2. Soo ja märgala
Termin märgala (wetland) on pärit Põhja-Ameerikast,
kuid võeti õige kiiresti omaks kõikjal inglise keele leviku
alal. 1971. aastal vastu võetud Ramsari konventsioon
rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitseks defineerib
märgalaks rannikusoo (marsh), igasuguse turbasoo
(peatland) või veeala – nii loodusliku kui ka tehisliku, nii
püsiva kui ka ajutise, seisva, voolava, mageda, soolaka või
soolase veega, kaasa arvatud merevesi, mille sügavus
mõõnaajal ei ületa kuut meetrit. Eestis seega siis kõik sood,
soostunud alad, luhad, jõed, järved ja rannikumeri.
3. Sood
Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa
elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud
orgaanilisest ainest jääb lagunemata ja ladestub
turbana ning taimkattel puudub turba olemasolu
tõttu side mineraalse pinnasega. Kui turbakiht on
liigniisktes nõgudes juba tekkinud, kuid see on nii
õhuke, et taimede juured ulatuvad läbi turba
mineraalpinnasesse, siis selliseid alasid
nimetatakse soostunuiks. Kui aga turba pidev
moodustumine katkeb hävib ka soo kui
ökosüsteem.
4. Soode teke
Sood tekivad kas soostumisprotsessi või veekogu
eutrofeerumise ja kinnikasvamise tulemusel.
Soostumist tingivad veerežiimi hälbed: sademetena
tuleb maapinnale vett juurde rohkem, kui sealt jõuab
ära aurata või ära voolata, mistõttu pinnas küllastub
veest ning alguse saab turbasambla ja teiste
sootaimede vohamine, see omakorda soodustab vee
püsimajäämist.
7. Veekogu kinnikasvamine
Üheks põhjuseks võib
olla liigne fosfor vees
http://www.thirteen.org/edonline/studentstake/water/schoolwater/Phosphorous/Images/image44.gif
8. Turvas
Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise
kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad;
keskmiselt lagunevad tarnad, villpead; kõige
aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad
(kanarbik, leesikas, sookail).
9. Eesti sood
Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada
vaid niiskuslembesed taimed. Sootaimede kasvu pidurdab
vee vähene liikuvus ja õhuvaegus.
Kuna Eestis on olnud tingimused soode arenguks soodsad,
siis on kujunenud suur soode mitmekesisus. Eestis on
soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on
rabade all.
Soid võib jaotada nende arenguastme järgi madal- ja
siirdesooks ning rabaks.
10. Madalsood
Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel
või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi
rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning
seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad.
Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma:
õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood.
11. Siirdesood
Siirdesoo on üleminekufaas madalsoost rabaks.
See võib toimuda soopinna ühtlase vaesumise
tagajärjel või siis rabamätaste tekke teel.
Esimesel juhul kujunevad rohusiirdesood, kus
peamisteks liikideks on tarnad, alpi-jänesvill,
soopihl.
Teisel juhul kujunevad puhmarikkad
pärissiirdesood, mis muutuvad rabamätaste
laienemisel üha rabailmelisemateks ning kus
mänd võtab üha enam ülekaalu sookasega
võrreldes.
12. Rabad
Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim
aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede
juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad
taimed rabas vaid sademetest. Rabataimkate on
liigivaene, vähetoitelise kasvukohaga kohastunud
ning väga stabiilne.
Rabad moodustavad Eestis umbes 2/5 soode
pindalast.
13. Rabad
Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on
märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud
kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel
aladel.
Taimestikus kasvavad turbasammalde pinnal huulheinad,
jõhvikad, murakas, kanarbik, kukemari, sookail ja
hanevits.
Raba on elupaik mitmetele haruldastele lindudele ja
putukatele, kes leiavad seal elutingimusi, mis eksisteerisid
hilisjääaja tundrataolises maastikus.
14. Kui palju soid on?
Maailmas arvestatakse märgalade pindalaks
ligikaudu 6,5 miljonit km2 ehk ligikaudu 5%
maismaast.
