Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Raamatupidaja, tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht

67 views

Published on

Valik Sander Karu aprillis 2017.a. toimunud avaliku koolituse slaide. Lisainfo http://www.finantskoolitused.ee/

Published in: Education
  • Be the first to comment

Raamatupidaja, tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht

  1. 1. Sander Karu, koolitaja, mitmete finants- ja juhtimisraamatute autor ning koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel praktikasse Koolitus: RAAMATUPIDAJA – TULEVANE JUHTIMISARVESTAJA JA FINANTSJUHT Tallinn, 3-6. aprill 2017.a.
  2. 2. Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused Lisainfo www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ 2 Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs mittefinantsjuhile, 10-12.04.2017, 3 päeva Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, 15-16.05.2017, 2 päeva UUS! Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs, 17-18.05.2017, 2 päeva Eelarvestamine, hinnakujundus ja analüüs, 22-24.05.2017, 3 päeva Tekkepõhine ja tegevuspõhine eelarvestamine, 22-23.05.2017, 2 päeva Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine ja avalike teenuste kaardistamine, 23- 24.10.2017, 2 päeva Omahinna arvestus, omahind ja üldkulude jaotamine, 2017 II pa, täpsustub, 2 päeva Kulude juhtimine, omahinna ja jääktulu arvestus ning tegevuspõhine kuluarvestus, 2017 IIpa täpsustub, 3 päeva Projektijuhi finantskoolitus - projekti tulude, kulude, rahakäibe eelarvestamine, juhtimine, analüüs, 2017 II pa, täpsustub, 2 päeva Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht. 4 päeva, 2017 II pa, täpsustub, 4 päeva Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 2017 II pa, täpsustub, 2 päeva Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs mittefinantsjuhile, 2017 II pa, täpsustub, 3 päeva Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond), aeg ja koolituse sisu kokkuleppel http://www.finantskoolitused.ee/ Rafiko OÜ - Sander Karu finants-ja strateegiakoolitused on Eesti Töötukassa koostööpartner ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  3. 3. Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:  värskendanud nüüdisaegse tulemuslikkusele suunatud organisatsiooni raamatupidajale, majandusarvestajale ja finantsjuhile vajalikke teadmisi ja oskusi läbi praktiliste näidete  teadvustanud trende majandusarvestuses ja finantsjuhtimises, millele keskenduda oma töös tagamaks vajalik info eesmärkide saavutamiseks  lahti mõtestanud ja praktiseerinud olulisemaid tegevusi seoses controllinguga, eelarvestamisega (finantsplaneerimisega), kulude juhtimise ja kuluarvestusega, rahavoogude juhtimisega, investeeringute tasuvusega ning eesmärgistatud analüüsiga nüüdisaegses tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis  koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks. KOOLITUSE EESMÄRK: (vajalikud) teooriad praktikasse! 3©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  4. 4.  Milline on raamatupidaja, majandusarvestaja ja finantsjuhi roll nüüdisaegses organisatsioonis?  Tulemuslikkuse juhtimine  Kas liigitus finantsarvestus versus juhtimisarvestus jätkuvalt asjakohane?  Finantsjuhtimise probleemid ja arengusuunad Eestis ja maailmas  Ettevalmistused nüüdisaegseks finantsjuhtimiseks organisatsioonis  Otsustusprotsess nüüdisaegses organisatsioonis  Praktiline analüüs: finantstegevused organisatsioonis  Muutused majanduskeskkonnas ja nende mõju majandusarvestusele  Väärtustel põhinev juhtimine  Majanduslik lisandväärtus (economic value added, EVA)  Visiooni ja missiooni elluviimine  Eesmärkide, strateegiate ja kriitiliste edufaktorite olulisus  Eelarvekeskselt juhtimiselt strateegilisele juhtimisele  Organisatsiooni väärtusahel ja väärtusahela analüüs  Põhi-, tugi- ja osaprotsesside kujundamine  Kuidas luua ja arendada controllingusüsteeme?  