12.sünnieelne areng viljastatud munarakust lapse sünnini
•Download as PPTX, PDF•
0 likes•2,472 views
More Related Content
What's hot
What's hot (20)
Viewers also liked
Viewers also liked (20)
Similar to 12.sünnieelne areng viljastatud munarakust lapse sünnini
Similar to 12.sünnieelne areng viljastatud munarakust lapse sünnini (9)
More from biodigi
12.sünnieelne areng viljastatud munarakust lapse sünnini
- 1. Kirsikka Kurg, Meelis BrikkerTartu Ülikool
- 2. Mida teame? • Kus toimub inimestel viljastumine? • Kuidas taastatakse viljastatud munaraku diploidsus? • Kuidas määratakse inimese sugu? Kirsikka Kurg, Meelis Brikker 2
- 3. Mida teada saame? • Mis on moorula ja blastotsüst? • Milleks on vajalikud lootelehed ja -kestad? • Millisteks perioodideks jaguneb sünnitus? 3 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 4. Loote areng • Raseduse kestuseks u 40 nädalat (37-42 n). • Sündides laps keskmiselt 3,5 kg ja u 50 cm pikkune. • Loote areng ehk embrüogenees 4 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 5. Lõigustumine ja moorula • Lõigustumine – eriline rakkude jagunemisviis. • Rakkude arv suureneb, mõõtmed vähenevad –> kogu sügoodi suurus ei muutu. • Tekib kobarloode e moorula. 5 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 6. Blastotsüst e põisloode • Rakud paigutuvad ümber põiekeseks. • Ümbritsev ühe rakukihi paksune sein –> hilisem väline lootekest. • Sisemine rakkude kobar –> arenev embrüo. 6 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 7. Gastrula e karikloode • Embrüo rakud on jagunenud kihtidesse. • Lootelehed – embrüorakkude kihid, millest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. 7 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 8. Lootelehed • Kõigil loomaliikidel arenevad samadest lootelehtedest samad elundid. - Välimine rakukiht e ektoderm –> nahk, närvisüsteem, meelelundite närvirakud. - – ned, veresooned, kuse- ja suguelundid ning tugi- ja lihaskude. - Sisemine rakukiht e entoderm –> hingamis- ja seedeelundid. 8 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 9. Lootekestad • Lootekestad – viljastatud munarakus arenevad ajutised organid, tagavad normaalse lootelise arengu. - Vesikest e amnion - Kusekott e allantois - Kõldkest e koorion 9 vesikest koorion kusekott Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 10. Platsenta ülesanded • Kaks osa: - lootepoolne osa – kõldkesta hatud, - emapoolne osa – emaka limaskest. • Läbi platsenta liiguvad kõik ained, mille molekulid on piisavalt väikesed (toitained, jääkained, gaasivahetus, antikehad). • Siia hulka kuuluvad ka mitmed kahjulikud ühendid ning mõned bakterid ja viirused. 10 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 11. Sünnitus • Sünnitusega on tegu, kui: - loode väljub pärast raseduse 22. nädala algust ja/või - laps kaalub vähemalt 500 grammi. • Enneaegne laps – sünnikaal alla 2500 g või sündinud enne 37. rasedusnädalat. 11 Far-From-Krypton Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 12. Sünnituse perioodid 12 Avanemisperiood: Väljutusperiood: Päramiste periood: Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
- 13. Kokkuvõte • Moorula ja blastotsüst on loote arengu esimesed etapid. • Lootelehtedest arenevad elundid ja elundkonnad, lootekestad on ajutised organid, mis tagavad normaalse lootelise arengu. • Sünnitus koosneb avanemis-, väljutus- ja päramiste perioodist. • Ema harjumused ja eluviis mõjutavad otseselt loote arengut. 13 Kirsikka Kurg, Meelis Brikker
Editor's Notes
- Nagu teistelgi imetajatel, toimub inimestel viljastumine kehasiseselt. Munaraku ja seemneraku ühinemine toimub munajuhas.Munaraku tuum on haploidne ehk sisaldab 23 kromosoomi.Ka munarakku tunginud spermil on haploidne tuum. Pronukleused ühinevad omavahel, kui tuumasid ümbritsevad membraanid lahustuvad. Kromosoomid segunevad omavahel, mille tulemusel tekib diploidne tuum. Inimese sugu määratakse viljastamishetkel. Määrava tähtsusega on munarakku viljastavas spermis sisalduv kromosoom. Kui viljastav sperm kannab X kromosoomi, hakkab hormoonide toel arenema naissoost organism, kui Y kromosoomi, siis meessoost organism.
