SlideShare a Scribd company logo
Mida on andnud
  rahvusvahelise
tähtsusega märgala
  staatus Soomaa
   rahvuspargile
          Agu Leivits




Tõramaa, 02.02.2013 Rahvusvaheline
märgalade päev Soomaa rahvuspargis
Eellugu
  •   MAR projekt & konverentsid 1960 – 1970, 1965:
      MAR märgalade nimekiri;
  •   2. veebruar 1971 Ramsar (Iraan) 18 riiki (sh NSVL)
      kirjutasid alla leppele: „Rahvusvahelise tähtsusega
      märgalade, eriti veelindude elupaikade
      konventsioon“, mis jõustus 21. detsembril 1975 (7
      riiki olid määranud alad);
  •   1972/1973 talvel võtab prof Eerik Kumari ZBI(?)-sse
      ajutiselt tööle Mati Ilometsa, kelle ülesandeks on
      koostada nimekiri võimalikest Ramsari aladest
      ENSV-s. Lisaks Matalule figureerivad seal vilsandi,
      Nigula, Endla, Emajõe-Suursoo jt. Praeguse                1989 logo
      Soomaa RP-s osas seal midagi ei ole =Soomaa kui
      märgala on alles teadvustamata, samas
      väärtustatakse mitte ainult veelindudele olulisi alasid
      vaid ka näiteks soid (Ilomets, suuliselt).
  •   1976 esitab NSVL 13 märgala, mis kõik väga
      olulised veelindude elupaigad (sh Matsalu
      looduskaitseala – ala nr 104 11.10.1976) ja NSVL-
      s jõustub konventsioon 11.02.1977;

                                                                1998 logo
• Riigikogu ratifitseeris Ramsari
  konventsiooni 20. oktoobril 1993
  Eesti Vabariigi jaoks jõustus          1989 logo
  konventsioon 29. juulil 1994. Ainus
  rahvusvahelise tähtsusega märgala
  Eestist Ramsari nimestikus on tollal
  Matsalu looduskaitseala;
• 1997 esitab EV 9 märgala, sh
  Soomaa rahvuspargi (17.06.1997);
• Rahvusvahelise tähtsusega
  märgalade, eriti veelindude            1998 logo

  elupaikade konventsiooni täitmise
  riikliku programmi kinnitamine
  (04.03.1997 VV määrus nr 48)
Märgala saab määrata rahvusvahelisel tähtsaks kui see :
1.on antud biogeograafilisele regioonile iseloomulik, haruldane või unikaalne
looduslik või pool-looduslik märgala;
2.toetab ohustatud liikide või koosluste säilimist;
3.on tähtis regioonile liigilise mitmekesisuse tagamisel;
4.toetab liikide elutsüklis kriitililiste aegade üle-elamist (näiteks talvitumine,
ränne jne);
5.märgala kasutab kokku vähemalt 20 000 veelindu;
6.märgala kasutab vähemalt 1% veelinnu liigi või alamliigi
biogeograafilistest asurkonnast;
7.on oluline regiooni looduslike kalaliikide säilimiseks;
8.on oluline kalade toitumis- või kudemisalana või rändeteena;
9.märgala kasutab vähemalt 1% märgalast sõltuva liigi asurkonnast (v.a. Linnud)

Soomaa puhul aluseks kriteeriumid 1 – 4, 6 ja 8
  Soomaa (Ramsari ala nr 912
Kriteerium 1: Soo-, märjad metsa- luha-
ja -jõeelupaigad (sh Loodusdirektiivi
elupaigad, üleujutused, soode suurus
jne);
Kriteerium 2: Linnu- ja loodusdirektiivi
lisade liigid;
Kriteerium 3: Regionaalselt ohustatud
liigid (kaitsealused);
Kriteerium 4: Linnud ja suurkiskjad;
Kriteerium 6: Väikeluige rändel peatujad;
Kriteerium 8: Haugi oluline kudeala.
Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude
     elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programm