Interaktiivsed ja diagnostilised controllingusüsteemid  Strateegiline, taktikaline ja operatiivne controlling  Tulemuslikkuse mõõtmine  Kriitiliste edufaktorite valik  Kuidas leida asjakohaseid mõõdikuid tulemuslikkuse mõõtmiseks? KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (1) 4©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  5. 5.  Miks on tulemusmõõdikud ja juhtmõõdikud olulised?  Millele keskenduda info- ja aruandlussüsteemide loomisel ja arendamisel?  Nõuded organisatsiooni info- ja aruandlussüsteemile  Koodide ja klassifikaatorite süsteemi loomine  Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide loomine  Tasakaalus tulemuskaart (BSC, Balanced Scorecard) – mood või praktiline kasu?  Kuidas ringleb raha organisatsioonis?  Rahakäibe tsükkel ja selle seosed bilansi ja majandustegevusega  Investeeringute eelarvestamine ja tasuvusarvestused  Kuidas investeerida raha nii, et selle väärtus oleks maksimeeritud?  Kuidas planeerida ja eelarvestada investeeringuid?  Kuidas leida kapitali keskmist hinda (WACC)?  Investeerimisprojekti riskide hindamine  Kuidas hinnata investeeringute tasuvust?  Sensitiivsusanalüüs  Investeeringu tasuvuse hindamise meetodid  Raha aegväärtuse kontseptsioon ja selle tähtsus  Kuidas leida raha tulevikuväärtust ja nüüdisväärtust?  Diskonteerimismäär ja kuidas seda leida?  Investeeringute tasuvuse arvestamine erinevatel meetoditel KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (2) 5©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  6. 6.  Eelarvesüsteemi arendamine organisatsioonis  Miks ja kuidas koostada eelarveid, millest on töös kasu?  Eelarvestamine ja finantsprognoosimine  Eelarvestamise protsess: strateegiline ja pikaajaline eelarvestamine, koondeelarve  Eelarvete koostamise meetodid  Eelarvekorraldus  Eelarvejuhendi (eelarvestamise eeskirja) koostamine  Kuidas juhtida kasumlikkust - tulusid ja kulusid nüüdisaegses organisatsioonis?  Miks ja kuidas kuluarvestuselt kulude, kasumlikkuse ja tulemuslikkuse juhtimisele?  Kuidas organisatsioonis ja meeskonnas saada kuludest aru ühte moodi?  Kuidas kujundada tulemuslikkusele suunatud kulude juhtimise süsteemi?  Kuluobjekt ja kuluobjektide arvestus  Kuidas leida toodete/teenuste/projektide kasumlikkust ja omahinda (kulusid)?  Toote kuluarvestuse protsess  Kogukulude (omahinna) kujunemine organisatsioonis  Kulukohtade arvestuse tähtsus, eesmärgid ja olulisemad liigitused  Millised on olulisemad kulude liigitamise eesmärgid ja kriteeriumid?  Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse probleemid ja võimalikud lahendused KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (3) 6©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  7. 7.  Täiskuluarvestus ja osakuluarvestus  Miks, kas ja millal eelistada osakuluarvestust või täiskuluarvestust?  Kuidas jaotada üldkulusid kuluobjektidele?  Täiskuluarvestuse protsess ja omahinna kujunemine  Milline on investeeringute mõju omahinnale?  Kuidas mõjutavad ostjate tasumata summad kulusid?  Traditsiooniline ja tegevuspõhine (activity-based costing, ABC) kuluarvestus  Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse võrdlus  Ajakäituriga tegevuspõhine kuluarvestus (TDABC)  Toote kulude erinevus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel kuluarvestusel  Kas eelistada traditsioonilist või tegevuspõhist kuluarvestust?  3 sammu tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamisel  Osakuluarvestus. Jääktuluarvestus  Jääktulupõhise kasumi kujunemine  Kulu - maht - kasum analüüs  Tasuvuspunkt ja tasuvuspunkti diagramm  Osakuluarvestuse kasutamine praktiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel  Kulude arvestus spetsiifilistel eesmärkidel  Elutsükli kulude arvestus  Kliendiväärtusel põhinev kuluarvestus KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (4) 7©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  8. 8. Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JA ARVESTUSE ÜLESANNET Sander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts 8©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  Uue raamatu tutvustus  Rafiko Kirjastus OÜ,  september 2010  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee 