- Munaraku ja seemneraku viljastumisega munajuha laienenud osas algab uue inimorganismi looteline areng, mis kestab kokku 38 nädalat. Rasedusnädalaid arvestatakse naise viimase menstruatsiooni algusest, nii et normaalse raseduse kestuseks on määratud 40 nädalat. Millest sõltub raseduse pikkus? Tegureid on mitmeid ja seda on raske täpselt ennustada. Mõjutajateks on ema vanus ja sünnikaal ning aeg, mis kulub embrüo kinnitumiseks emakaseinale.
- Pärast viljastumist käivitub sügoodi ehk viljastatud munaraku tasandil eriline rakkude jagunemisviis – lõigustumine. Protsessi käigus kõik sügoodi rakud jagunevad üheaegselt. Sealjuures rakkude arv suureneb, kuid mõõtmed vähenevad, mistõttu kogu sügoodi suurus oluliselt ei muutu.Miks on nimeks kobarloode? Rakud paiknevad tihedas kobaras koos.NB! TEGU POLE VEEL LOOTEGA! Seetõttu on moorula nimi vähemeksitav.
- Moorulale järgnevas arengustaadiumis paigutuvad rakud ümber nn põiekeseks, mida ümbritseb ühe rakukihi paksune sein ja mille ühes servas asub tihedam rakukobar. Selles staadiumis kinnitub embrüo emakaseinale. Millega kinnitub? Põiekese seinast areneva kõldkesta abil.Millal kinnitub? 8-13 päevalNB! Endiselt pole tegu veel lootega.Kui suur on blastotsüst? Emakaseinale kinnituv blastotsüst on u 0,1-0,2 mm
- Loote edasises arengus jagunevad embrüo rakud kihtidesse, mida nimetatakse lootelehtedeks. Sellist eristunud lootelehtedega embrüot nimetatakse gastrulaks e kariklooteks. Kolmest lootelehest – välimisest, keskmisest ja sisemisest – arenevad edaspidi kindlad elundid ja elundkonnad.Mitmendal päeval toimub gastrulatsioon? 13-15 viljastumise päevalNB! Mitte segi ajada lootelehti ja lootekesti! Lootelehtedest arenevad elundid, lootekestad on ise ajutised organid loote normaalse arengu tagamiseks.
- Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu lühike ja kiire kordus. See tähendab, et kõigil loomaliikidel arenevad samadest lootelehtedest samad elundid. Nii näevad näiteks kala, linnu, vasika ja inimese looted arengu alguses päris sarnased välja. Kaheksanädalasel lootel on olemas juba kõik elundid ja elundkonnad. Edaspidi elundkondade areng jätkub ning loode kasvab kiiresti.Välimisest rakukihist ehk ektodermist areneb näiteks nahk ja närvisüsteem. Keskmine rakukiht ehk mesoderm on vajalik veresoonte, kehaõõnte, tugielundite ning kuse- ja suguelundite arenguks. Kõige sisemisest kihist ehk entodermist saavad alguses hingamis- ja seedeelundid. Kas lootelehed kujunevad korraga? Ei, varases gastrulatsioonis kujunevad sisemine ja välimine looteleht, hilisemas gastrulatsioonis vahemine kiht e mesoderm.
