EESTIS ELAVAD
  ROOMAJAD
  Koostaja: Merlin Kirbits
IMETAJAD

PUTUKAD                 LINNUD

          LOOMAD
KALAD                 ROOMAJAD

          KAHEPAIKSED
ROOMAJAD
                       • keha katavad soomused
                       • hingavad kopsudega
                       • jäsemed puuduvad või on
                         nõrgalt arenenud

1) sünnitavad elus järglasi ehk
munad kooruvad munemise hetkel
2) munevad ja munast areneb väike
roomaja päikesesoojuse mõjul
EESTI
                       ROOMAJAD

    SISALIKUD                            MAOD

ARUSISALIK             KIVISISALIK   NASTIK   RÄSTIK



             VASKUSS
EESTI
                       ROOMAJAD

    SISALIKUD                            MAOD

ARUSISALIK             KIVISISALIK   NASTIK   RÄSTIK



             VASKUSS
SISALIKU VÄLISEHITUS




Keha jaguneb peaks, kaelaks, kereks ja sabaks.
Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad.
ARUSISALIK

Eesti kõige tavalisem roomaja.

Elab niiskematel aladel
(soo, raba, oja- ja kraavikallas).

Toitub putukatest, ämblikest ja
ussidest.

Vaenlaseks on rästik ja nastik.

Musta või pruuni värvi, seljal triibud. Isastel oranz või punakas kõhualune,
emastel kõht valkjashall, kollakas või rohekas.
KIVISISALIK
Eestis haruldane.

Elab kuivadel aladel
(männikud, metsa- ja teeservad).

Toitub mardikatest, ämblikutest,
ussidest, rohutirtsudest,
röövikutest.

Vaenlaseks on rästik ja nastik.

Isased loomad on rohekad, emased pruunikad. Mööda selga kulgeb 1-2
rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike.
Võrdle sisalikke
               LEVIK      ELUKOHT        TOITUMINE   VAENLASED          VÄLIMUS

                                                                          seljal
ARUSISALIK     tavaline   niisked alad    putukad    nastik ja rästik
                                                                         triibud


                                                                          seljal
KIVISISALIK   haruldane   kuivad alad     putukad    nastik ja rästik
                                                                         laigud




       Mille poolest on kivisisalik ja arusisalik erinevad?
       Mille poolest on kivisisalik ja arusisalik sarnased?
VASKUSS
Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik.

Elab laialehelistes ja sega-
metsades, aasadel, põldudel,
aedades.

Toitub vihmaussidest, tigudest,
putukavastsetest, hulkjalgsetest.

Vaenlaseks on rästik, toonekurg,
madukotkas, rebane, nugis.

Keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest mustad. Selg on märgatavalt
heledam - pruun või pronksjas.
EESTI
                       ROOMAJAD

    SISALIKUD                            MAOD

ARUSISALIK             KIVISISALIK   NASTIK   RÄSTIK



             VASKUSS
MAO VÄLISEHITUS




Pea läheb sujuvalt üle kereks, see omakorda lõpeb sabaga.
                    Jalad puuduvad.
NASTIK
                                            Eestis viimasel ajal haruldane.

                                            Elab niisketel aladel
                                            (jõgede, järvede, tiikide kallastel).

                                            Toitub konnadest, sisalikest,
                                            väikestest lindudest ja nende
                                            poegadest.

                                            Vaenlaseks on madukotkas,
                                            toonekurg, rebane, nugis, kährik.

Tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega
madu. Peamiseks tunnuseks heledad laigud pea piirkonnas.
RÄSTIK
                                                Eestis kõige tavalisem roomaja.

                                                Elab segametsades, raiesmikel,
                                                metsaservades, soodes, jõgede
                                                ja järvede ääres.

                                                Toitub hiirtest, sisalikest,
                                                vaskussidest, lindude poegadest,
                                                raba- ja rohukonnadest.

                                                Vaenlaseks on madukotkas,
                                                toonekurg, rebane, nugis, kährik.

