2. Õpitulemused
• Seletab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid:
absolutism, parlamentarism;
• teab, kes olid Louis XIV ning iseloomustab tema
tegevust;
• Näitab ja analüüsib uusaja algul toimunud
muutusi Euroopa poliitilisel kaardil;
• analüüsib kriitiliselt erinevaid allikaid;
• Töö absolutismi ja parlamentarismi käsitlevate
allikatega: info otsimine ja analüüs,
• Võrdleb absolutismi ja parlamentarismi;
• loob seoseid kaasajaga.
3. Uusaeg
• Dateerimine
• Üleminek feodaalsuhetel baseeruvast ühiskonnast
kapitalistlikel suhetel põhinevale kodanlikule
• Kodanlikule ühiskonnale omased jooned
– Rahamajandus
– Palgatöö kasutamine
– Ristiusu kiriku ühendava rolli vähenemine
• Enne Prantsuse revolutsiooni – vana kord või
absolutismiajastu (absolutism, agraarühiskond,
kodanluse mõjukuse kasv, merkantilism, barokk +
valgustus)
• Pärast Prantsuse revolutsiooni – industriaalühiskond
(tööstuslik pööre, konstitutsiooniline monarhia,
rahvuslus, töölisliikumine)
4. Kolmekümneaastane sõda 1618-1648
• Lõpetas ususõdade ajajärgu Euroopas ja pani aluse riikidevahelisele
tasakaalupoliitikale
• Rahvuslik huvi – raison d’etat
• Sõja põhjus – usulised vastuolud Saksamaal, hiljem oluline pigem võitlus
poliitilise ülemvõimu pärast Euroopas
• Osapooled
• Katoliiklased
Protestandid
Saksa-Rooma keiser
väejuht Tilly
väejuht Wallenstein
Saksa protestandid
Taani
Rootsi
Prantsusmaa
• Tagajärjed: Saksamaa majanduse arengu peatumine, Saksamaad ei üritata
muuta rahvusriigiks, eeldus Prantsusmaa tõusuks Euroopas juhtivaks, Rootsi
muutus suurvõimuks, Šveitsi ja Hollandi sõltumatuse kinnitamine
• 1648 Vestfaali rahu: esimene rahvusvaheline rahukongress Euroopas,
riikidevahelisi suhteid hakati rajama rahvusvahelise õiguse põhimõtte alusel.
Keskseks sai suveräänsuse põhimõte – riikidevahelise suhtlemise normiks
sai mittevahelesegamine teise riigi siseasjadesse. Suurriikide poliitilisi
seisukohavõtte hakkasid enam määrama dünastilised (sh majanduslikud ja
poliitilised huvid). Ka jõudude tasakaalu printsiip.
6. Absolutismiajastu
• Võimu koondumine valitseja kätte ja riikide
võimsuse kasv
• Siseriiklik poliitiline integratsioon, riigiloome
kõrgperiood Euroopa ajaloos
Kujunemise põhjused
• Kristluse lõhenemine – rahvusriik
• Riikide selgemad piirid
• Rahvuse tähtsuse kasv
• Rahvusriik kui ühiskonna parim vorm, valitseja ja
rahva ühiste huvide kaitsmise tähtsus
7. Absolutismi tunnused
• Riigivõim on jagamatu. Valitseja on riigivõimu
ainuõiguslik teostaja. Võim pärit jumalalt,
aruandekohuslust maa peal pole
• Pürgimine ühtsuse poole. Ühest keskusest juhitud
valitsus ja majandus, regulaararmee ja ühtne riigikirik
• Riigi juhitud rahvamajandus, st majanduselu võtmine
riigi hoolduse alla. Merkantilistlik majanduspoliitika
• Alaliste armeede loomine. Sõjaväekohustus.
• Ametnikkonna kujunemine (väikeaadlikest või
linnakodanikest)
• Kultuur – mõistuse ja mõistusepärasuse ülistamine,
individualismi ja egoistliku kire alistamine. Descartes:
„Mõtlen, järelikult olen.“ Kunstis: selguse ja korrapära
väärtustamine, antiigile toetuvad esteetikareeglid
8. Absolutismi levik
• Prantsusmaal, Venemaal, Hispaanias,
Portugalis, Taanis, Rootsis, Saksa-Rooma
keisririigi vürstiriigid, Itaalia väikeriigid
• XVIII sajandil valgustatud absolutism –
valitseja kui riigi esimene teener, ühiskondlike
ümberkorralduste planeerimine
9. Prantsusmaa – Louis XIII
• Henri IV pärand – majanduslik ühtsus, siiditööstus,
kodumaise toodangu kaitse, kirjanduslikud salongid
• Viimased generaalstaadid 1614
• Richelieu – raison d’etat
• Prantsusmaa tõus Euroopa juhtivaks suurriigiks
• Kõik tuli allutada riigi huvile, tsentraliseeritud riik
• Usuolude ühtlustamiseks rünnakud hugenottide vastu,
nende poliitiliste ja sotsiaalsete õiguste tühistamine
• Lääniaadli nõrgestamine. Teenistusaadli loomine.
Intendandid – riigiametnikud kohalikuks valitsemiseks
• Generaalstaatide kõrvaldamine – ainult kuningas
annab välja seadusi, kehtestab makse
• Klassitsism ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Prantsuse
Akadeemia. Teater (Corneille, Racine, Moliére)
10. Prantsusmaa – Louis XIV
•
•
•
•
•
•
•
Mazarin
Fronde
Päikesekuningas, „L’etat – c’est moi“, Versailles
Rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast
Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi (intendandid)
Vaimne ühtlustamine – usuvabaduse kaotamine
Merkantilistlik majanduspoliitika. Raha suunati riigi
sõjalise võimsuse tugevdamiseks, riigi ühtsuse
kindlustamiseks
• Prantsuse klassitsismi hiilgeaeg (III õpik lk 114, 116, 117)
• Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult suurim, tugev
armee, arenenud diplomaatia. Edukad vallutussõjad (sh
Flandria, Lotring), kolooniad Ameerikas, Aafrikas, Aasias
11. Merkantilism
• Rikkuse allikaks on kaubandus (eeskätt väliskaubandus), rikkuse
mõõdupuuks väärismetallide juurdevool
• Kuulsaim esindaja Colbert
KAUBANDUS JA ETTEVÕTLUS XVII SAJANDIL
• Tööstuse sihipärane toetamine
• Töö tootlikkuse tõus
• Kaubanduse arendamine
– Sisseveotollid ja –keelud
– Ekspordi kasvatamine
– Kaugkaubanduseks kaubakompaniid
• Koloniaalsüsteemide rajamine
– Asumaad tööstustoodangule turuks ja odava tooraine allikaks
– Võitlus turgude pärast
FÜSIOKRATISM
• Kaubanduses ja tööstuses ei teki uut rikkust, ainult olemasoleva
ümbertöötlemine
• Ainus uusi rikkusi loov tegevusala on põllumajandus
• „Laissez faire, laissez passer“ – hiljem majandusliku liberalismi juhtlause
12. Parlamentarism
• Majanduslik areng
• Religioosne konflikt
• Stuartite ambitsioonid
– Õiguste petitsioon
– Pikk parlament
• Kodusõda
– Osapooled
– päraparlament
• Commonwealth
• Restauratsioon
– Breda deklaratsioon
– Poliitilised parteid
– Habeas Corpus Act
• Kuulus revolutsioon
– Õiguste bill
– Ususallivus
– parlamentarism