  9. 9.  Sihtkuluarvestus  Kaizen kuluarvestus  Kulude arvestus piirangute tingimustes  Kuidas kujundada hinda?  Mis on hind?  Kliendiväärtus ja kulud  Hinnakujunduse meetodid ja nende praktilised rakendused  Hinnakujundus, kui uue toote müük mõjutab vana toote müüki  Transferthindade kujundamine  Kuidas juhtida rahavoogusid (rahakäivet) ja käibekapitali nüüdisaegses organisatsioonis?  Milline on rahakäibe juhtimise eesmärk?  Käibekapital ja selle tähtsus majandustegevuses  Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet?  Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine  Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine  Täiendava raha vajaduse määramine  Kuidas juhtida käibekapitali?  Ostjate tasumata summade juhtimine ja analüüs  Krediidikontroll ja võlgade sissenõudmine  Varude juhtimine KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (5) 9©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  10. 10.  Lühiajaliste kohustuste juhtimine  Raha konversiooniperioodi leidmine  Suhtarvude kasutamine rahakäibe planeerimisel, juhtimisel ja analüüsil  Eelarvete koostamine  Praktiline ülesanne: Olulisemate eelarvete koostamine (finantsplaneerimine)  Eelarvestamise eripära erinevates organisatsioonides  Traditsioonilise eelarvestamise puudused muutuvas konkurentsikeskkonnas  Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB)  Paindlikud eelarved controllinguks  Miks eelarvetest ei ole kasu?  15 soovitust eelarvete koostamiseks  Kuidas viia läbi tulemuslikkusele suunatud finantsanalüüsi?  Eesmärgistatud analüüside läbiviimine  Kas eelistada analüüsil absoluutarve, hälbeid või suhtarve?  Controllingu aruannete analüüs  Hälvete analüüs  Vastutuskeskuste aruandluse kujundamine ja analüüs  Väärtust lisavate ja väärtust mittelisavate tegevuste analüüs  Maksukoormuse arvestamine ja analüüs KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad (6) 10©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  11. 11. TEST 1 11©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 1. Organisatsiooni eesmärgid otsustab: A. töötajate üldkoosolek B. omanik C. tegevjuhtkond D. omanik ja tegevjuhtkond koos 2. Organisatsiooni strateegia kujundatakse lähtuvalt: A. visioonist ja missioonist B. eelmiste perioodide tulemustest C. vajalikest tööülesannetest 3. Organisatsiooni edukuse seisukohalt on olulisemad (prioriteetsemad, tähtsamad): A. tulud B. kulud C. mõlemad on võrdselt olulised 4. Organisatsioon edukuse seisukohalt on olulisemad (prioriteetsemad, tähtsamad): A. tööülesanded B. töötajad C. mõlemad on võrdselt olulised
  12. 12. KULUDE JUHTIMINE KASUMLIKKUSE JUHTIMINE TULEMUSLIKKUSE JUHTIMINE Tulemuslikkuse juhtimine 12©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Tulemuslikkuse juhtimise (performance management) eesmärgiks on tagada, et organisatsioon ja selle kõik allsüsteemid (protsessid, allüksused, meeskonnad, töötajad jne) saavutaksid koostöös organisatsiooni ette püstitatud eesmärgid. Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 49
  13. 13.  Majanduskeskkonna ja olemasoleva olukorra analüüs  Missiooni, visiooni ja väärtushinnangute formuleerimine ja kommunikeerimine  Äriidee/tegevusvaldkond/põhikirjalised ülesanded  Väljundi määratlemine: kas väljundiks on toode, teenus või projekt  Strateegiliste eesmärkide püstitamine, strateegiate väljatöötamine ja valik  Kriitiliste edufaktorite määratlemine  Väärtusahela analüüs  Protsesside ja tegevuste kujundamine ja kaardistamine  Controllingusüsteem ja tulemuslikkuse mõõtmine  Info- ja aruandlussüsteem, sh raamatupidamise printsiibid, sise-eeskirjad ja kontoplaan  Vastutuskeskuste kujundamine  Tööülesannete, õiguste, kohustuste ja vastutuse määratlemine  Meeskonna kaasamine ja väljaõpe  Audiitori soovitused  Juurutamine ja arendustegevus projektina: Miks?, Mis?, Kuidas?, Kes?  Tulemuslikkust toetavate motivatsioonisüsteemide juurutamine ETTEVALMISTUSED JUURUTAMISEKS 13©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  14. 14. 303 MAJANDUSTEHINGUT RAAMATUPIDAMISES. Praktiliste näidete korrigeerimised-täiendused (Enn Leppik) Uue raamatu esitlus: oktoober 2012 Rafiko Kirjastus OÜ www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee ISBN 978-9985-9910-6-0 14 www.rafiko.ee; rafiko@rafiko.ee