- 1) Vesikest e amnion – kõige sisemine lootekest, ümbritseb vahetult loodet. On täidetud amnionivedelikuga, mis 99% ulatuses on vesi. Ülesandeks on kaitsta loodet kuivamise ja mehhaaniliste mõjutuste eest.2) Kusekott e allantois – loote soolejätkest arenev lootekest, ülesandeks on loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus. Inimesel ja teistel imetajatel kujuneb allantoisist nabaväät ja selle jälg on naba.3) Kõldkest e koorion – kõige välisem lootekest, moodustub blastotsüsti seinast. Kui loode kinnitub emakasse, tungivad kõldkesta hatud emaka limaskesta, moodustades lootepoolse osa hilisemast platsentast.NB! Mitte segi ajada lootelehti ja lootekesti! Lootelehtedest arenevad elundid, lootekestad on ise ajutised organid loote normaalse arengu tagamiseks.NB! Mitte valesti mõista väljendit “ajutised organid”. Tegu pole loote elunditega, mis edasise arengu käigus kuhugi kaovad, vaid tugisüsteemiga, mis väljutatakse koos lapsega sündimisel.
- Platsenta moodustub kõldkesta hattude tungimisel emaka limaskesta. Loode ja platsenta on ühendatud nabaväädi kaudu.Miks on sünnitus verine? Sünnituse käigus koorioni hatud, mis on tunginud emaka limaskesta, rebenevad ja tekib veritsus.Kui paks ja raske on platsenta? Sünntuse lõpul on platsenta paksus 2-3 cm ja 400-600g.Inimese arengut juhivad geenid, mis reguleerivad rakkudevahelist suhtlemist ja rakkude eristumist. Kui rakkude suhtlemises tekib keskkonnast tuleva mõjutaja, näiteks ravimite või alkoholi poolt mingisugune häire, ilmneb see häirena ka organismi arengus. Seepärast on raseduse esimene kolmandik organismi arengu seisukohalt kõige kriitilisem aeg, mil tulevane ema peaks hästi toituma ja tervislikult elama.NB!Gaasivahetuseitoimukoguplatsentaulatusesegaläbivesikesta! Hapnikjõuablooteninabaväädivahendusel.Millised viirused läbivad platsenta? Nt punetised, tsütomegaloviirus, HIV, tuulerõuged, herpesMis bakterid läbivad platsenta? Süüfilis, gonorröa
- Sünnitusega on tegu, kui:loode väljub pärast raseduse 22. nädala algust ja/võilaps kaalub vähemalt 500 grammi.Kui loode väljub enne või kaalub vähe, on tal väga väike tõenäosus ellu jääda.Sünnituse algamise põhjus ei ole täpselt teada. Oletatakse, et kui rasedus läheneb lõpule, muutub platsenta talitlus ja erinevate hormoonide tase veres. See tekitab emakaseina lihaste kokkutõmbeid ja sünnitus algab. Hormoonid käivitavad pärast sünnitust ka piimaerituse.
- Sünnitusel eristatakse kolme perioodi:1) Avanemisperiood – avaneb emakakael emakaseina lihaste rütmiliste kokkutõmmete tagajärjel läbimõõdult 10-sentimeetriseks.2) Väljutusperiood – väitused (emaka kokkutõmbed sünnitamisel) ja ema aktiivne lihastöö tõukavad lapse läbi sünnituskanali välja.3) Päramiste periood – emakast väljuvad platsenta, nabaväät ja lootekestad. Millal vabanevad looteveed? Looteveed puhkevad tavaliselt avanemisperioodis. Kui väljutusperioodi alguseks pole lootekott purunenud, avatakse see meditsiiniliselt.NB! Kõige pikem periood on avanemisperiood, mis võib 10-20 h kesta. Väljutusperiood, mil toimub aktiivne sünnitegevus, kestab u 1-2 tundi.Pärast sündi toimuvad lapse organismis uued muudatused. Lapse nutt on tähtis signaal selle kohta, et ta on hakanud iseseisvalt hingama. Südame parema ja vasaku koja vahel olev avaus kasvab kinni ning loote kopsutüve ja aordi vaheline ühendus sulgub. Nabanöör lõigatakse läbi, kui vereringe selles on lakanud. Juba esimese elunädala jooksul õpib vastsündinu ära tundma oma ema häält ja lõhna.