Suguelundid Helina Reino GAG 2008
Naise suguelundite ehitus Välimised suguelundid: Häbemekink  - rasvkoe padjand   häbemeliiduse kohal, mis murdeeas kattub häbemekarvadega. Suured häbememokad  – häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega.  Väikesed häbememokad  - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad.  Kõdisti  (kliitor)  - asub väikeste häbememokkade eesmises kokku-puutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning mängib naise seksuaalsuses tähtsat rolli.  kliitor Väikesed häbememokad
Tupeavaus  - tupe väline avaus kehapinnal. Lahkliha  - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Bartholini näärmed   - paiknevad  suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm. Sugulise erutuse puhul eritub nendest klaasjas-limast vedelikku, mis niisutab tupeesikut ja soodustab sellega suguühet. Neitsinahk  (hüümen)  – mitme -  suguse kujuga, tavaliselt poolkuu-   kujuline   limaskesta volt, mis  esimese suguühte ajal lükkub  kõrvale või rebeneb. Katab osaliselt tupeavaust.
Seesmised suguelundid: Tupp  (lad. k. vagina)  on torujas elund, mis ühendab emakat   tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu. Emakakael   asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud.  
Emakas  (lad. k. uterus)  – pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal.  Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis. emakas
Munasarjad  - naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g.  Munasarjadel on kaks peamist ülesannet : munasarjades valmivad munarakud  e. naissugu-rakud, ja seal toodetakse naissugu-hormoone . Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse  ovulatsiooniks . Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse.
Munajuhad  - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt  munajuhades toimub munaraku viljastumine.   Munarakud .  Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000 põiekest e. folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda. Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk. munajuha
Meessuguelundite ehitus  Suguti e peenis –  8-11 cm pikk, torukujuline. Otsast on ta varustatud sugutilukuga, mis on kaetud eesnahaga. Suguti keskel paikneb kusiti-seemnerakkude toru, mille kaudu väljub seemnevedelik. Munandikott  – siin asuvad munandid. Munandikotis on kehatemperatuur paar kraadi madalam kui mujal. Välimised suguelundid
Meessuguelundite ehitus  Seesmised suguelundid: Munandid –  siin valmivad seemnerakud. Munandimanused –  asuvad munandite kohal  ja seal talletatakse seemnerakud.
Seemnejuhade  kaudu liiguvad seemnerakud ja seemnevedelik sugutisse. Seemnepöiekesed –  eritavad seemnevedelikku, kus seemnerakud ujuvad. Eesnääre  eritab seemnevedelikku, kus seemnerakud saavad liikuda. Seesmised suguelundid:
Kasutatud kirjandus http://images.main.uab.edu/healthsys/ei_0351.gif upload.wikimedia.org/.../180px-Labium.JPG upload.wikimedia.org/.../180px-Poilspubiens.jpg www.viljatus.ee/files/images/viljatus1.JPG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/08/Clitoris-Vivero-Becker-purp-temp.jpg http://content.revolutionhealth.com/contentimages/images-image_popup-ans7_vulva.jpg http://www.octc.kctcs.edu/GCaplan/anat2/notes/Image613.gif http://z.about.com/d/menshealth/1/0/o/penis.jpg http://www.eesnaare.ee/files/images/Picture1.jpg http://www.besthealth.com/besthealth/bodyguide/reftext/images/uterus_parts.jpg http://faculty.ksu.edu.sa/SalmaMoawed/Pictures%20Library/ovary.jpg http://media-2.web.britannica.com/eb-media/98/26998-004-554F159B.jpg

Suguelundid

  • 1.
  • 2.
    Naise suguelundite ehitusVälimised suguelundid: Häbemekink - rasvkoe padjand häbemeliiduse kohal, mis murdeeas kattub häbemekarvadega. Suured häbememokad – häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega. Väikesed häbememokad - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad. Kõdisti (kliitor) - asub väikeste häbememokkade eesmises kokku-puutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning mängib naise seksuaalsuses tähtsat rolli. kliitor Väikesed häbememokad
  • 3.
    Tupeavaus -tupe väline avaus kehapinnal. Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm. Sugulise erutuse puhul eritub nendest klaasjas-limast vedelikku, mis niisutab tupeesikut ja soodustab sellega suguühet. Neitsinahk (hüümen) – mitme - suguse kujuga, tavaliselt poolkuu- kujuline limaskesta volt, mis esimese suguühte ajal lükkub kõrvale või rebeneb. Katab osaliselt tupeavaust.
  • 4.
    Seesmised suguelundid: Tupp (lad. k. vagina) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu. Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud.  
  • 5.
    Emakas (lad.k. uterus) – pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis. emakas
  • 6.
    Munasarjad -naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g. Munasarjadel on kaks peamist ülesannet : munasarjades valmivad munarakud e. naissugu-rakud, ja seal toodetakse naissugu-hormoone . Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse ovulatsiooniks . Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse.
  • 7.
    Munajuhad -lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine. Munarakud . Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000 põiekest e. folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda. Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk. munajuha
  • 8.
    Meessuguelundite ehitus Suguti e peenis – 8-11 cm pikk, torukujuline. Otsast on ta varustatud sugutilukuga, mis on kaetud eesnahaga. Suguti keskel paikneb kusiti-seemnerakkude toru, mille kaudu väljub seemnevedelik. Munandikott – siin asuvad munandid. Munandikotis on kehatemperatuur paar kraadi madalam kui mujal. Välimised suguelundid
  • 9.
    Meessuguelundite ehitus Seesmised suguelundid: Munandid – siin valmivad seemnerakud. Munandimanused – asuvad munandite kohal ja seal talletatakse seemnerakud.
  • 10.
    Seemnejuhade kauduliiguvad seemnerakud ja seemnevedelik sugutisse. Seemnepöiekesed – eritavad seemnevedelikku, kus seemnerakud ujuvad. Eesnääre eritab seemnevedelikku, kus seemnerakud saavad liikuda. Seesmised suguelundid:
  • 11.
    Kasutatud kirjandus http://images.main.uab.edu/healthsys/ei_0351.gifupload.wikimedia.org/.../180px-Labium.JPG upload.wikimedia.org/.../180px-Poilspubiens.jpg www.viljatus.ee/files/images/viljatus1.JPG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/08/Clitoris-Vivero-Becker-purp-temp.jpg http://content.revolutionhealth.com/contentimages/images-image_popup-ans7_vulva.jpg http://www.octc.kctcs.edu/GCaplan/anat2/notes/Image613.gif http://z.about.com/d/menshealth/1/0/o/penis.jpg http://www.eesnaare.ee/files/images/Picture1.jpg http://www.besthealth.com/besthealth/bodyguide/reftext/images/uterus_parts.jpg http://faculty.ksu.edu.sa/SalmaMoawed/Pictures%20Library/ovary.jpg http://media-2.web.britannica.com/eb-media/98/26998-004-554F159B.jpg