Pruunikas-hallikat värvi. Seljal tume siksakiline triip.
Rästiku hammustus on mürgine!!!
Mida teha, kui rästik hammustab?
• Kannatanu rahustatakse ja pannakse lamama.
• Keelatakse liigutused ja hammustatud kohta tõstmine
  südamest kõrgemale. See aitab aeglustada mürgi levikut
  kehas.
• Jalg või käsi seotatakse lahasesse.
• Hammustuskohale võib panna külma kompressi.
• Kannatanule antakse rohkesti juua, et mürki organismist
  eemaldada.
• Kutsutakse kiirabi või toimetatakse kannatanu
  lamamisasendis lähimasse haiglasse.
Võrdle madusid

          LEVIK         ELUKOHT          TOITUMINE     VAENLASED         VÄLIMUS
                                                        madukotkas
                                         linnupojad                        heledad
NASTIK   haruldane     niisked alad                      toonekurg       laigud pea
                                           konnad
                                                       kährik ja nugis   piirkonnas
                                           sisalikud
                                                           rebane
                                             hiired       toonekurg
                                                                              tume
RÄSTIK    tavaline   niisked ja kuivad     sisalikud     madukotkas      sikksakiline
                           alad             konnad     rebane ja nugis    triip seljal
                                         linnupojad         kährik




         Mille poolest on nastik ja rästik erinevad?
         Mille poolest on nastik ja rästik sarnased?
Kõik Eestis elavad
     roomajad
on looduskaitse all.
OLID TUBLI!
Kasutatud fotod
Lacerta praticola (2009). Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil
    http://www.flickr.com/photos/30554679@N02/3324945591.
Natrix natrix – mating (2010). Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil
    http://www.flickr.com/photos/30554679@N02/4659546890.
Slow worm - Anguis fragilis - hazelworm - Blindschleiche - Orvet – Lución (2010).
    Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil http://www.flickr.com/photos/joost-
    ijmuiden/4465607826.
Steppe Viper; Vipera renardi (2008). Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil
    http://www.flickr.com/photos/phenolog/2904439930.
Zauneidechse (Männchen) (2009). Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil
    http://www.flickr.com/photos/minminatmidnight/3944794077.
Viviparous lizard (Zootoca vivipara) (2009). Külastatud 20. detsembril. 2011,
    aadressil http://www.flickr.com/photos/steveinleighton/4952152914.
Vipera ammodytes ammodytes (2010). Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil
    http://www.flickr.com/photos/30554679@N02/4658925309.
Vipera ammodytes ammodytes (2010). Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil
    http://www.flickr.com/photos/30554679@N02/4659549042.

