Ülevaade inimkonna tekkest esimeste tsivilisatsioonideni

1. Esiaeg
Inimkonna tekkest esimeste
tsivilisatsioonideni

2. Universumi ajalugu
ühes aastas

3. Inimese kujunemine
• Maa tekkis u 4,5 miljardit aastat tagasi.
• Loomorganismid ilmusid maale u 600
miljonit aastat tagasi.
• Inimese arenemine algas u 5 miljonit
aastat tagasi.

12. Neandertallaste asuala

13. Tarkinimene e
Homo Sapiens
•U 40 000 aastat
tagasi
•Inimesele sarnanev
liik
•Arenenud aju ja
osavate kätega
•Valmistasid
tunduvalt paremaid
tööriistu

14. • Ca 40 000 aastat tagasi
• Arenenud aju ja osavate
kätega
• püstine kõnd,
• artikuleeritud kõne ning
arenenud mõistus.
• käte kasutamine –
valmistasid tunduvalt
paremaid tööriistu
• Teistest inimlastest
erineb inimene lünkadeta
hambaridade, vähese
karvkatte, arenenud
lõuatsi ja paljude teiste
tunnuste poolest.
Homo sapiens e tark inimene

21. •Maailma eri
jagudes hakkasid
kujunema
inimrassid:
–Negriidid
–Europiidid
–Mongoliidid

22. Mõtlemine ja kõne
•Tänu uute tööriistade valmistamisele
arenes inimese eellaste mõtlemine ja
sellega seoses ka aju maht
•Mõtteid üritati kaaslastele teatud
häälitsustega edasi anda
•Alates tarkinimesest kujunes lõualuu
sobivaks ka kõne tarvis – hakkas arenema
heatasemeline häälikuline kõne

23. Kütid ja korilased
•Kõige pikema osa ajaloost oli inimeste
põhitegevus küttimine ja kalapüük
•Jahisaagile aitas kaasa korilus
•Eluviis oli peamiselt rändav, elati kodades
•Loodusega elati käsikäes, paljut aga ei
osatud ka seletada (nt uni, surm, haigused,
äike jne) > usu teke
•Sellest tulenevalt peeti loodust hingestatuks
•Kaaslasi hakati matma, lisati hauapanuseid

25. Kunsti teke
•Kunst tekkis seoses väljakujunenud usuga
•Esimesed joonised kujutati luule, sarvele
või kivile
•Teada on ka luust või kivist pisiskulptuure
(peamiselt erinevaid naistekujukesi, millel on
rõhutatud sootunnused – viitab naise
tähtsale rollile)

27. Koopamaalingud
•Maalinguid tehti looduslike mullavärvidega,
enamasti kasutati punast, musta, harvemini
kollast, valget
•Maaliti mitmesuguseid jahiloomasid,
peamiselt piisoneid ja põhjapõtru
•Ilmselt seotud uskumustega – kui maalida
loomakehasse nool, võis see tagada head
jahiõnne jne

32. Kiviaja jagunemine
• Vanem kiviaeg e paleoliitikum – u 3 miljonit a
tagasi kuni 14 000 a tagasi
• Keskmine kiviaeg e mesoliitikum – u 12 000
kuni 7000 a eKr
• Noorem kiviaeg e neoliitikum – u 7000 kuni
2500 a eKr

33. Esiaeg
2500 a eKr 1300 a eKr
paleoliitikum mesoliitikum neoliitikum
KIVIAEG
PRONKSIAEG
RAUAAEG
7000 a eKr12 000 a eKr3 miljonit a tagasi

34. Kiviaja perioodide iseloomustus
• Vanem kiviaeg – inimasustus levis Aafrikast
Euroopasse, Aasiasse, Ameerikasse, Austraaliasse
ning kujunesid rassid.
• Keskmine kiviaeg – jää hakkas taanduma. Võeti
kasutusele vibu ja nool, kodustati koer.
Mõlema perioodi puhul anastav majandus ja rändlev
eluviis – inimesed hankisid toidu loodusest ja
seetõttu pidid uute ressursside otsingul pidevalt ringi
rändama.

35. Kiviaja perioodide iseloomustus
• Noorem kiviaeg: viljelusmajandus ja
karjakasvatus. Sellest tulenevalt: käsitöö,
religiooni, kunsti arenemine.

36. Maaharimine ja karjakasvatus
•Nooremal kiviajal toimus inimkonna
arengus murrang – üleminek viljelusmaj.
•Inimesed ei sõltunud nüüd ainult loodusest,
vaid kasvatasid ise endale toitu
•Näljahädad jäid harvemaks, suremus
vähenes ning pikenes eluiga
•Inimesed jäid esimest korda paikseks
•Hakkas tekkima ebavõrdsus

37. Muutused usundis
•Seoses elustiili muutusega, muutus ka
usund – oluliseks said teised jõud
•Põllusaaks sõltus oluliselt ilmastikust, esile
tõusis loodusjõudude kummardamine
•Esikohale tõusis päikese ja maa kultus

40. Metallide kasutuselevõtt
•Esimesena õpiti tundma vaske
–Esialgu esemeid taoti välja, hiljem avastati sulatamine
–Vask on pehme, tööriistad ei kestnud kaua
•Pronks leiutati u 2500a eKr
–Pronksist esemed olid tugevad
–Eri piirkondade areng muutus ebaühtlaseks
•u 1300 eKr hakati tootma rauda
–Raud tõrjus kõik eelmised vahendid
–Oskuste põhjal hakkas tekkima tööjaotus (spetsialiseeruti)
•Tänu parematele tööriistadele sai toota rohkem >
tekkis eraomand, kujunes varanduslik ebavõrdus, mis
lõi omakorda aluse klassiühiskonna tekkeks

41. Pronksi- ja rauaaja iseloomulikud
jooned
• Võeti kasutusele metallist tööriistad.
• Leiutati ader – tootlikkus tõusis, kasvas mehe
tähtsus ühiskonnas
Käsitöö eraldus põlluharimisest.
Tekkis eraomand  tekkis varanduslik
ebavõrdsus
Algas kihistumine

42. Käsitöö
•Lihtsast kivikirvest arenesid oskused edasi
•Õpiti kivi puurima
•Hakati valmistama põllutööriistu
•Võeti kasutusele savinõud
•Olulised leiutised olid ketramine ja
riidekudumine
•Esemeid hakati kaunistama ornamentidega

43. Miks suurenes metallide
kasutuselevõtuga eri hõimude
arengutaseme vahe?

47. Põllumajandus nooremal kiviajal

50. Viljakas poolkuu

51. Maailma vanim linn – Çatalhöyük