Inimeseõpetus. Kehalised muutused murdeeas

1. 5.Klass
Inimeseõpetus
Tallinna Pae Gümnaasium
Koostas: M.Lust

2. • Oskad nimetada tüdruku keha muutuste
tunnusi;
• Oskad nimetada poisi keha muutuste
tunnusi;
• Oskad iseloomustada tüdrukute ja poiste
sugulise arengu vanusevahemikke;
Koostas: M.Lust

3. • Hormoon on organismi toodetud aine;
• Hormoon ringleb kehavedelikes (näiteks veres)
• Hormoon mõjutab teatud moel teises keha
piirkonnas olevate rakkude toimet.
• Hormoonid reguleerivad näiteks paljunemist ja
kasvu.
Koostas: M.Lust

4. Koostas: M.Lust
Murdeiga ehk puberteet on aeg, mil sina arened hormoonidest tingitud
muutuste toel lapsest täiskasvanuks:
•Näo karvakasv
•Häälemurre
•Kaenlaalune karvakasv
•Kubeme karvakasv
•Ejakulatsioon (pollutsioon )
•Testiste areng (spermid )
•Ajuripats (kasvuhormoon )
•Kaenlaalune karvakasv
•Rindade kasv
•Puusade kasv
•Häbeme karvakasv
•Munasarjade areng (munarakud )
•Menstruatsioon

5. Rindade arengu algus
Häbemekarvade ja kaenlaaluste karvade
kasv
 Valgevoolus
Menstruatsioon
Naise suguelundid
Nahk, higi ja rasu
Koostas: M.Lust

6. Koostas: M.Lust
 Rindade kasvu periood algab 9.-11.aastaselt;
 Nibud ja nibuväljad muutuvad tumedamaks;
 Kasvama hakates võivad rinnad muutuda laks
 ja valulikuks;
 Paljudel tüdrukutel arenevad rinnad erineva
kiirusega;
 Rindade kasvu perioodid:
 I – Laps : vaid rinnanibu tõusnud
 II – Nupustaadium : rind ja rinnanibu on kergelt tõusnud, näärmekude
on palpeeritav, areool suurenenud
 III – Rind ja areool suurenevad veelgi, nende äärejoon moodustab
kaare
 IV – Areool tõuseb ja moodustab erilise kühmu
 V – Küps rind: ainult rinnanibu eraldub rinnast, areool on tasapinnaline

7. esialgu hakkavad kasvama üksikud karvad;
häbemekarvad ja kaunlaalused karvad on
tumedamad kui juuksed;
Koostas: M.Lust

8.  Munarakud valmivad
munasarjades e.
ovaariumides;
 Väike tüdruk sünnib umbes
200 000 munaraku algmega
kummaski munasarjas;
 Vanuses 10–13 aastat
valmivad suguhormoonide
toimel esimesed folliikulid;
Koostas: M.Lust

9. Koostas: M.Lust
 Munasarjad – kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad toodavad munarakke
ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen
 Munajuha – munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha üks ots avaneb
emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib munaraku munasarjast emakasse.
Viljastamine toimub munajuhas.
 Emakas – tihke pirnikujuline elund, mis paikneb naise kõhuõõnes. Seestpoolt vooderdab seda
rakukiht (endomeetrium), mis vastab menstruaaltsükli hormonaalsetele muutustele.
Ovulatsiooni ajal on endomeetrium väga pehme ja valmistub viljastatud munaraku
pesastumiseks. Emakas hoiab ja kaitseb raseduse jooksul arenevat loodet. Sünnitusel
tõmbuvad emaka lihased kokku ja pressivad lapse ema kehast välja.
 Tupp – Tupp on elastne lihaseline toru, mis mahutab suguühte ajal peenise. Sünnituse käigus
moodustab see osa sünnitusteedest

10. Higistamine on organismi loomulik toiming:
 jahutab keha;
 eritab jääkaineid;
 säilitab püsiva kehatemperatuuri.
Higistamise põhjused:
 Kõrge õhutemperatuur
 Stress
 Liikumine
Inimesel on kahte liiki higinäärmeid:
 Ühed eritavad juba sündimisest saati lõhnatut soolast higi;
 Teised moodustuvad murdeeas suguhormoonide toimel.
Higistamine muutub tugevamaks:
 tekib iseloomulik lõhn;
 higi jääb nahale liimja kihina.
Soovitused higistamise vältimiseks:
 Hädavajalik on küllaldane pesemine;
 Vähemalt kord päevas peaks pesema kehaosi, mis kõige rohkem higistavad: nägu, kaenlaalused, suguelundid
ja jalad. Kanna puuvillaseid rõivaid ja väldi sünteetilist pesu.
 Kasuta deodoranti.
Koostas: M.Lust

11. • Nahk tunneb ise ja tekitab meis tundeid;
• Ta kaitseb meid ümbritseva eest;
• Samas ühendab meid ümbritseva
maailmaga;
Koostas: M.Lust

12.  Rasu ülesanne on nahka kaitsta.
 Suurtes kogustes rasu (nagu murdeeas), ummistab nahapoorid
ning nahale tekib tumeda täpikesena rasukorgike (komedoon).
 Vinnid e. akne ongi rasunäärme põletik - bakterid tungivad
pooridesse, musta täpikese ümber tekib punetus, koht on valulik
ja peagi tekib ka kollakas mädakorgike.
 Kehal on iseloomulikke kohti, kuhu vinnid kõige enam
armastavad tekkida. Need on nägu, eriti otsaesine, nina ümbrus
ja lõug, aga ka rind ja selg.
 Vinnid võivad oluliselt enesetunnet halvendada, otsustaval
hetkel piisab ühestainsast ebasobivas kohas asuvast vinnist
(näiteks nina otsas!).
Koostas: M.Lust