  15. 15. EESMÄRKIDE JA KRIITILISTE EDUFAKTORITE MÕÕTMINE 15©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Määratle pakutava toote/teenuse/projekti: kvantiteet (mida ja kui palju?) kvaliteet (millistest kvaliteedinõuetest lähtutakse?) aeg (mis tähtajaks või millise perioodi jooksul?) kasumlikkus, kulu, hind, väärtus (kui palju kasumit, lisaväärtust, kasulikkust, tulu või kulu?) Defineeri väljund (kliendile pakutav toode/teenus/projekt): toode (tooted) või pooltoode (pooltooted) teenus(ed) projekt(id) avalik(ud) teenus(ed) siseteenus(ed)
  16. 16. PROTSESSIDE KUJUNDAMINE 16©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee ORGANISATSIOONI EKSISTENTSIKS JAARENGUKS (STRATEEGIATE VÄLJATÖÖTAMISEKS) VAJALIKUD PROTSESSID JA TEGEVUSED
  17. 17. MÕÕDIKUTE JA SIHTVÄÄRTUSTE LISAMINE (STANDARDID) 17©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Kriitiline edufaktor • Kvaliteedi tõstmine • Efektiivsuse ja paindlik- kuse suurendamine • Töötajate arendamine • Kliendi rahulolu suurendamine • Hankeaja vähendamine • Uue toote juurutamine • Turvalisuse suurendamine • Arvete laekumine parendamine • Töötajate rahulolu suurendamine Mõõdik + sihtväärtus
  18. 18. KONTOPLAAN (KLASSIFIKATORID, KOODID) CONTROLLINGUKS 18©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee KONTO (KLASSIFIKAATORI, KOODI) NIMETUS JA SISU 3XA - TULU AABITS X MÜÜGIST MÜÜGIÜKSUSES A 3XB 3XC 3YA 3YB 3YC 3A, 3B, 3C - MÜÜGIÜKSUSTE A, B JA C MÜÜGITULUD 3X, 3Y - AABITSATE X JA Y MÜÜGITULUD 3 TULUDE KOOND 4XA 4XB 4XC 4YA 4YB 4YC 4A, 4B, 4C - MÜÜGIÜKSUSTE A, B JA C MÜÜDUD AABITSATE KULU 4X, 4Y - AABITSATE X JA Y KULU 4 KULUDE KOOND
  19. 19.  Eesmärk ehk miks?  Kui palju raha soovin investeerida?  Milline on minu raha hind (kapitali hind)?  Kui kauaks?  Millise riskitasemega?  Kui suure tasuvusega?  Kuhu? KUIDAS INVESTEERIDA? 19©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee OHT “ARMUDA” ETTEVÕTTESSE
  20. 20. INVESTEERINGUTE TASUVUSE HINDAMISE MEETODID 20©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee TASUVUS OLGU OLLA!!!! KASUM? RAHAVOOG? DISKONTEERITUD RAHAVOOG?
  21. 21.  Tulevikuväärtust arvutades kanname rahasummasid ajas edasi: teades, kui palju on raha praegu, arvutame, kui suureks see summa aja jooksul võib kasvada  Ülesanne: Leida 1000 € tulevikuväärtus, kui intressimäär on 10 % ja raha investeeritakse 2ks perioodiks. Vastus: RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS 21©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  n i1LFV  , kus: n on perioodide arv, i on perioodi intressimäär, L on algsumma, FV on tulevikuväärtus Allikas: Sander Karu, Villu Zirnask (2001), Rahakäibe juhtimine, II osa, lk 16
  22. 22. Praktilised juhtimiskogemused raamatus “JUHTIMISE VÕLU JA VALU” (autor Sander Karu) Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 22
  23. 23. TERMINOLOOGIA: EELARVED JA EELARVESTAMINE 23©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Eelarve (7) Plaan Baasiline eelarvestamine (baasist lähtuv, traditsiooniline, ajalooline, iibeline eelarvestamine) Nullbaasieelarve Perioodiline eelarvestamine (traditsiooniline eelarvestamine) Pideveelarvestamine (pidevplaneerimine, libisev planeerimine) Pideveelarve eelarvestamiseks ehk eelarve(te) koostamiseks Prognoosimine Nullbaasiga eelarvestamine Ülevalt alla“ meetod „Alt üles“ meetod Vastassuunaline meetod Nullbaasiga eelarvestamise Paindlik eelarve Staatiline eelarve