•Ramsari märgaladele (sh Soomaa) kaitsekorralduskavade
koostamine 2002. aastaks;
•Nimetada hiljemalt 2010. aastaks rahvusvaheliselt tähtsateks
märgaladeks 14 täiendavat ala: Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos
Noarootsi jäänukjärvedega, Väike väin koos rannikuribaga, Avaste soo, Nätsi-Võlla
raba, Agusalu soostik, Mullutu-Suurlaht, Siiksaare laht, Vasknarva vanajõgede luht,
Reigi Kootsaare-Mudaste rannaniit Hiiumaal, Rahuste rannaniidud ja Lõo laht,
Häädemeeste rannaniidud, Tõstamaa rannaniidud ja Hari kurk;
•Riikliku programmi ülesanded sh:
    • Kaitsekorralduskava koostamine Soomaa rahvuspargile
       –Tähtaeg:1999 – Finantseerimisallikas:Taani abiprogramm
Maailmas:
Seisuga 02.02.2013
Riike: 164
Alasid: 2 083
Pindala: 197 849 428 ha
Eestis:
Alasid: 17 (0,8%)
Pindala:304 778 ha (0,2%)
Kaitse planeerimine (KKK koostamine)


Mike Alexander 2007 .
Management Planning for Nature
Conservation: A Theoretical
Basis and Practical Guide.

Sisaldab kogemust
- Soomaa Rahvuspargi (kui
Ramsari ala) esimese KKK
koostamise juhendamisel
Ramsari büroo toodab põhjalikke Juhised
ja tehnilised kokkuvõtted
Ramsar news 2011 May: Wetland wilderness values in Estonia
                On 18-20 April 2011, the Estonian Fund for Nature (ELF) organised an
                international conference on “Mires and Wilderness” in the historical university town
                of Tartu. The meeting brought together more than 100 mire experts and students
                from Estonia and beyond....




Conference participants
exploring Soomaa National
Park and Ramsar Site by
canoe during the “fifth
season” of the spring floods.
Afterwards they discover the
Riisa bog on the 5km wooden
trail, before enjoying local
food and music at the
Vanaõue guesthouse, a
private business working
closely with the National
Park managers and certified
by the “PAN Park”
wilderness tourism quality
label.
2012 Soomaa RAMSARi märgalade
              turismikogumikus
              Wetland Tourism Case Study: Estonia – Soomaa
              http://www.ramsar.org/cda/en/ramsar-tourismcasestudyestoniaen/main/ramsar/1%5E25746_4000_0__




© Mati Kose




                                       © Mati Kose




© Mati Kose                            © Mati Kose
 




    Head märgalade päeva ja
          vee aastat!

More Related Content

Viewers also liked

Majanduslik väärtus Kuresoo näitel; Aija Kosk
Majanduslik väärtus Kuresoo näitel; Aija KoskMajanduslik väärtus Kuresoo näitel; Aija Kosk
Majanduslik väärtus Kuresoo näitel; Aija Kosk
Anneli Roosalu
 
Lk kohalikud ja turism 09.02. m kose
Lk kohalikud ja turism 09.02. m koseLk kohalikud ja turism 09.02. m kose
Lk kohalikud ja turism 09.02. m koseAnneli Roosalu
 
2012 soomaa turism
2012 soomaa turism2012 soomaa turism
2012 soomaa turism
Anneli Roosalu
 
Pan parks vorgustikust wwd
Pan parks vorgustikust wwdPan parks vorgustikust wwd
Pan parks vorgustikust wwdAnneli Roosalu
 
15 aastat suure_jaani muusikafestival
15 aastat suure_jaani muusikafestival15 aastat suure_jaani muusikafestival
15 aastat suure_jaani muusikafestival
Anneli Roosalu
 
