Downloaded 29 times
More Related Content
Similar to Absolutism ja parlamentarism
Absolutism ja parlamentarism
- 1. Absolutism ja parlamentarism Poliitilinekaart uusaja alguses. Absolutism Prantsusmaal, parlamentarismi kujunemine ja kindlustumine Inglismaal.
- 2. Õpitulemused • Seletab jakasutab kontekstis järgmisi mõisteid: absolutism, parlamentarism; • teab, kes olid Louis XIV ning iseloomustab tema tegevust; • Näitab ja analüüsib uusaja algul toimunud muutusi Euroopa poliitilisel kaardil; • analüüsib kriitiliselt erinevaid allikaid; • Töö absolutismi ja parlamentarismi käsitlevate allikatega: info otsimine ja analüüs, • Võrdleb absolutismi ja parlamentarismi; • loob seoseid kaasajaga.
- 3. Uusaeg • Dateerimine • Üleminekfeodaalsuhetel baseeruvast ühiskonnast kapitalistlikel suhetel põhinevale kodanlikule • Kodanlikule ühiskonnale omased jooned – Rahamajandus – Palgatöö kasutamine – Ristiusu kiriku ühendava rolli vähenemine • Enne Prantsuse revolutsiooni – vana kord või absolutismiajastu (absolutism, agraarühiskond, kodanluse mõjukuse kasv, merkantilism, barokk + valgustus) • Pärast Prantsuse revolutsiooni – industriaalühiskond (tööstuslik pööre, konstitutsiooniline monarhia, rahvuslus, töölisliikumine)
- 4. Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 •Lõpetas ususõdade ajajärgu Euroopas ja pani aluse riikidevahelisele tasakaalupoliitikale • Rahvuslik huvi – raison d’etat • Sõja põhjus – usulised vastuolud Saksamaal, hiljem oluline pigem võitlus poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas • Osapooled • Katoliiklased Protestandid Saksa-Rooma keiser väejuht Tilly väejuht Wallenstein Saksa protestandid Taani Rootsi Prantsusmaa • Tagajärjed: Saksamaa majanduse arengu peatumine, Saksamaad ei üritata muuta rahvusriigiks, eeldus Prantsusmaa tõusuks Euroopas juhtivaks, Rootsi muutus suurvõimuks, Šveitsi ja Hollandi sõltumatuse kinnitamine • 1648 Vestfaali rahu: esimene rahvusvaheline rahukongress Euroopas, riikidevahelisi suhteid hakati rajama rahvusvahelise õiguse põhimõtte alusel. Keskseks sai suveräänsuse põhimõte – riikidevahelise suhtlemise normiks sai mittevahelesegamine teise riigi siseasjadesse. Suurriikide poliitilisi seisukohavõtte hakkasid enam määrama dünastilised (sh majanduslikud ja poliitilised huvid). Ka jõudude tasakaalu printsiip.
- 5.
- 6. Absolutismiajastu • Võimu koonduminevalitseja kätte ja riikide võimsuse kasv • Siseriiklik poliitiline integratsioon, riigiloome kõrgperiood Euroopa ajaloos Kujunemise põhjused • Kristluse lõhenemine – rahvusriik • Riikide selgemad piirid • Rahvuse tähtsuse kasv • Rahvusriik kui ühiskonna parim vorm, valitseja ja rahva ühiste huvide kaitsmise tähtsus
- 7. Absolutismi tunnused • Riigivõimon jagamatu. Valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Võim pärit jumalalt, aruandekohuslust maa peal pole • Pürgimine ühtsuse poole. Ühest keskusest juhitud valitsus ja majandus, regulaararmee ja ühtne riigikirik • Riigi juhitud rahvamajandus, st majanduselu võtmine riigi hoolduse alla. Merkantilistlik majanduspoliitika • Alaliste armeede loomine. Sõjaväekohustus. • Ametnikkonna kujunemine (väikeaadlikest või linnakodanikest) • Kultuur – mõistuse ja mõistusepärasuse ülistamine, individualismi ja egoistliku kire alistamine. Descartes: „Mõtlen, järelikult olen.“ Kunstis: selguse ja korrapära väärtustamine, antiigile toetuvad esteetikareeglid
- 8. Absolutismi levik • Prantsusmaal,Venemaal, Hispaanias, Portugalis, Taanis, Rootsis, Saksa-Rooma keisririigi vürstiriigid, Itaalia väikeriigid • XVIII sajandil valgustatud absolutism – valitseja kui riigi esimene teener, ühiskondlike ümberkorralduste planeerimine
- 9. Prantsusmaa – LouisXIII • Henri IV pärand – majanduslik ühtsus, siiditööstus, kodumaise toodangu kaitse, kirjanduslikud salongid • Viimased generaalstaadid 1614 • Richelieu – raison d’etat • Prantsusmaa tõus Euroopa juhtivaks suurriigiks • Kõik tuli allutada riigi huvile, tsentraliseeritud riik • Usuolude ühtlustamiseks rünnakud hugenottide vastu, nende poliitiliste ja sotsiaalsete õiguste tühistamine • Lääniaadli nõrgestamine. Teenistusaadli loomine. Intendandid – riigiametnikud kohalikuks valitsemiseks • Generaalstaatide kõrvaldamine – ainult kuningas annab välja seadusi, kehtestab makse • Klassitsism ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Prantsuse Akadeemia. Teater (Corneille, Racine, Moliére)
- 10. Prantsusmaa – LouisXIV • • • • • • • Mazarin Fronde Päikesekuningas, „L’etat – c’est moi“, Versailles Rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi (intendandid) Vaimne ühtlustamine – usuvabaduse kaotamine Merkantilistlik majanduspoliitika. Raha suunati riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks, riigi ühtsuse kindlustamiseks • Prantsuse klassitsismi hiilgeaeg (III õpik lk 114, 116, 117) • Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult suurim, tugev armee, arenenud diplomaatia. Edukad vallutussõjad (sh Flandria, Lotring), kolooniad Ameerikas, Aafrikas, Aasias
- 11. Merkantilism • Rikkuse allikakson kaubandus (eeskätt väliskaubandus), rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool • Kuulsaim esindaja Colbert KAUBANDUS JA ETTEVÕTLUS XVII SAJANDIL • Tööstuse sihipärane toetamine • Töö tootlikkuse tõus • Kaubanduse arendamine – Sisseveotollid ja –keelud – Ekspordi kasvatamine – Kaugkaubanduseks kaubakompaniid • Koloniaalsüsteemide rajamine – Asumaad tööstustoodangule turuks ja odava tooraine allikaks – Võitlus turgude pärast FÜSIOKRATISM • Kaubanduses ja tööstuses ei teki uut rikkust, ainult olemasoleva ümbertöötlemine • Ainus uusi rikkusi loov tegevusala on põllumajandus • „Laissez faire, laissez passer“ – hiljem majandusliku liberalismi juhtlause
- 12. Parlamentarism • Majanduslik areng •Religioosne konflikt • Stuartite ambitsioonid – Õiguste petitsioon – Pikk parlament • Kodusõda – Osapooled – päraparlament • Commonwealth • Restauratsioon – Breda deklaratsioon – Poliitilised parteid – Habeas Corpus Act • Kuulus revolutsioon – Õiguste bill – Ususallivus – parlamentarism
Editor's Notes
- #6 http://home.versatel.nl/gerardvonhebel/euro1648.GIF