  24. 24.  eelarvestamise eesmärke,  olulisemaid mõisteid,  vastutuskeskuste ja eelarveomanike tööülesandeid, õigusi, kohustusi ja vastutust eelarvestamisel,  eelarvestamisel kasutatavaid meetodeid,  eelarvete vorme, vajalikke abitabeleid ja juhendeid nende koostamiseks (NB! Eelarve ja aruande vormide vastavus),  eelarvestamise ajakava põhimõtteid (eelarvelogistika, eelarvekalender),  eelarvete läbivaatamise korda (koosolekud, läbirääkimised, otsustamise kord),  kes millist infot annab, mis ajaks seda infot on vaja ja mis kujul see peab olema,  dokumendikäivet: kui mitu koopiat tuleb esitada ja kellele need koopiad saata,  eelarveperioodi jooksul ja lõpus esitatavate aruannete vorme, koostamise juhendeid ja vastutust EELARVEJUHENDI SISU 24©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Allikas: Karu jt, 2007. Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele
  25. 25. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuvat eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik:  strateegiate väljatöötamiseks,  organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks,  kasumlikkuse suurendamise (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks,  nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste sh kulude juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmiseks,  planeerimiseks, controllinguks ja tulemuslikkuse hindamiseks,  kulukäiturite ja kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks,  kuluobjektide (toodete, teenuste, klientide jt kuluobjektide) eelarvestamiseks, arvestamiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks,  nii organisatsioonisisese kui ka -välise (sh majandusaasta aruande ja raamatupidamise aastaaruande) aruandluse koostamiseks ja  muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks. KULUDE JUHTIMINE 25©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 80
  26. 26. Vali kuluobjektid Tee kindlaks kulukäiturid Määratle kulukohad ja tegevused Otsusta kulude jaotamise ulatus (kas jaotada kõik kulud?) Vali kulude arvestuse meetodid Liigita kulud Moodusta kulukogumid Paiguta otsekulud kuluobjektidele, kulukohtadele, tegevustele Jaota kaudkulud ja üldkulud kuluobjektidele TOOTE KULUARVESTUSE PROTSESS 26©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 96
  27. 27. AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI) ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 27 Praktilised soovitused ja näited +CD amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, 2008 www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee
  28. 28. OTSESED MATERJALIKULUD + OTSESED TÖÖJÕUKULUD + MUUD OTSEKULUD = OTSEKULUD KOKKU KOGUKULUDE KUJUNEMINE 28©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee + KAUDSED MATERJALIKULUD + KAUDSED TÖÖJÕUKULUD + PÕHIVARA AMORTISATSIOONIKULU + MUUD PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD = PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU + TURUSTUSKULUD + ÜLDHALDUSKULUD + MUUD ÄRIKULUD + FINANTSKULUD = KOGUKULUD (KULUD KOKKU) Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 127
  29. 29. TOOTE (T) VÕI PERIOODI (P) KULUTUS 29©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee KULUTUS  Põhimaterjal  Tooner printerile müügiosakonda  Kohver juhataja laptopile  Tagavaraosa põhivara remondiks  Töötasu tootmisjaoskonna juhatajale  Töötasu täielikku iseseisvust omava tootmisallüksuse juhile  Küttekulu müügiosakonnas  Müügimehe bensiinikulu  Pearaamatupidaja bensiinikulu kaupluse külastamiseks isiklikel eesmärkidel  Transpordikulud seoses põhivara soetamisega  Kvaliteedikontrolöri töötasu “T” VÕI “P”
  30. 30. Kulude hindamine (cost estimation) on kulutuste ja kulude kindlakstegemise protsess, mille eesmärk on täpselt defineeritud kuluobjekti ja tema kulukäiturite vaheliste seoste täpsustamine ja arendamine. Kulude hindamise käigus tehakse kindlaks:  kulu (kulutuse) sisu (olemus) ja suurus,  kulu seosed erinevate kuluobjektidega,  kulukoht (kulukohad),  kulusid põhjustavad tegevused ja tegevuste seosed kuludega,  vastutus kulu eest,  kulu käitumine erinevate tegevusmahtude korral,  kulu (kulutuse) liik (liigitused),  kulukäitur(id) kulude jaotamiseks KULUDE HINDAMINE 30©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 76
