Demokraatia 1920.-1930. aastail 9. klassi ajalugu Priit Kiilaspä Ilmatsalu Põhikool 24.09.2010
Euroopa peale I maaimasõda Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik  Enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat.  Peale Nõukogude Venemaa pole üheski  riigis 1919.aastal diktatuuri.  Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi.
Euroopa 1919
Demokraatia “ rahva võim” Demos – kreeka keeles rahvas Kratos – kreeka keeles võim Rahva määrav osa tähtsate küsimuste langetamisel (nt. valimised, referendumid)‏ Kodanikuvabaduste olemasolu Kodanikuõiguste olemasolu
Valimisõiguse laienemine Peale sõda said nt Suurbritannia kõik mehed alates 21-eluaaastast hääleõiguse Naised said alates 30 aastast hääleõiguse  (esimest korda Briti ajaloos)‏ Esimesena said naised hääleõiguse:  Uus-Meremaal (1893). Eestis 1919. Lähinaabritest: Soome – 1906, Nõukogude Venemaa 1917, Rootsi 1918, Poola 1918. Aga näiteks: Prantsusmaa 1944, Šveits 1971, Liechtestein 1984
Valimisõigus naistele
Demokraatlikud liikumised Konservatiivid   (+ liberaalid)‏ Traditsioonid Turuvabadus Riigi mittesekkumine majandusellu Parempoolsed Sotsialistid + sotsdemokraadid Reformid Abivajajate toetamine Rikkamatele suuremad maksud Võrdsemad elutingimused Vasakpoolsed
Mittedemokraatlikud liikumised Said tekkida, kuna: Demokraatidelt oodatud majanduslik õitseng ei saabunud kõigile Demokraatias pettumine „ Kõva käe“ vajadus, mis lööks riigis korra majja Mittedemokraalikel liikumistel lubati tegutseda Nõrgema demokraatiaga riikides toimusid nihe autoritaarsusesse
Kommunistid Tööliskond kui õnneliku tuleviku rajaja Klassivõitlus Maailmarevolutsioon Kommunismi vaenlased (nt kapitalistid) tuleb hävitada Hirmuvalitsemine
Natsionaalsotsialism ja fašism Rahvuse ülistamine Vaenlasteks võõrriigid, nõrgad riigijuhid, teised rahvused nt. juudid, kommunistid Vaenlased tuleb hävitada Hirmuvalitsmine
Pealetung demokraatiale  Saksamaa näitel Saksamaal suur rahulolematus Weimari Vabariigiga Majanduslik kaos Natsidel suur populaarsus – lubati riigis kord luua, Versailles leping tühistada Natsionaalsotsialistlik diktatuur
Demokraatia ja diktatuur enne  II Maailmasõda  Demokraatlikud riigid  – Island, Iirimaa,  Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Šveits,  Tšehhoslovakkia Autoritaarsed riigid  – Portugal, Hispaania, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania,  Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu, Läti,  Eesti Totalitaarsed riigid  – Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit/ Nõukogude Venemaa
Euroopa 1941
Töö allikatega Loe tekste ja vasta küsimustele: Millised muutused olid riikide valitsemises peale sõda? Millised on Woodrow Wilsoni lootused demokraatia arengu suhtes? Mis iseloomustab demokraatiat? Miks demokraatia jäi osades riikides püsima, osades riikides hääbus? Millised riigid jäid demokraatlikuks, millised mitte? Mis on neist riikidest saanud tänapäeval?
Tänud kuulamast! 24.09.2010

9ajal24092010

  • 1.
    Demokraatia 1920.-1930. aastail9. klassi ajalugu Priit Kiilaspä Ilmatsalu Põhikool 24.09.2010
  • 2.
    Euroopa peale Imaaimasõda Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik Enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi.
  • 3.
  • 4.
    Demokraatia “ rahvavõim” Demos – kreeka keeles rahvas Kratos – kreeka keeles võim Rahva määrav osa tähtsate küsimuste langetamisel (nt. valimised, referendumid)‏ Kodanikuvabaduste olemasolu Kodanikuõiguste olemasolu
  • 5.
    Valimisõiguse laienemine Pealesõda said nt Suurbritannia kõik mehed alates 21-eluaaastast hääleõiguse Naised said alates 30 aastast hääleõiguse (esimest korda Briti ajaloos)‏ Esimesena said naised hääleõiguse: Uus-Meremaal (1893). Eestis 1919. Lähinaabritest: Soome – 1906, Nõukogude Venemaa 1917, Rootsi 1918, Poola 1918. Aga näiteks: Prantsusmaa 1944, Šveits 1971, Liechtestein 1984
  • 6.
  • 7.
    Demokraatlikud liikumised Konservatiivid (+ liberaalid)‏ Traditsioonid Turuvabadus Riigi mittesekkumine majandusellu Parempoolsed Sotsialistid + sotsdemokraadid Reformid Abivajajate toetamine Rikkamatele suuremad maksud Võrdsemad elutingimused Vasakpoolsed
  • 8.
    Mittedemokraatlikud liikumised Saidtekkida, kuna: Demokraatidelt oodatud majanduslik õitseng ei saabunud kõigile Demokraatias pettumine „ Kõva käe“ vajadus, mis lööks riigis korra majja Mittedemokraalikel liikumistel lubati tegutseda Nõrgema demokraatiaga riikides toimusid nihe autoritaarsusesse
  • 9.
    Kommunistid Tööliskond kuiõnneliku tuleviku rajaja Klassivõitlus Maailmarevolutsioon Kommunismi vaenlased (nt kapitalistid) tuleb hävitada Hirmuvalitsemine
  • 10.
    Natsionaalsotsialism ja fašismRahvuse ülistamine Vaenlasteks võõrriigid, nõrgad riigijuhid, teised rahvused nt. juudid, kommunistid Vaenlased tuleb hävitada Hirmuvalitsmine
  • 11.
    Pealetung demokraatiale Saksamaa näitel Saksamaal suur rahulolematus Weimari Vabariigiga Majanduslik kaos Natsidel suur populaarsus – lubati riigis kord luua, Versailles leping tühistada Natsionaalsotsialistlik diktatuur
  • 12.
    Demokraatia ja diktatuurenne II Maailmasõda Demokraatlikud riigid – Island, Iirimaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Šveits, Tšehhoslovakkia Autoritaarsed riigid – Portugal, Hispaania, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu, Läti, Eesti Totalitaarsed riigid – Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit/ Nõukogude Venemaa
  • 13.
  • 14.
    Töö allikatega Loetekste ja vasta küsimustele: Millised muutused olid riikide valitsemises peale sõda? Millised on Woodrow Wilsoni lootused demokraatia arengu suhtes? Mis iseloomustab demokraatiat? Miks demokraatia jäi osades riikides püsima, osades riikides hääbus? Millised riigid jäid demokraatlikuks, millised mitte? Mis on neist riikidest saanud tänapäeval?
  • 15.