Roomajad

  • 1.
    EESTIS ELAVAD ROOMAJAD Koostaja: Merlin Kirbits
  • 2.
    IMETAJAD PUTUKAD LINNUD LOOMAD KALAD ROOMAJAD KAHEPAIKSED
  • 3.
    ROOMAJAD • keha katavad soomused • hingavad kopsudega • jäsemed puuduvad või on nõrgalt arenenud 1) sünnitavad elus järglasi ehk munad kooruvad munemise hetkel 2) munevad ja munast areneb väike roomaja päikesesoojuse mõjul
  • 4.
    EESTI ROOMAJAD SISALIKUD MAOD ARUSISALIK KIVISISALIK NASTIK RÄSTIK VASKUSS
  • 5.
    EESTI ROOMAJAD SISALIKUD MAOD ARUSISALIK KIVISISALIK NASTIK RÄSTIK VASKUSS
  • 6.
    SISALIKU VÄLISEHITUS Keha jagunebpeaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad.
  • 7.
    ARUSISALIK Eesti kõige tavalisemroomaja. Elab niiskematel aladel (soo, raba, oja- ja kraavikallas). Toitub putukatest, ämblikest ja ussidest. Vaenlaseks on rästik ja nastik. Musta või pruuni värvi, seljal triibud. Isastel oranz või punakas kõhualune, emastel kõht valkjashall, kollakas või rohekas.
  • 8.
    KIVISISALIK Eestis haruldane. Elab kuivadelaladel (männikud, metsa- ja teeservad). Toitub mardikatest, ämblikutest, ussidest, rohutirtsudest, röövikutest. Vaenlaseks on rästik ja nastik. Isased loomad on rohekad, emased pruunikad. Mööda selga kulgeb 1-2 rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike.
  • 9.
    Võrdle sisalikke LEVIK ELUKOHT TOITUMINE VAENLASED VÄLIMUS seljal ARUSISALIK tavaline niisked alad putukad nastik ja rästik triibud seljal KIVISISALIK haruldane kuivad alad putukad nastik ja rästik laigud Mille poolest on kivisisalik ja arusisalik erinevad? Mille poolest on kivisisalik ja arusisalik sarnased?
  • 10.
    VASKUSS Vaskuss ei olemadu vaid hoopis jalutu sisalik. Elab laialehelistes ja sega- metsades, aasadel, põldudel, aedades. Toitub vihmaussidest, tigudest, putukavastsetest, hulkjalgsetest. Vaenlaseks on rästik, toonekurg, madukotkas, rebane, nugis. Keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest mustad. Selg on märgatavalt heledam - pruun või pronksjas.
  • 11.
    EESTI ROOMAJAD SISALIKUD MAOD ARUSISALIK KIVISISALIK NASTIK RÄSTIK VASKUSS
  • 12.
    MAO VÄLISEHITUS Pea lähebsujuvalt üle kereks, see omakorda lõpeb sabaga. Jalad puuduvad.
  • 13.
    NASTIK Eestis viimasel ajal haruldane. Elab niisketel aladel (jõgede, järvede, tiikide kallastel). Toitub konnadest, sisalikest, väikestest lindudest ja nende poegadest. Vaenlaseks on madukotkas, toonekurg, rebane, nugis, kährik. Tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu. Peamiseks tunnuseks heledad laigud pea piirkonnas.
  • 14.
    RÄSTIK Eestis kõige tavalisem roomaja. Elab segametsades, raiesmikel, metsaservades, soodes, jõgede ja järvede ääres. Toitub hiirtest, sisalikest, vaskussidest, lindude poegadest, raba- ja rohukonnadest. Vaenlaseks on madukotkas, toonekurg, rebane, nugis, kährik. Pruunikas-hallikat värvi. Seljal tume siksakiline triip. Rästiku hammustus on mürgine!!!
  • 15.
    Mida teha, kuirästik hammustab? • Kannatanu rahustatakse ja pannakse lamama. • Keelatakse liigutused ja hammustatud kohta tõstmine südamest kõrgemale. See aitab aeglustada mürgi levikut kehas. • Jalg või käsi seotatakse lahasesse. • Hammustuskohale võib panna külma kompressi. • Kannatanule antakse rohkesti juua, et mürki organismist eemaldada. • Kutsutakse kiirabi või toimetatakse kannatanu lamamisasendis lähimasse haiglasse.
  • 16.
    Võrdle madusid LEVIK ELUKOHT TOITUMINE VAENLASED VÄLIMUS madukotkas linnupojad heledad NASTIK haruldane niisked alad toonekurg laigud pea konnad kährik ja nugis piirkonnas sisalikud rebane hiired toonekurg tume RÄSTIK tavaline niisked ja kuivad sisalikud madukotkas sikksakiline alad konnad rebane ja nugis triip seljal linnupojad kährik Mille poolest on nastik ja rästik erinevad? Mille poolest on nastik ja rästik sarnased?
  • 17.
    Kõik Eestis elavad roomajad on looduskaitse all.
  • 18.
  • 19.
    Kasutatud fotod Lacerta praticola(2009). Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil http://www.flickr.com/photos/30554679@N02/3324945591. Natrix natrix – mating (2010). Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil http://www.flickr.com/photos/30554679@N02/4659546890. Slow worm - Anguis fragilis - hazelworm - Blindschleiche - Orvet – Lución (2010). Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil http://www.flickr.com/photos/joost- ijmuiden/4465607826. Steppe Viper; Vipera renardi (2008). Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil http://www.flickr.com/photos/phenolog/2904439930. Zauneidechse (Männchen) (2009). Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil http://www.flickr.com/photos/minminatmidnight/3944794077. Viviparous lizard (Zootoca vivipara) (2009). Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil http://www.flickr.com/photos/steveinleighton/4952152914. Vipera ammodytes ammodytes (2010). Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil http://www.flickr.com/photos/30554679@N02/4658925309. Vipera ammodytes ammodytes (2010). Külastatud 20. detsembril. 2011, aadressil http://www.flickr.com/photos/30554679@N02/4659549042.