OÜ
 www.rafiko.ee
 rafiko@rafiko.ee
 ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas)
 ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas)


ÜLESANNE: EELARVETE KOOSTAMINE - ALGINFO
 Koostada algbilanss
 Koostada müügieelarve toodete lõikes (ME)
 Koostada müügieelarve müügijuhtide lõikes (MEM)
 Koostada müügieelarve klientide lõikes (MEK)
 Koostada ühikuline tootmiseelarve (TEÜ), tükk
 Koostada materjalide kasutamise eelarve (TEM) tootele VÕLU
 Koostada materjalide kasutamise eelarve (TEM) tootele VALU
 Koostada materjalide ostu eelarve (TEMO)
 Koostada otsetööjõukulude eelarve (TETJ)
 Koostada turustuskulude eelarve (TKE)
 Koostada üldhalduskulude eelarve (ÜHKE)
 Koostada üldkulude eelarve (ÜKE)
 Jaotada üldkulud (TEÜJ)
 Koostada toodete VÕLU ja VALU eelarved (TET)
 Koostada varude eelarve (TEV)
 Koostada eelarvestatud kasumiaruanne (skeem 1)
 Koostada eelarvestatud kasumiaruanne (skeem 2)
 Koostada rahakäibe prognoos
 Koostada eelarvestatud lõppbilanss
 Koostada eelarvestatud rahavoogude aruanne (kaudmeetodil)
 Koostada eelarvestatud rahavoogude aruanne (otsemeetodil)

ÜLESANNE: TEGEVUSPÕHINE EELARVESTAMINE
IT kulude määr € /masintunni kohta
Masintunnid kokku:
Tegevused (kvaliteedikontroll ja häälestus), millel on sama kulukäitur
(tootmistsükkel), kogutakse kogumitesse (poolidesse):
Kvaliteedikontrolli kulud
Häälestuskulud KOKKU:
Tootmistsüklite arv kokku:
POOLÌ määr
VÕI
Kvaliteedikontrolli kulude määr:
Häälestuskulude määr:
POOLÌ üldkulu = POOLÌ määr * kasutatud kulukäiturite arv
Materjali ettevalmistuse kulude määr:
(komponentide arv perioodil = 25*8+25*5+250*8+250*6 = 3825)

VÕRKSTRUKTUUR
TIPPJUHTKOND
(VÄLJAKUTSETE OTSIJAD)
KESKTASANDI
JUHID
(SEOSTAJAD)
STRATEEGILISED
TULEMUSKESKUSED

MIKS EELARVETEST EI OLE KASU?
 puudulik arusaam eelarvestamise eesmärkidest ja tähtsusest
 organisatsiooni eesmärgid on ebaselged, prioriteedid määratlemata
 eelarved ei ole seotud organisatsiooni väljunditega (olulisemate kulukandjatega)
 keskendutakse valedele või ebaolulistele mõõdikutele
 strateegiad ei ole seotud eelarvetega
 eelarved ei kindlusta nüüdisaegsete juhtimisotsuste tegemiseks vajalikku infot (vähe
kasutatakse nullbaasiga, pidev- ja kohanduvat eelarvestamist ning paindlikke eelarveid)
 ebareaalsed eelarved (kellele ja miks kasulik?)
 liigne keskendumine minevikule (ära ületähtsusta minevikku - mineviku sündmused ei
pruugi korduda ja keskkond meie ümber muutub pidevalt)
 töötajate tööülesandeid ei seostata eelarvetega
 töötajaid ei kaasata eelarvestamise protsessi
 puuduvad tulemuste saavutamist toetavad motivatsioonisüsteemid (kiputakse koostama
„lõtvu eelarveid“ - ala-eelarvestatud tulud, üle-eelarvestatud kulud)
 töötulemuste hindamisel ei tunnustata tulemuslikku töötegemist vaid töölkäimist
 ei arvestata eelarvete koostamise käitumuslikku külge; eelarveid kasutatakse karistamiseks
ja töötajate hirmutamiseks (kui eelarvet ei täida, leiame uue töötaja!)
 vähene pühendumine organisatsiooni tippjuhtkonna poolt
 ei tähtsustata eelarvetest kinnipidamist
 ratsionaalse otsustamise vältimine (eelarvestamine või “terve mõistus”)

rohkem slaide osalejatele...
Järgmine koolitus ja täpsem info
koolitusprogrammidest siin
Kohtumiseni
koolitusel!

Eelarvestamine, hinnakujundus ja analüüs

Recommended

Recommended

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Similar to Eelarvestamine, hinnakujundus ja analüüs

Similar to Eelarvestamine, hinnakujundus ja analüüs (12)

Eelarvestamine, hinnakujundus ja analüüs