esitlus 6. klassile

1. ESIAEG
Koostas
Natalja Dovgan

2. INIMKONNA AJALOO
ALGUS

3. INIMESE ILMUMINE
Umbes 6 milj aastat tagasi elasid Aafrikas
inimlased e hominiidid.
• Kolju sarnanes pigem ahvi omale
• Käisid kindlalt kahel jalal
• Käed olid osavad – suutsid valmistada
tööriistu, neid hoida, kasutada
Seda aega nimetatakse kiviajaks, sest
tööriistad olid peamiselt kivist valmistatud.

4. KÕNE TEKE
 Aja jooksul ilmusid järjest enam arenenud
inimliigid.
 Aju maht suurenes ning võimed
võrreldes loomadega aina suurenesid.
 Arenes ka lõualuu, mis annab märku
sellest, et hakati kasutama algelist kõnet.
 See toimus umbes 2 milj aastat tagasi –
omavahel suheldi häälitsuste kaudu.

5. TULE KASUTAMINE
 Inimlased kasutasid tuld ning kandsid seda
endaga kaasas.
 Tuld süüdata ise veel ei osatud.
 Tulel õpiti toitu valmistama.
 Esimesed inimesed toitusid surnud
loomadest, hiljem õpiti küttima, suures osas
tegeldi ka korilusega.
http://www.sciencephoto.com/media/170965/view

6. AUSTRALOPITEEKUS
Ilmus 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas, kõndis
kahel jalal, tal oli väga väike aju ja väike kasv,
suur nägu, toitus korilusest, raipesöömisest.

7. http://en.wikipedia.org/wiki/File:A.afarensis.jpg
American Natural History Museum
http://heritage.perm.ru/UGF/viewtopic.php?lng=ru&id=4&pgt=1&t_id=2

8. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Australopithecus_afarensis.JPG

9. http://tuetingwh2010.blogspot.com/2010/08/australopithecus-pics.html

10. HOMO HABILIS ehk osavinimene
 Ilmus 3 miljonit
aastat tagasi.
 Ajumaht 2 korda
suurenenud.
 Näomõõtmed
vähenenud.
 Mingil viisil suutis
kõneleda.
 Elatus korilusest.
 Õppis küttima.

11. HOMO ERECTUS ehk sirginimene
 Ilmus 2 miljonit aastat
tagasi, levis Aafrikast
Aasiasse ja Euroopasse.
 Pikk, sihvakas ja sale,
kaks kolmandikku
tänapäeva inimese
omast.
 Suutis jahti pidada.
 Tähtsaim tööriist
pihukirves.

13. NEANDERTALLANE
 Ilmus 250 000 aastat tagasi.
 Ajumaht võrdne tänapäeva
inimese omaga.
 Etteulatuv näoosa, lai nina.
 Suhteliselt lühike.
 Oskasid rääkida, teha tuld.
 Matsid surnuid, panid kaasa
toitu ja tööriistu.

14. http://ngm.nationalgeographic.com/2008/10/neanderthals/hall-text

15. MUISTSED KÜTID JA
KORILASED

16. ELUOLU
 Riided loomanahkadest.
 Elupaigad – koopad või okstest ja loomanahkadest
hütid.
 Jahiloomad: põhjapõdrad, koopakarud, mammutid.

17. HOMO SAPIENS ehk tark inimene
 Kujunes u 200 000 aastat tagasi.
 Välimus: pikk ja sihvakas
 Tegevusalad: korilus, kalastus ja
küttimine.
 Oli võimeline kunsti tegema
(koopamaalingud).
 Oskas ise tuld süüdata.
 Uued tööriistad: oda, nooled, harpuun,
vibu.
 Olid kujunenud sugudevahelised rollid.

20. INIMRASSID
Maailma eri jagudes hakkasid kujunema
inimrassid:
• Negriidid
• Europiidid
• Mongoliidid

21. INIMESTE KOOSELU
– Muistsed inimesed elasid koos
sugukondadena (sugulaste grupid).
– Lähedal elavad sugukonnad moodustasid
hõimu – ühised kombed ja ühine keel.
– Arvatakse, et eksisteerisid ka perekonnad –
üks mees elas koos ühe naisega ja hoolitses
tema laste eest.