Kurgja muuseum
Kurgja muuseumKurgja muuseum
Kurgja muuseum
Anneli Roosalu
 
2012 kaitsealad ja loodusturism
2012 kaitsealad ja loodusturism2012 kaitsealad ja loodusturism
2012 kaitsealad ja loodusturismAnneli Roosalu
 
Rmk loodusturism riigimaal 02.2012
Rmk loodusturism riigimaal 02.2012Rmk loodusturism riigimaal 02.2012
Rmk loodusturism riigimaal 02.2012Anneli Roosalu
 
Eas tegevused looduspuhkuse arendamisel
Eas tegevused looduspuhkuse arendamiselEas tegevused looduspuhkuse arendamisel
Eas tegevused looduspuhkuse arendamiselAnneli Roosalu
 
Towards an Anthropology of Typography
Towards an Anthropology of TypographyTowards an Anthropology of Typography
Towards an Anthropology of Typography
Akseli Huhtanen
 

Viewers also liked (14)

Majanduslik väärtus Kuresoo näitel; Aija Kosk
Majanduslik väärtus Kuresoo näitel; Aija KoskMajanduslik väärtus Kuresoo näitel; Aija Kosk
Majanduslik väärtus Kuresoo näitel; Aija Kosk
 
Lk kohalikud ja turism 09.02. m kose
Lk kohalikud ja turism 09.02. m koseLk kohalikud ja turism 09.02. m kose
Lk kohalikud ja turism 09.02. m kose
 
Europarc harta
Europarc hartaEuroparc harta
Europarc harta
 
2012 soomaa turism
2012 soomaa turism2012 soomaa turism
2012 soomaa turism
 
Koostoo soomaa r ps
Koostoo soomaa r psKoostoo soomaa r ps
Koostoo soomaa r ps
 
Koostoo vilsandi r ps
Koostoo vilsandi r psKoostoo vilsandi r ps
Koostoo vilsandi r ps
 
Pan parks vorgustikust wwd
Pan parks vorgustikust wwdPan parks vorgustikust wwd
Pan parks vorgustikust wwd
 
15 aastat suure_jaani muusikafestival
15 aastat suure_jaani muusikafestival15 aastat suure_jaani muusikafestival
15 aastat suure_jaani muusikafestival
 
Kurgja muuseum
Kurgja muuseumKurgja muuseum
Kurgja muuseum
 
2012 kaitsealad ja loodusturism
2012 kaitsealad ja loodusturism2012 kaitsealad ja loodusturism
2012 kaitsealad ja loodusturism
 
Rmk loodusturism riigimaal 02.2012
Rmk loodusturism riigimaal 02.2012Rmk loodusturism riigimaal 02.2012
Rmk loodusturism riigimaal 02.2012
 
Koostoo karula r ps
Koostoo karula r psKoostoo karula r ps
Koostoo karula r ps
 
Eas tegevused looduspuhkuse arendamisel
Eas tegevused looduspuhkuse arendamiselEas tegevused looduspuhkuse arendamisel
Eas tegevused looduspuhkuse arendamisel
 
Towards an Anthropology of Typography
Towards an Anthropology of TypographyTowards an Anthropology of Typography
Towards an Anthropology of Typography
 

Similar to Ramsar ja Soomaa RP Agu Leivits

Rännates mööda Pärnumaad
Rännates mööda PärnumaadRännates mööda Pärnumaad
Rännates mööda Pärnumaadpihlakas
 
Luitemaa looduskaitseala
Luitemaa looduskaitsealaLuitemaa looduskaitseala
Luitemaa looduskaitseala
Birgit Pihelgas
 
TPS loeng 12.02.2008
TPS loeng 12.02.2008TPS loeng 12.02.2008
TPS loeng 12.02.2008Pille Riin
 
Looduskaitse Eestis
Looduskaitse EestisLooduskaitse Eestis
Looduskaitse EestisGeorg Aher
 