13. Murdeea tunnused
Mehe suguelundid
Erektsioon
Nahk, higi ja rasu
Koostas: M.Lust

14. Murdeikka jõudmisest annab märku terve rida muutusi välimuses ja kehas.
Esmaseks murdeea muutuseks poistel:
 on munandite ja peenise kasv - sel ajal munandikott suureneb ning muutub tumedamaks.
Peenis kasvab pikemaks, laieneb ja muutub tumedamaks.
 karvakasv esmalt peenise juurele. Hiljem järgneb karvade kasv kätele, jalgadele,
kaenlaalustesse, peenise ümbrusesse, munandikotile, näole ja rinnale. Näokarvad hakkavad
kõigepealt tekkima ülahuulte nurkadest ning põse ülaosast, vuntsid tekivad ülahuule keskossa.
 Kiire kasvu tulemusena kasvab poiss pikemaks ja kehamass suureneb eeskätt kasvava
lihasmassi arvelt.
 Üsna tavaline on, et rinnanibud ja rinnad võivad suureneda ja tundlikumaks muutuda ja mõne
aja vältel tundlikud olla, see möödub iseenesest mõne aja jooksul.
 Samal ajal toimub häälemurre – see on tingitud häälepaelte, kõrikõhrede ja -lihaste kasvust
ning algab umbes 13–14-aastaselt. Häälemurre võib kesta paar aastat.
Koostas: M.Lust

15. Koostas: M.Lust
 Kaks munandit – munandites toimub mehe seemnerakkude ehk
spermide valmimine, kust valminud spermid viiakse
munandimanustesse säilitamiseks. Samuti toodetakse siin
testosterooni – meeshormooni
 Munandimanused – on spermatosoidide hoidlaks
 Seemnejuhad – on seemnevedeliku ja seemnerakkude
juhteteedeks
 Prostata, seemnepõieke – toodetakse seemnevedelikku, mis on
toitekeskkonnaks spermidele

16.  Tavaliselt 12. ja 15. eluaasta vahel, toodetakse munandites üha rohkem seemnerakke
 Tekivad magades iseeneslikud seemnepursked e pollutsioonid e “märjad unenäod”
Seemnepursked võivad toimuda ka suguelundite stimuleerimisel
 Kui munandites hakkavad valmima seemnerakud, siis on poiss on viljastamisvõimeline.
 Ühest seemnerakust piisab munaraku viljastamiseks.
 Ühes seemnepurskes (2–5 milliliitrit ehk pool kuni üks teelusikatäit) on keskmiselt 80–400
miljonit seemnerakku.
 Seemnerakk on organismi üks väiksemaid rakke, mis on liikumisvõimeline ja mikroskoobis
konnakullese sarnane.
 Erektsiooni korral täituvad peenises paiknevad käsnataolised korgaskehad verega, mille tõttu
peenis jäigastub, muutub pikemaks ja suuremaks ning tõuseb kehast eemale, ülespoole.
 Kui peenis on jäigastunud, pole urineerida võimalik, sest kusiti ja põie vahel on ühendus
suletud.
 Erektsioonid toimuvad mehel igas eas, seda nii vanadel meestel kui ka väikestel poistel.
 Erektsioon tekib spontaanselt ehk iseenesest või seksuaalse erutuse korral.
 Iseeneslikud erektsioonid on normaalne nähtus, mida esineb sagedamini hommikuti.
 Erektsioon võib tekkida ja kaduda täiesti ootamatult, mõnikord lausa kohmetust tekitavas
olukorras.
 Erektsiooni nõrgenemist võib põhjustada alkohol, samuti hirm enneaegse seemnepurske või
raseduse ees.
Koostas: M.Lust

17.  Skeemidel on näidatud võrdlevalt tüdrukute ja
poiste sugulise arengu etapid vanuseti;
 Selgelt on näha erinevus kasvuspurdis –
tüdrukute pikkuskasv algab murdeeas paar
aastat varem kui poistel;
 Poisid on murdeea lõpul keskmiselt pikemad
kui tüdrukud – olgugi et kasvukiirus on poistel
ja tüdrukutel kasvuspurdi ajal sarnane, on
poiste stardipikkus kiire kasvu algul suurem
(nad on saanud kaks aastat kauem kasvada),
mistõttu tekibki erinevus täiskasvanud meeste
ja naiste keskmiste kehapikkuste vahel.
 Poiste arengu puhul on mustade joontega
näidatud ka munandite, peenise ja
kubemekarvade kasvu perioodid, samuti on
märgitud esimese seemnepurske ligikaudne aeg.
Koostas: M.Lust

18. 1) Joonista Venni diagramm, võrdle kuidas
muutuvad tüdrukud ja poisid murdeeas, mis on
nende muutustes sarnast ja mida erinevat?
2) Inimeseõpetuse töövihiku H 24,25 lk 23-24
Koostas: M.Lust
Tüdrukute
muutused
Poiste
muutused

19. 1. K.Lepik, 5.klassi Inimeseõpetuse õpik ja
töövihik „Tervist, tervis!“
2. Muutused tüdrukutel
3. Muutused poistel
4. Pildid -"Seksuaalkasvatus. II-III kooliaste.
Õpetajaraamat" (Tallinn, 2005)
Koostas: M.Lust