1. Aed Mairi Valtin 6.klass

2. Aedade ajalooline areng Kiviajal valmistas inimene loodusest toodud taimede söögikõlblikest osadest toitu, seemned ja muud jäägid viskas aga elamu lähedale ning järgmisel aastal avastas seal kasvamas varem kaugelt toodud taimi.

3. Aedade jagunemine: Aianduses on aja jooksul välja kujunenud kolm peamist suunda: puuviljaaed köögiviljandus iluaiandus

4. Köögiviljaaed eesmärgiks on söödavate rohttaimede kasvatamine

5. Puuviljaaiandus Eestisse tekkisid esimesed puuviljaaiad kloostrite juurde ligi 700 aastat tagasi. Eesmärgiks on söödavate viljadega puude kasvatamine. Marjaaias kasvatakse söödavate viljadega põõsaid ja rohttaimi, näiteks vaarikapõõsaid ja aedmaasikaid .

6. Iluaiandus Eestisse hakati esimesi iluaedu rajama umbes 600 aastat tagasi. eesmärgiks on inimese elukeskkonna kaunimaks muutmine puude, põõsaste ja rohttaimede kasvatamisega. Iluaedu ei rajata otseselt kasu saamiseks

7. Keskkonnatingimused aias Köögivilja-, puuvilja- ja iluaed on inimese loodud ökosüsteem, kus osa tingimusi on määratud looduslike teguritega, osa inimese poolt. Kliima : meri muudab Lääne-Eesti kliima mahedamaks, talve soojem kui mujal Eestis Mulla puhul on olulised viljakus ja niiskus. Pinnamood: Künka lõunapoolsel nõlval paiknev aed saab rohkem päikesevalgust kui see aed, mis asub põhjapoolsel nõlval.

8. Kuidas inimene hoolitseb oma aia eest?

9. Köögiviljaaed Aedviljad juurviljad

10. Kapsas Valge peakapsas Punane peakapsas Lillkapsas

11. Loomad aias Kapsaliblikas areneb täismoondega Muna kapsaliblika vastne nukk valmik (röövik) Pieris brassicae

12. Rasvatihane http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PARMAJ.htm

13. Puuviljaaed

14. Milliseid puid kasvatatakse Eesti aedades?

15. Õun Vanim viljapuu – õunapuu Milline on metsõunapuu vili, miks just selline? Aedõunapuul on palju sorte - aednike aretustöö tulemusena jagatakse õunad suve-, sügis- ja talvesortideks – Söömiskõlbulikud sellel ajal. Valge klaarõun Suislepp Krügeri tuviõun http://www.calmia.ee/viljapuud.html Tellissaare

16. Uurime õunapuu õit. -õitearvust kevadel juunis sõltub saak; -roosad või valged õied -viis kroonlehte

17. õisi tolmeldavad mesilased ja kimalased– jahe ja vihmane ilm segab putukate lendamist ja tolmeldamine jääb väheks. -Putukad koguvad nektarit ja liiguvad õielt õiele. Kehaosadele jääb õietolmu ja nii kantakse see teistele õitele. Õietolm peab jõudma emakakaela suudmele, ainult siis saab arenema hakata õun - milline näeb välja õunaalge?

18. Lehetäi Õunapuudel on lehetäid – väiksed ja rohelised Lehetäid toituvad õunapuu mahlast Kevadel kooruvad emased lehetäid munadest, kes saavad järglased 10 päeva pärast ja nii saab palju lehetäisid. Kui neid on palju siis nad toituvad taime lehe mahlast ja lehed kärbuvad. Lehetäid on toiduks teistele loomadele – lepatriinud

19. Lepatriinu Erkpunane mardikas, kõvad kattetiivad, nende all lennutiivad ja tagakeha Munevad sinna kus on rohkesti lehetäisid Munast koorub vastne hall ja oranzide täppidega Lepatriinu vastne on tõuk. Kuidas kutsuti kapsaussi vastset(röövik)? Lepatriinu toitub lehetäidest, kuid ise ta teistele loomadele toiduks ei ole – eritab halva lõhnalist vedelikku – ere värvus hoiatab

20. Kahjurputukate tõrje aias. Bioloogiline tõrje . Putukkahjureid hävitavad linnud, hoiavad aeda kahjurite eest. Miks on oluline? See on bioloogiline tõrje, kui kahjureid tõrjutakse teiste loomade abiga. Keemiline tõrje Keemiliste ainetega kahjurite tõrjumine. Miks on vaja? On ohtlikum bioloogilisest tõrjest, miks? (hävitab ka kasulikke putukaid, mürk võib ohustada inimese tervist)

21. Iluaed Iluaiandus on noorim aiandus haru Eestis. Mis eesmärgil rajatakse? Mida kasvatatakse iluaias? Eesti esindus iluaiad on Tartus ja Tallinnas botaanikaaiad. Ilutaimede eluiga on erinev: üheaastased taimed, - igal aastal külvatakse seemned uuesti (astrid) mitmeaastased taimed (püsikud) – neil säilivad maaalused osad talvel –sibulad, mugulad.

22. Iluaed koosneb ilupuudest, põõsastest, muruplatsidest, hekkidest, lillegruppidest

23. Suvelilled ehk üheaastased lilled tuleb igal aastal seemnest külvata ja ette kasvatada Peiulill ja petuunia

24. Püsikute eriliigiks on sibullilled. Nad koguvad oma sibulasse kasvuajal toitained. Seetõttu suudavad nad kevadel vara tärgata. Maikelluke, krookus

25. Püsikud ehk mitmeaastased taimed. Neid ei pea igal aastal uuesti aeda istutama. Nende maa-alused osad elavad üle talve. Maapealne osa puhkeb igal kevadel uuesti Iirised

26. Priimula Taimekirjeldus: -Õie suurus, värvus , kuju, -sarnasus nurmenukuga – sama perekond -õitseb varakevadel -püsik, mullas maa-alunevars – risoom – selles varuained võimaldavad kasvama hakkamist -kuidas kasvatada?

27. Aiakahjurid Kiritigu ja suur seatigu- nälkjas Kojaga ja kojata tigu. Keha limane, paljud linnud ei söö Kahjustavad aiataimi, kriibivad keelega taime lehti. Kuidas nendest vabaneda? Mida teeb inimene? Tigusid söövad kärnkonnad, rästad, siil

28. Aiaimetaja Siil – toitub tigudest ja teistest pisiloomadest -talve veedab talveunes -külmakaitseks paks rasvakiht.

29. Aiatööd Muru tuleb niita iga nädal. See koosneb ühest-kahest kõrreliste liigist, ka valgest ristikust

30. Hekkideks kasutatakse põõsaliike, mis taluvad hästi pügamist või kärpimist. Elupuu ja tuhkpuuhekid