Keskkonnaamet ja loodusturism
Keskkonnaamet ja loodusturismKeskkonnaamet ja loodusturism
Keskkonnaamet ja loodusturism
Aivar Ruukel
 
Haabja tähtsus soomaalase elus
Haabja tähtsus soomaalase elusHaabja tähtsus soomaalase elus
Haabja tähtsus soomaalase elus
Aivar Ruukel
 

Similar to Ramsar ja Soomaa RP Agu Leivits (8)

Soo Elustik
Soo ElustikSoo Elustik
Soo Elustik
 
Rännates mööda Pärnumaad
Rännates mööda PärnumaadRännates mööda Pärnumaad
Rännates mööda Pärnumaad
 
Looduskaitse Tallinnas
Looduskaitse TallinnasLooduskaitse Tallinnas
Looduskaitse Tallinnas
 
Luitemaa looduskaitseala
Luitemaa looduskaitsealaLuitemaa looduskaitseala
Luitemaa looduskaitseala
 
TPS loeng 12.02.2008
TPS loeng 12.02.2008TPS loeng 12.02.2008
TPS loeng 12.02.2008
 
Looduskaitse Eestis
Looduskaitse EestisLooduskaitse Eestis
Looduskaitse Eestis
 
Keskkonnaamet ja loodusturism
Keskkonnaamet ja loodusturismKeskkonnaamet ja loodusturism
Keskkonnaamet ja loodusturism
 
Haabja tähtsus soomaalase elus
Haabja tähtsus soomaalase elusHaabja tähtsus soomaalase elus
Haabja tähtsus soomaalase elus
 

