1. Tuulik Narva Humanitaargümnaasiumis
Projekti käigust Narva Humanitaargümnaasiumis
Meie kooli projekti teema on „Puud“. Valisime selle teema, sest see tundus aktuaalne ja vajalik. Meie
koolis on väga vähe näitlikke materjale, mida saaks kasutada loodusõpetuse tundides. Lootsime, et
projekti käigus õppime midagi uut, näiteks seda, kuidas samasugust probleemi lahendatakse teistes
Eesti koolides.
Projekti tegevusse olid kaasatud nii klassijuhatajad kui ka kooli huvijuht. Klassijuhatajad omakorda
kaasasid sellesse tegevusse õpilased ja nende vanemad. Projekti tegevusse olid haaratud nii algkooli kui
ka põhikooli õpilased.
Õpilaste põhiülesandeks oli vaadelda puid ja uurida kõike, mis vähegi võimalik on. Missugused
puud kasvavad meie kooli lähiümbruses, linnas, Eestis? Kuidas eristada puid? Kuidas saab
eristada puid, kui ei ole lehti? Mida saab puust teha? Kuidas kasutatakse puitu tööstuses?
Lapsed õppisid tundma puid ja eristama neid üksteisest puukoore, lehtede ja viljade järgi.
Vaatlemise innustamiseks oli korraldatud mitu konkurssi ja ühistööd:
1. Luuletuste konkurss. Lapsed töötasid gruppides, mõned otsisid luuletusi raamatutest,
mõned kirjutasid luuletusi ise.
2. Vanemate klasside lapsed tegid presentatsioonid erinevate puude kohta.
3. Nooremate klasside laste vahel toimus fotokonkurss “Kõige ilusam puu sügisel”.
4. Õpimapp. Laste kogutud materjalide põhjal ja õpetaja juhendusel tehti õpimapi puude
kohta. Selle sees on kiletatud pildid kõikidest ümbruses kasvavatest puudest, ühelt poolt
on pildid, teisel pool informatsioon selle puu kohta.
5. Loomingulised tööd. (Pärlitest tehtud puud, aplikatsioonid vahtra lehtedest.)
6. Puuliikide stend.
Probleemid tekkisid põhiliselt seoses aja nappusega. Meie koolis on peaaegu 900 õpilast, seepärast on
õpetajate iganädalane koormus üsna suur. Õpetaja põhitöö on iseenesest juba selline, et kõike vajalikku
ei jõua koolis tööaja jooksul ära teha, tihti tuleb vihikute parandamist kodus jätkata, kui sellele lisandub
mõni lisatöö, siis ei ole see eriti teretulnud. Sellest tuleneb teine probleem. Väga vähe õpetajaid tahtsid
aktiivselt sellest projektist osa võtta, kõik viitasid aja nappusele. Kes siis tahab oma isiklikku aega
ohverdada? Samuti oleks tahtnud selles projektis rohkem loodusõpetuse ja muude ainete õpetajaid
kaasata. Kahjuks jõudsid projekti lõpuni ainult tööõpetuse, algklasside ja keele õpetaja. Tundub, et
oleksime suutnud rohkem ära teha, kui aktiivseid osalisi oleks rohkem.
Vaatamata probleemidele toimus koolis projekti raames mitu huvitavat konkurssi, mis muutsid õpilaste
üksluiset koolielu põnevamaks. Seda said tunda eriti need õpilased, kes osalesid aktiivselt, kuid ka teised
vähem aktiivsed õpilased tundsid rõõmu. Tänu projektile on koolis olnud mitu huvitavat väljapanekut ja
piltide näitust, valmis ka puuliikide stend ja raamat õpematerjalidega. Väga hea oli ka see, et sai suhelda

2. oma kolleegidega teistest koolidest ja jagada kogemusi, vaadata kuidas samu (ja natuke teisi) probleeme
lahendatakse teistes Eesti koolides. Väga huvitav oli ka lihtsalt teiste koolide vaatamine, ja kuidas on
korraldatud erinevate suurte ja väikeste linnade ning asulate koolitöö. Sellest oli väga palju uut ja
õpetlikku. Vaatamata mõnedele ebaõnnestumistele ja lisakoormusele jätab projektis osalemine rohkelt
häid emotsioone - huvitavat ja õpetlikku oli tunduvalt rohkem kui negatiivset. Ja seegi negatiivne, mis
oli, oli seotud sellise faktoriga nagu aeg. Seda on teadagi alati vähe.
Neile, kes kahtlevad ja mõtlevad praegu selle peale, kas viia koolis läbi mõni projekt või mitte, võime
julgelt soovitada projekt läbi viia.