Juhend põhikooli õpilastele, kuidas koostada küsitlust, uurimistöö andmete kogumiseks.

1. ANKEET ehk kirjalik küsitlus<br />1. Kuidas ankeete koostada<br />Esimese osana kuulub iga ankeedi juurde pöördumine. Hästi vormistatud ning viisaka pöördumisega ankeet leiab rohkem vastajaid, kui lohakas ja ilma pöördumiseta. Samuti peavad olema küsimused lihtsad ning arusaadavad. Liiga keerulise sõnastusega, segaste vastuste variantidega ankeedile ei taheta vastata. <br />Pöördumises käsitletavad teemad:<br />Ankeedi sissejuhatus<br />Andmed uuringu korraldaja kohta<br />Uuringu eesmärk ja tähtsus<br />Anonüümsus ja konfidentsiaalsus (kui kogud ka mingei isikuandmeid nt nimi või vanus jmt, siis tuleb rõhutada, et andmeid ei avalikustata ega kasutata nimeliselt uuringus)<br />Kuidas küsimustele vastata (erinevate skaalade kasutamisel on vaja neid enne vastamist tutvustad Nt. 5 – olen nõus, 4 – osaliselt nõus jne.)<br />Kuhu ja mis ajaks ankeet saata<br />Tänusõnad<br />Enne küsimuste koostamist, tuleb kindlaks teha, mida soovid teada saada. Mis on küsimustiku eesmärk? Vastavalt sellele valid ja koostad küsimused.<br />Küsimuste järjekord<br />Soovitatav küsimuste järjekord1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse)2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud )3. Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, intiimelu, peresuhted)<br />Nõuded ankeediküsimustele<br />Iga küsimus peab omama uuringu eesmärkidest lähtuvat mõtet Küsimusi koostades tuleks end asetada vastaja olukorda Isikuandmeid tasub küsida vaid siis, kui see on uuringu seisukohalt tõesti vajalikIgale küsimusele peab saama vastata Küsimused ja võimalikud vastusevariandid peavad olema üheselt mõistetavad <br />Head küsimused on...<br />Lihtsad, selged ja ühemõttelised<br />Neutraalsed (ei sisalda endas hinnanguid ja seega pole vastajat liigselt mõjutavad)<br />Ei sisalda topelt eitavat kõnet. <br />On valideeritud (järele proovitud, veendumaks, et küsija ja vastaja küsimust ühtemoodi mõistavad ning et vastused mõõdavad tõepoolest seda, mille mõõtmine oli eesmärgiks)<br />2. Küsimuste koostamine<br />Küsimuste liigid<br />Küsitluses võib kasutada vabavastustega (vastusesse jäetakse ruumi ja vastaja kirjutab vabalt, mida arvab) või valikvastustega küsimusi (vastuse variandid on ette antud). Väga sageli kasutatakse kombineeritud variant st. valikvastustele lisatakse rida, kuhu soovi korral võib ise vastuse mõelda nn. segatüüpi küsimus.<br />.<br />Näide:<br />Vabavastusega küsimus:<br />Milliseid karastusjooke ostate poest? <br />....................................................................................................................................................................<br />Valikvastusega küsimus:<br />Milliseid karastusjooke ostate poest? (sobivatele vastustele tõmba joon alla) <br />Limonaadi<br />Mahlajooke<br />Energiajooke<br />Segatüüpi küsimus:<br />Milliseid karastusjooke ostate poest? (sobivatele vastustele tõmba joon alla) <br />Limonaadi<br />Mahlajooke<br />Energiajooke<br />Muid jooke (nimeta) ............................................<br />Määratud vastustega küsimusi on hiljem lihtsam kokku võtta ja analüüsida tulemusi. Vabavastusega küsimused võivad anda põnevaimaid tulemusi. Vabavastused annavad edasi inimeste emotsioone ja on tihti kõige ilmekamad.<br />NB! Veendu alati, et keelekasutus oleks eakohane. Mõtle küsitletatavatele, kas kõik sinu kasutatud mõisted on neile teada ja arusaadavad v.a siis kui küsitluse eesmärgiks ongi välja selgitada, mingite mõistete tundmist või mitte tundmist.