Ramsar ja Soomaa RP Agu Leivits

  • 1. Mida on andnud rahvusvahelise tähtsusega märgala staatus Soomaa rahvuspargile Agu Leivits Tõramaa, 02.02.2013 Rahvusvaheline märgalade päev Soomaa rahvuspargis
  • 2. Eellugu • MAR projekt & konverentsid 1960 – 1970, 1965: MAR märgalade nimekiri; • 2. veebruar 1971 Ramsar (Iraan) 18 riiki (sh NSVL) kirjutasid alla leppele: „Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon“, mis jõustus 21. detsembril 1975 (7 riiki olid määranud alad); • 1972/1973 talvel võtab prof Eerik Kumari ZBI(?)-sse ajutiselt tööle Mati Ilometsa, kelle ülesandeks on koostada nimekiri võimalikest Ramsari aladest ENSV-s. Lisaks Matalule figureerivad seal vilsandi, Nigula, Endla, Emajõe-Suursoo jt. Praeguse 1989 logo Soomaa RP-s osas seal midagi ei ole =Soomaa kui märgala on alles teadvustamata, samas väärtustatakse mitte ainult veelindudele olulisi alasid vaid ka näiteks soid (Ilomets, suuliselt). • 1976 esitab NSVL 13 märgala, mis kõik väga olulised veelindude elupaigad (sh Matsalu looduskaitseala – ala nr 104 11.10.1976) ja NSVL- s jõustub konventsioon 11.02.1977; 1998 logo
  • 3. • Riigikogu ratifitseeris Ramsari konventsiooni 20. oktoobril 1993 Eesti Vabariigi jaoks jõustus 1989 logo konventsioon 29. juulil 1994. Ainus rahvusvahelise tähtsusega märgala Eestist Ramsari nimestikus on tollal Matsalu looduskaitseala; • 1997 esitab EV 9 märgala, sh Soomaa rahvuspargi (17.06.1997); • Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude 1998 logo elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programmi kinnitamine (04.03.1997 VV määrus nr 48)
  • 4. Märgala saab määrata rahvusvahelisel tähtsaks kui see : 1.on antud biogeograafilisele regioonile iseloomulik, haruldane või unikaalne looduslik või pool-looduslik märgala; 2.toetab ohustatud liikide või koosluste säilimist; 3.on tähtis regioonile liigilise mitmekesisuse tagamisel; 4.toetab liikide elutsüklis kriitililiste aegade üle-elamist (näiteks talvitumine, ränne jne); 5.märgala kasutab kokku vähemalt 20 000 veelindu; 6.märgala kasutab vähemalt 1% veelinnu liigi või alamliigi biogeograafilistest asurkonnast; 7.on oluline regiooni looduslike kalaliikide säilimiseks; 8.on oluline kalade toitumis- või kudemisalana või rändeteena; 9.märgala kasutab vähemalt 1% märgalast sõltuva liigi asurkonnast (v.a. Linnud) Soomaa puhul aluseks kriteeriumid 1 – 4, 6 ja 8
  • 5.   Soomaa (Ramsari ala nr 912 Kriteerium 1: Soo-, märjad metsa- luha- ja -jõeelupaigad (sh Loodusdirektiivi elupaigad, üleujutused, soode suurus jne); Kriteerium 2: Linnu- ja loodusdirektiivi lisade liigid; Kriteerium 3: Regionaalselt ohustatud liigid (kaitsealused); Kriteerium 4: Linnud ja suurkiskjad; Kriteerium 6: Väikeluige rändel peatujad; Kriteerium 8: Haugi oluline kudeala.
  • 6. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programm •Ramsari märgaladele (sh Soomaa) kaitsekorralduskavade koostamine 2002. aastaks; •Nimetada hiljemalt 2010. aastaks rahvusvaheliselt tähtsateks märgaladeks 14 täiendavat ala: Puhatu soostik, Haapsalu Tagalaht koos Noarootsi jäänukjärvedega, Väike väin koos rannikuribaga, Avaste soo, Nätsi-Võlla raba, Agusalu soostik, Mullutu-Suurlaht, Siiksaare laht, Vasknarva vanajõgede luht, Reigi Kootsaare-Mudaste rannaniit Hiiumaal, Rahuste rannaniidud ja Lõo laht, Häädemeeste rannaniidud, Tõstamaa rannaniidud ja Hari kurk; •Riikliku programmi ülesanded sh: • Kaitsekorralduskava koostamine Soomaa rahvuspargile –Tähtaeg:1999 – Finantseerimisallikas:Taani abiprogramm
  • 7. Maailmas: Seisuga 02.02.2013 Riike: 164 Alasid: 2 083 Pindala: 197 849 428 ha Eestis: Alasid: 17 (0,8%) Pindala:304 778 ha (0,2%)
  • 8. Kaitse planeerimine (KKK koostamine) Mike Alexander 2007 . Management Planning for Nature Conservation: A Theoretical Basis and Practical Guide. Sisaldab kogemust - Soomaa Rahvuspargi (kui Ramsari ala) esimese KKK koostamise juhendamisel
  • 9. Ramsari büroo toodab põhjalikke Juhised ja tehnilised kokkuvõtted
  • 10.
  • 11. Ramsar news 2011 May: Wetland wilderness values in Estonia On 18-20 April 2011, the Estonian Fund for Nature (ELF) organised an international conference on “Mires and Wilderness” in the historical university town of Tartu. The meeting brought together more than 100 mire experts and students from Estonia and beyond.... Conference participants exploring Soomaa National Park and Ramsar Site by canoe during the “fifth season” of the spring floods. Afterwards they discover the Riisa bog on the 5km wooden trail, before enjoying local food and music at the Vanaõue guesthouse, a private business working closely with the National Park managers and certified by the “PAN Park” wilderness tourism quality label.
  • 12. 2012 Soomaa RAMSARi märgalade turismikogumikus Wetland Tourism Case Study: Estonia – Soomaa http://www.ramsar.org/cda/en/ramsar-tourismcasestudyestoniaen/main/ramsar/1%5E25746_4000_0__ © Mati Kose © Mati Kose © Mati Kose © Mati Kose
  • 13.   Head märgalade päeva ja vee aastat!