  31. 31. MUUTUVKULUDE KÄITUMINE 31©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  32. 32. “EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu, Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek) 32©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka äriühingutes  Täpsem info ja müük otse kirjastusest  Rafiko Kirjastus OÜ,  2007  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee
  33. 33. Üldkulud (kaudkulud) 1 2 K TRADITSIOONILINE MEETOD PÕHITEGEVUSE JA TUGITEENUSTE KULUKOHAD 1 2 N I samm Kuluobjekt(id) II samm Üldkulud (ressursside kulud) 1 2 x PÕHI – JA TUGITEGEVUSED 1 2 M I samm Kuluobjekt(id) II samm TEGEVUSPÕHINE MEETOD Üldkulud (kaudkulud) 1 2 K OTSENE JAOTAMINE Kuluobjekt(id) I samm ÜLDKULUDE JAOTAMISE MEETODID 33©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 139
  34. 34. Viimastel aastatel nimetatakse eespool käsitletud tegevuspõhist kuluarvestust järjest rohkem traditsiooniliseks tegevuspõhiseks kuluarvestuseks (conventional activity based costing). Ajakäituriga tegevuspõhise kuluarvestuse (time-driven activity based costing, TDABC) kasutamisel jääb ära tegevuste defineerimise etapp ja vajadus jaotada allüksuse kulusid erinevatele allüksuses tehtavatele tegevustele. Selle tulemusena välditakse kulukaid, aeganõudvaid ja tihti subjektiivseid tegevuste formuleerimisi, mida kasutatakse traditsioonilises tegevuspõhises kuluarvestuses. Ajakäitur on ajal põhinev mõõdik, mis põhjustab kulusid ja mille alusel jaotatakse kulud (näiteks tellimuse täitmiseks kulunud aeg). Ajakäituriga tegevuspõhises kuluarvestuses kasutatakse ajapõhiseid võrrandeid, mille abil jaotatakse otse ja automaatselt ressursside kulud tegevustele võrrandite abil. Vajalik on kindlaks teha ainult kaks parameetrit: võimsuse kulu määr (capacity cost rate) ja võimsuse kasutamine iga allüksuses teostatud tehingu poolt. hangitud võimsuse kulud Võimsuse kulu määr = ------------------------------------------------------ hangitud ressursside tegelik võimsus Tegevuse kulu = tegevusele kuluv aeg x võimsuse kulu määr AJAKÄITURIGA TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS (TDABC) 34©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 256
  35. 35. JÄÄKTULUPÕHISE KASUMI KUJUNEMINE 35©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee MÜÜGITULU = ühikute arv * ühiku hind MIINUS MUUTUVAD KULUD = ühikute arv * ühiku MK VÕRDUB JÄÄKTULU ehk KATE ehk piirkulu VÕRDUB KASUM MIINUS PÜSIKULUD TASUVUSPUNKTIS ON KASUM NULL
  36. 36. AS Mõmmi soovib turule tuua uut teenust “KARUJAHT”. Uue teenuse arendamise kulud on 180000 € ja juurutamise tõenäosus 75 %. Juhul, kui juurutatud teenus on väga edukas, saadakse kasumit 540000 €, kui teenus on edukas, saadakse kasumit 100000 € ja kui teenus on väheedukas, saadakse kahjumit 400000 €. Tõenäosus väga edukaks tulemuseks on 40 %, edukaks 30 % ja väheedukaks 30 %. Kas tuua turule uus toode või mitte? ÜLESANNE: OTSUSTE PUU 36©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  37. 37. LAHENDUS: OTSUSE PUU 37©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee VÕIMALIK KASUM EDUKUSE TÕENÄOSUS OODATAV VÄÄRTUS EI ARENDA ARENDAME JUURUTAMINE ÕNNESTUB 0,75 0,25 JUURUTAMINE EBAÕNNESTUB 0,4 - VÄGA EDUKAS 0,3 - EDUKAS 0,3 VÄHEEDUKAS
  38. 38. NÄIDE: SIHTKULUARVESTUS 38©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Selleks, et saavutada sihtkulu 180 €, on tarvis vähendada kulusid.. Autor nõustus honorari vähendamisega 25 €lt 19 €le raamatu kohta. Trükikojale tasutavat trükikulu õnnestus vähendada 10%, so 50 €lt 45-le €le toote kohta. Kirjastaja vähendas üldhalduskulusid 69-lt €lt 52 €ni toote kohta, loobudes mittevajalikust büroopinnast. Kulud tooteühikule, € trükikulu 45 diskett tabelitega 7 honorar 19 kujundamine 10 toimetamine 9 laokulud 2 müügikulud 15 intressikulud 19 üldhalduskulud 52 ostukulud (transport) 1 Kulud tooteühikule kokku 179 Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 301
