1. Liisa Ahi
8. klass

2. Soo teke
 Soo võib tekkida järve kinni kasvamisel, nii on
tekkinud 1/3 meie soodest. Järv võib kinni kasvama
hakata põhjast, pealt või mõlema protsessi
koostoimel.
 Soo võib ka tekkida madalamatesse kohtadesse,
kuhu vesi lihtsalt kinni jääb.
Õõtsik Endla soos

3. Sootaimed
 Turbasammal
 Jõhvikas
 Murakas
 Huulhein
 Sinikas
 Sookail
 Küüvits
 Tarnad
Saavad hakkama hapnikupuuduse ja toitainete
vähesusega

4. Turbasammal
 Turbasamblad suudavad koguda endasse 10 korda
rohkem vett, kui ise kaaluvad. Selle tagab nende
lehtede ja varte eriline ehitus. Turbasamblaalad on
tavaliselt happelised. Turbasamblad paljunevad
peamiselt vegetatiivselt varre harunemise teel.

5. Älves
 Älves on märg lohk rabas. Älved võivad olla
kõrge veeseisu korral läbimatud.
 Älvest võib raba kasvades moodustuda vaba
veega laugas.
 Älved koosnevad vett täis turbast. Älvestel kasvab
iseloomulik taimestik: valge
nokkhein, rabakas, huulheinad.

6. Laugas
 Laugas on väike huumustoiteline, tavaliselt
pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud
nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui
pinnavee äravoolamine on peatunud. Lauka põhjas
on turbamuda. Laukad on iseloomulikud rabadele.

7. Põhjavesi
Madalsoos ulatuvad taimede juured põhjavette.
Sood on Eestis puhta vee hoiukohad.
Endla LKA on tuntud oma allikate
poolest.

8. Turvas
Turvas tekib mittetäielikult lagunenud
taimejäänustest. Turbasammal kasvab ülevalt
pikemaks ja altpoolt laguneb, kuna vesi on
happeline ja külm, ei saa toimuda täielikku
lagunemist, nii jäävad turbasse ka teiste taimede
osad, mis koos turbasamblaga soos kasvavad.

9. Turba kasutamine
Turvast kasutatakse:
 Kasvuturbana
 Kosmeetikas
 Keemiatööstuses
 Meditsiinis
 Loomadele allapanuks
 Kütteks

10. Turba taastumine
 Turvas kasvab aastas 1 mm
 Turbaväljadele lastakse vesi peale
 Meie ehitasime turbatammi
 Peale selle võib maardlad kasutusele võtta põlluna või
metsastada

11. Kasutatud materjal
 Wikipedia
 Google pildid ja otsingud