22. KUNSTI JA USU TEKE
Koopamaalingud
– Maalinguid tehti looduslike mullavärvidega, enamasti
kasutati punast, musta, harvemini kollast, valget.
– Maaliti mitmesuguseid jahiloomasid, peamiselt
piisoneid ja põhjapõtru.
– Ilmselt seotud uskumustega – kui maalida
loomakehasse nool, võis see tagada head jahiõnne
jne.
Leitud on ka inimeste ja loomade kujukesi.
Viidi läbi ka erinevaid rituaale – nt enne jahti tantsiti, lausuti
nõiasõnu, et jaht õnnestuks.

23. Koopamaalingud Lascaux`st

24. Koopamaalingud Lascaux`st

25. Ühenda omavahel sobivad mõisted
luu pihukirves kalastamine
kivi harpuun puude
raiumine
tulekivi vibu lõkketegemine
puuoks tulekivikild jahilkäik

26. MILLEKS KASUTATI MAMMUTIT?
VÕHAD E KIHVAD NAHK
RASV
LUUD
LIHA

27. MILLEGA TEGELESID?
• MEHED?
• NAISED?
• LAPSED?

28. VARAJASED PÕLLUHARIJAD
JA KARJAKASVATAJAD

29. ELUVIIS MUINASAJAL
• Muinasaja inimesel oli valida kahe eluviisi
vahel: rändav ja paikne eluviis.
• Umbes 10-8 aastatuhandel enne Kristust
muutusid inimesed paikseks ning õppisid
põldu harima ja karja kasvatama, savi-
nõusid valmistama ning kangast kuduma.

30. PÕLLUHARIMINE JA KARJAKASVATUS
• Põlluharimine sai alguse korilusest.
• Karjakasvatus sai alguse küttimisest.
• Kõplapõllundus –
• Künnipõllundus –
• Oskused:
- lihvitud tööriistade valmistamine,
- savinõude ehk keraamika valmistamine,
- riide kudumine ja kangast rõivaste valmistamine.

31. PÕLLUHARIMISE MÕJU
1. Pikenes inimese eluiga.
2. Vähenes laste suremus.
3. Suurenes elanikkonna arv.

32. LOODUSJÕUD
• Muistsed põlluharijad austasid
loodusjõude (kõige tähtsamad on päike,
vihm ja viljakas maapind) ja uskusid, et
seda kontrollivad jumalad.
• Usuti, et õnnetused tulevad sellest, et
jumalad saavad inimeste peale pahaseks.
• Seetõttu tehti jumalatele annetusi ja
ohverdusi, sest usuti, et nende saak
sõltub sellest.

33. METALLIDE KASUTAMINE

34. ESIAJA PERIODISEERING
• KIVIAEG
• PRONKSIAEG
• RAUAAEG

35. PRONKS
• Tekkis u 3000.a eKr Vahemere idaosa maades.
• Vase ja tina sulam.
• Tugevam ja vastupidavam kui kivi.
• Vase ja tina leiukohad on haruldased.
• Kallis.
• Ka pronksiajal valmistati tööriistu kivist, luust,
sarvest ja puidust.

36. RAUD
• Tekkis u 1100.a eKr. Lähis-Idas ja
Vahemere idaosas.
• Rauamaaki leidub peaaegu kõikjal.
• Raua saamine oli väga raske.
• Veelgi vastupidavam kui pronks.

37. TÖÖJAOTUS
• Oskuste põhjal hakkas tekkima tööjaotus
(spetsialiseeruti) –
• PÕLLUHARIJAD,
• KARJAKASVATAJAD,
• KÄSITÖÖLISED.

38. ÜHISKONNA KIHISTUMINE
ÜLIKUD
LIHTRAHVAS
ORJAD