1. Kohtuvõim Piret Tänav Põlva Ühisgümnaasium

2. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatia riigi kohustuslik tunnus

3. Eesti kohtusüsteem Tsiviilhagid Kriminaal-asjad Haldusasjad Linna- ja maakohtud Apellatsioonid Kassatsioonid Halduskohtud Ringkonnakohtud Tallinn Tartu Jõhvi

4. Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju-, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad.

5. Põlva kohtumaja (Võru 12)

6. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus . Eestis on kaks halduskohut Tallinnas ja Tartus, milles on kokku 27 kohtunikukohta.

7. Ringkonnakohtud Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste , erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Eestis on kolm ringkonnakohut (Tallinna, Tartu ja Viru), milles on kokku 48 kohtunikukohta.

8. Riigikohus Riigikohus on kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul

9. Kohtusüsteemid Anglo-Ameerika mudel Kohtunik on omab poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea olema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja. Kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-Euroopa mudel Kohtunikud nimetab ametisse valitus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale korrale. Kohtusüsteem on mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on konstitutsioonikohus.

10. Kohtunik ei või olla: Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige; erakonna liige; äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.

11. Õigust mõistab ainult kohus(1) Kaasistuja - kuulub kriminaalasju lahendava kohtu kooseisu lisaks kohtunikule, valitakse ametisse 5 aastaks linna/vallakogu poolt, kus asub kohus. Süütuse presumptsioon- on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Advokaat- ehk kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine.

12. Õigust mõistab ainult kohus(2) Prokurör - süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest. Hagi - kohtule esitatud avaldus Hageja - osapool, kes esitas kohtule avalduse Kostja - peab kostma, vastama hageja pretensioonile.

13. Õigust mõistab ainult kohus(3) Tsiviilasi- kohtuasi, milles on mõlemal osapoolel võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. Nt. Abielulahutus, kinnisomandi ost/müük, võlgade tagastamine/tasumine, lapsendamine jne. Kriminaalasi - selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Nt. Vargus, ametiseisundi kuritarvitamine jne.

14. Õiguskantsler Õiguskantsler- teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.

15. Kriitika õiguskantsler Allar Jõksi suunas

16. Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine

17. Õigus Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. Õigusriik - õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsejad kui valitsetavad.

18. Õiguse harud Eraõigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik)) Avalik õigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike institutsioonide, erafirmade ning erinevate mittetulundussektori institutsioonidega (juriidilised isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon

19. Õigusakti vastuvõtmine Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelised õigusaktid, Riigikogu ratifitseerib võtavad vastu Eesti Vabariigi kodanikud võtavad vastu Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti Vabariigi Riigikogu Eesti Vabariigi president, valitsus,volikogu, linna/ valla valitsus võtab vastu võtavad vastu Eesti Vabariigi seadused Seadlused, määrused, korraldused, otsused, Käskkirjad, juhendid, eeskirjad

20. Õigusaktide hierahia