  39. 39.  Piirangute teooria (theory of constrains, TOC) on piirangute kindlakstegemise ja juhtimise meetod, mille tulemusena kiireneb tootmisprotsess  Piirangud (constraints) on tegevused, mis vähendavad tsükliaega  Tsükliaeg on ajavahemik tellimuse saamisest kuni väljastamiseni  Tootmistsükli efektiivsus (manufacturing cycle efficiency) = protsessi aeg / kogu tsükliaeg  Läbilaske marginal (throughput margin) on toote kasumlikkuse mõõt, mis võrdub müügihind miinus materjali kulud, sh kõik soetatud komponentide ja materjalide ettevalmistamise kulud PIIRANGUTE TEOORIA 39©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Allikas: Blocker, ch5
  40. 40.  Sihtkuluarvestusel (target costing) põhinev sihthinnakujundus  Turuhinnal (market price) ja turunõudlusel põhinev hinnakujundus,  jääktulu arvestus (muutuvkulud ja püsikulud)  (jääk)kasumi arvestus (otsekulud ja kaudkulud)  Kuludel (omahinnal) ja juurdehindlusel põhinev hinnakujundus  otsekuludel põhinev (otsekulud ehk otsene omahind+ soovitav kasum)  tootmiskuludel põhinev (tootmiskulud ehk tootmise omahind+ soovitav kasum)  kogukuludel põhinev (täiskuluarvestusel, kogukulud + soovitav kasum - full cost või margin+) HINNAKUJUNDUSE MEETODID 40©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  41. 41. ÜLESANNE: ALLAHINDLUSED 41©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee AS MÕMMI valmistab ja müüb aabitsaid hinnaga 100 €/tk. Jääktulu määr 30 %. Eesmärk on säilitada kasum ja suurendada turuosa kasutades allahindlust. 1. Mitu % aabitsaid tuleks müüa rohkem, kui teha hinnaalandust 1 %. 2. Mitu % aabitsaid tuleks müüa rohkem, kui teha hinnaalandust 3 %. 3. Mitu % aabitsaid tuleks müüa rohkem, kui teha hinnaalandust 10 %. 4. Mitu % aabitsaid tuleks müüa rohkem, kui teha hinnaalandust 20 %. 5. Kas allahindluse % mõjutab kasumit rohkem suurema või väiksema jääktulu korral? 6. Milline on maksimaalne allahindluse % võrreldes jääktulu määraga, et ei saaks kahjumit?
  42. 42. KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu 42©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  Uue raamatu tutvustus  Rafiko Kirjastus OÜ  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee  ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas)  ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas) 
  43. 43.  Ettevalmistused rahavoogude (rahakäibe) juhtimiseks)  Ühtse arusaama kujundamine rahakäibest ning selle seostest tegevuste ja olulisemate eelarvetega/aruannetega  Rahastamisprofiili valik ja rahastamisallikate leidmine  Rahakäibeprognoosi koostamine (rahakäibe eelarve, cash-flow)  Käibekapitali juhtimine  Rahavoogude aruande koostamine  Investeeringute juhtimine Olulisemad tegevused rahakäibe juhtimisel nüüdisaegses organisatsioonis 43©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee
  44. 44. Raha konversiooniperioodi lühendamiseks tuleb vähendada keskmist varude perioodi ja keskmist ostjatelt laekumata arvete perioodi ning suurendada keskmist hankijatele tasumata arvete tasumise perioodi. KESKMINE VARUDE KONVERSIOONIPERIOOD KESKMINE OSTJATELT ARVETE LAEKUMISE KONVERSIOONIPERIOOD KESKMINE HANKIJATELE TASUMATA ARVETE KONVERSIOONIPERIOOD RAHA KONVERSIOONIPERIOOD PLUSS MIINUS VÕRDUB RAHA KONVERSIOONIPERIOOD 44©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  45. 45. KOONDEELARVE KOOSTAMISE PROTSESS 45©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee PÕHITEGEVUSE EELARVETE KOOSTAMINE FINANTSEELARVETE KOOSTAMINE Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 167
  46. 46. PÕHITEGEVUSE EELARVESTAMISE PROTSESS TOOTMISES 46©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee MÜÜGI EELARVE TOOTMISE EELARVE MATERJALIDE EELARVE VALMISTATUD JA MÜÜDUD TOODANGU KULU EELARVE TÖÖJÕU- EELARVE TOOTMISLIKE ÜLD- KULUDE EELARVE EELARVESTATUD KASUMIARUANNE TURUSTUS- JA ÜLDHALDUSKULUDE EELARVED: •ARENDUSKULUDE EELARVE •TURUSTUSKULUDE EELARVE •MÜÜGIJÄRGSE TEENINDUSE EELARVE •ÜLDHALDUSKULUDE EELARVE VARUDE EELARVE Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 167