Sood hõlmavad nendest ligi poole – 3,4 mln. km2,
luhad 0,8, rannikusood 0,6 mln. km2 ja riisipõllud
1,3 mln. km2
15. Neli põhjust, miks soid on vaja
kaitsta.
1. Olles paljude taime- ja loomaliikide kasvukoht (elupaik),
on sood olulised bioloogilise mitmekesisuse tagajaina, seda
eriti troopilistel aladel. Ka Eestis kasvavast ligi 1200
soontaimeliigist võime eri hinnanguil soodes kohata 280
(H. Trassi andmed 1986. aastast) kuni 376 (M. Kase
andmed 1982. aastast) liiki. Looduslikke, inimtegevusest
otseselt mõjustamata kooslusi tuleb Eestis otsida eelkõige
just soodest. Metsad on meil ju enamasti tugevalt
majandatud, nii et mõnedki paremad põlismetsatükid ja
kui meil üldse leidub veel lausa ürgmetsa, siis needki
killukesed paiknevad enamasti soosaartel.
16. Neli põhjust, miks soid on vaja
kaitsta.
2. Sood moodustavad vee puhtust ja varusid tagava
süsteemi. Paljudes piirkondades on nad lausa kohaliku
või regionaalse veeringe hoidjad. Näiteks Šotimaal
tuleb joogivesi ainult soorikkailt valgaladelt. Ja ega
meilgi lood palju teisiti ole: hüdrogeoloogide arvates
peaksime Eestis hoidma puutumatuna vähemalt
kolmandikku meie sooaladest säilitamaks vett
17. Neli põhjust, miks soid on vaja
kaitsta.
3. Kui kasutada soid mõistlikult, säästlikult, siis
võivad nad teatud piirkondades ja riikides (nt. Iiri,
Soome, Eesti) anda ka otsest majanduslikku tulu:
marjad-seened, turvas, inimestele tööd.
Praeguseks ajaks soodesse põllumajanduse ja
metsanduse tarbeks rajatud rohkem kui 350 000
ha kuivendusobjekte on kindlasti liiast.
18. Neli põhjust, miks soid on vaja
kaitsta.
4. Turbas seotud süsinik
(umbes 460 x 109 t) moodustab veerandi mullas
olevast süsinikust Maal ja ligikaudu 60%
maismaaelustikus sisalduvast süsinikust (737 x 109 t)
Seda on neli korda rohkem, kui suudavad siduda
troopilised vihmametsad.
19. Soode kaitsest Eestis
Eestis soode kaitsel üsna aukartustäratavad kogemused ja
me alustasime ajal, mil mujal maailmas sellest suurt veel ei
räägitudki. Esimene Eesti sookaitse- ala rajati Ratva
rabasse 1937. aastal.
1957 loodi raba (koos kõige selle juurde kuuluvaga) hoidev
Nigula ja allikasoid hõlmav Viidumäe looduskaitseala.
1982. aastal loodi 30 sookaitseala Nüüd on lisandunud
Endla ja Alam-Pedja looduskaitseala ning Soomaa
rahvuspark.
Nii või teisiti on Eestis kaitse all umbes 17 000 hektarit
soid ehk ligi 17% nende kogupindalast.
20. Raba
Riisa rabas lookleb
laugaste vahel laudtee
21. Kuivendatud soo
KRAAVITATUD RABA MUUTUB LOODUSE
TERVENDAJAST (PUHTA VEE SÄILITUSALAST)
SELLE REOSTAJAKS: KUIVENDATUD JA
KUIVENDUSEST MÕJUTATUD SOODES HÄVIB
(MINERALISEERUB JA HAIHTUB
SÜSIHAPPEGAASINA ÕHKU VÕI KANTAKSE
VOOLUVEEGA MINEMA) IGAL AASTAL
LIGIKAUDU 5 MILJONIT TONNI SINNA VAREM
AASTATUHANDETEGA TALLETATUD
ORGAANILIST AINET. NII VÕIVAD MEIE
KUIVENDATUD SOOD OSUTUDA TÖÖSTUSE
JÄREL TEISEKS OLULISEKS SÜSIHAPPEGAASI
ATMOSFÄÄRI PAISKAJAKS JA
KASVUHOONEEFEKTI SOODUSTAJAKS.