<br />Hea tava kohaselt ei ole ilus küsida asju, mida me juba teame. Teadaolevate asjade üleküsimine võib ärritada vastajat. <br />Kasutatavad skaalad<br />‚Jah-Ei’ skaalat saab kasutada fakti olemasolu või mitteolemasolu kinnitamiseks, kuid mitte hinnangu andmiseks sündmusele või protsessile. Väga vähesed inimesed on must-valge maailmavaatega ja sellisel skaalal hinnangute andmisel jäävad paljud vastajad hätta. <br />Numbrilise skaala korral annab vastaja hinnangu, teades skaala otspunktide väärtusi. Enamlevinud on 5-, 7- ja 10-punkti skaalad. Ühes küsitluses ei ole soovitav kasutada erineva pikkusega skaalasid. <br />Näide väitena esitatud küsimuse skaalast: Palun vastake 5-palli skaalal, kus 1 – ei nõustu üldse ja 5 – nõustun täielikult.<br />Skaala sobivus <br />Kindlasti on vaja küsimustiku koostamisel kontrollida, et küsimuse sõnastus ja skaala oleksid omavahel kooskõlas. Enamus eestlasi on koolis kokkupuutunud 5 palli hindamissüsteemiga, kus kõrgeim arv tähistab head ja madalaim hinne halba tulemust. Seega hinnagu skaalad on mõistlik koostada nii, et suurim arv näitab suurimat rahulolu, parimat hinnangut ja väiksem kehvemat suhtumist. Vastupidisel variandil on raskem küsimustikku täita.<br />Näited: <br />1. Olen rahul koolitoiduga<br />Palun vastake 5-palli skaalal, kus 1– ei ole üldse rahul ja 5 – olen väga rahul<br />Palun vastake 5-palli skaalal, kus 1 olen väga rahul ja 5 –– ei ole üldse rahul <br />3. Küsitluse läbiviimine <br />Küsitluse läbiviimiseks tuleb valida sobiv vastamise vorm, sellest sõltub ka vastamisaktiivsus. <br />1. Vastaja täidab korralikult vormistatud paberankeedi. Paberankeetidele vastamise aktiivsus on suurem, kui ankeeti täidetakse korraga näiteks tunnis või töötajate koosolekul. <br />2. Veebiküsitluse korral saadetakse vastajale e-kiri küsitluses osalemiseks. Kirjas on link veebiankeedile, mille vastaja saab täita talle sobival ajal. Vastatud ankeetide andmed kogutakse veebiserveris asuvasse andmebaasi. Nimelise küsitluse korral saab mittevastanutele saata paari päeva pärast meeletuletuskirja. Soovitav vastamisaeg on veebiküsitluse korral 3–4 päeva ja meeldetuletuskirja järgselt 2–3 päeva. <br />3. E-posti vahendusel läbiviidava küsitluse korral saadetakse vastajale kiri koos täidetava ankeediga. Sellisel kujul on raske läbi viia anonüümset küsitlust, sest vastaja meiliaadress on andmete kogujale nähtav. <br />4. Posti teel läbiviidavate küsitluste korral tuleb ümbrikusse lisada ka margistatud tagastusümbrik. Vastamisaeg peaks olema vähemalt kaks nädalat.<br />5. Telefoniküsitlus ei tohi olla pikk, vastusevariandid peavad olema selged. <br />4. Ülesanne: <br />Koosta ankeetküsitlus teemal: „Õpilaste tarbimisharjumused”<br />Püstita uurimiseesmärk (Mida soovid teada saada küsimustikuga?)<br />Koosta kogu ankeet vihikusse. (Pöördumine, küsimused, tänusõnad)<br />Igast küsimuste liigist (vt ülal „Küsimuste liigid“) vähemalt üks küsimus.<br />Arvesta eelpool toodud näiteid ja soovitusi. <br />Lisa: Uuringu andmete esitamine uurimistöös<br />Pärast andmete kogumist on uurimistöö järgmine etapp andmete esitamine ja analüüs. Esmalt esitatakse tabelitena või graafikutena uuringu tulemused, mida vajadusel kommenteeritakse. Sellele järgneb analüüsi osa, kus tehakse järeldused uurimistulemuste kohta vastavalt uurimistööle püstitatud eesmärkidele.<br />Näide:<br />Uurimiseesmärk: Kas õpilaste valikud koolipuhvetis on tervislikud?<br /> Uuringutulemused:<br />Vastavalt uuringutulemustele (vt. Tabel 1) ostavab 25 % õpilastest harva või ei osta üldse limonaadi, samas mahla ostab harva või üldse mitte 55 % vastanutest.<br />Tabel 1. Kui tihti ostate järgmisi tooteid koolipuhvetist?<br />SageliAegajaltHarva Ei osta üldseMahl15 % 25 %35 %20 %Limonaad45 %30 %15 %10 %<br />Analüüs: Lähtuvalt läbiviidud uuringutele võib järeldada, et õpilaste valikud koolipuhvetis on ebatervislikud. Näiteks ostetakse pigem limonaadi kui mahla, mis on tervisele kahjulikum.<br />NB! Kui uuringus on küsimusi ka põhjuste kohta (miks ostad? On kallim, maitsvam, odavam, mahla pole müügil vmt) ning see on ka uuringueesmärk, siis võib analüüsida ka põhjuseid. Vastasel korral võime teha oletusi ja anda soovitusi järgmisele uurijale. <br />Kasutatud allikad:<br />www.hot.ee/uurimismeetodid/web/Kuidas_ankeete_koostada.doc [17.01.2011]<br />