  47. 47. EELARVESTAMINE – ÜKS STRATEEGILISE CONTROLLINGU …. (Sander Karu, Villu Zirnask) 47©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  Teie ees on raamat eelarvestamisest – valdkonnast, mida on nimetatud represseerimise tööriistaks (Bob Lutz, Chrysler: budgets – tools of repression) ja Ameerikale hukatuslikuks (Jack Welch, ex CEO, General Electric: budgets – the bane of America), kuid mida vaatamata eeltoodule kasutab enamik nii kasumile suunatud kui ka kasumile mittesuunatud organisatsioone nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas.  Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, 2007 www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee
  48. 48. ÜLESANNE: EELARVETE KOOSTAMINE - ALGINFO 48©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  Koostada algbilanss  Koostada müügieelarve toodete lõikes (ME)  Koostada müügieelarve müügijuhtide lõikes (MEM)  Koostada müügieelarve klientide lõikes (MEK)  Koostada ühikuline tootmiseelarve (TEÜ), tükk  Koostada materjalide kasutamise eelarve (TEM) tootele VÕLU  Koostada materjalide kasutamise eelarve (TEM) tootele VALU  Koostada materjalide ostu eelarve (TEMO)  Koostada otsetööjõukulude eelarve (TETJ)  Koostada turustuskulude eelarve (TKE)  Koostada üldhalduskulude eelarve (ÜHKE)  Koostada üldkulude eelarve (ÜKE)  Jaotada üldkulud (TEÜJ)  Koostada toodete VÕLU ja VALU eelarved (TET)  Koostada varude eelarve (TEV)  Koostada eelarvestatud kasumiaruanne (skeem 1)  Koostada eelarvestatud kasumiaruanne (skeem 2)  Koostada rahakäibe prognoos  Koostada eelarvestatud lõppbilanss  Koostada eelarvestatud rahavoogude aruanne (kaudmeetodil)  Koostada eelarvestatud rahavoogude aruanne (otsemeetodil)
  49. 49. MIKS EELARVETEST EI OLE KASU? 49©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  puudulik arusaam eelarvestamise eesmärkidest ja tähtsusest  organisatsiooni eesmärgid on ebaselged, prioriteedid määratlemata  eelarved ei ole seotud organisatsiooni väljunditega (olulisemate kulukandjatega)  keskendutakse valedele või ebaolulistele mõõdikutele  strateegiad ei ole seotud eelarvetega  eelarved ei kindlusta nüüdisaegsete juhtimisotsuste tegemiseks vajalikku infot (vähe kasutatakse nullbaasiga, pidev- ja kohanduvat eelarvestamist ning paindlikke eelarveid)  ebareaalsed eelarved (kellele ja miks kasulik?)  liigne keskendumine minevikule (ära ületähtsusta minevikku - mineviku sündmused ei pruugi korduda ja keskkond meie ümber muutub pidevalt)  töötajate tööülesandeid ei seostata eelarvetega  töötajaid ei kaasata eelarvestamise protsessi  puuduvad tulemuste saavutamist toetavad motivatsioonisüsteemid (kiputakse koostama „lõtvu eelarveid“ - ala-eelarvestatud tulud, üle-eelarvestatud kulud)  töötulemuste hindamisel ei tunnustata tulemuslikku töötegemist vaid töölkäimist  ei arvestata eelarvete koostamise käitumuslikku külge; eelarveid kasutatakse karistamiseks ja töötajate hirmutamiseks (kui eelarvet ei täida, leiame uue töötaja!)  vähene pühendumine organisatsiooni tippjuhtkonna poolt  ei tähtsustata eelarvetest kinnipidamist  ratsionaalse otsustamise vältimine (eelarvestamine või “terve mõistus”) Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 59
  50. 50. ÄRIKASUMI VERTIKAALANALÜÜS 50©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee € % Müügitulu 310000 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 160000 Brutokasum (-kahjum) 150000 Turustuskulud 65000 Üldhalduskulud 53000 Ärikasum (-kahjum) 32000
  51. 51. CONTROLLINGU ARUANNETE ANALÜÜS 51©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Hälvete analüüs Tulemuskeskuste analüüs Tegevuste analüüs
  52. 52. MILLISED TEGEVUSED LISAVAD VÄÄRTUST (AVALIK SEKTOR)? 52©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee sotsiaalkindlustuse ja hoolekande korraldamine sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine iganädalaste nõupidamiste läbiviimine oma asutuse töötajate koolitamine kontrolli- mine õigusaktide eelnõude koostamine tööruumide remontimine raamatupidamise aruannete koostamine kirjadele vastamine
  53. 53. rohkem slaide osalejatele... Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest http://www.finantskoolitused.ee/ Kohtumiseni koolitusel! 53©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee

×