Kristin Rohtaru
GAG 12 a
2012

INIMRASSID
RASS EHK INIMRASS

   Suur geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühm.

   Eristatud kolm kuni mõnikümmend.

   Kõige sagedamini inimeste eri rassidesse liigitamise
    aluseks: naha värvus; pea kuju; keel, kultuur ja
    eeldatav geograafiline päritolu.

   Etniline antropoloogia – teadusharu, mis uurib rasse.
RASSITEOORIAD

   Multiregionaalne ehk vana teooria – tänapäeva
    inimese eri rassid kujunesid inimese eellasliigist
    Homo erectus neis maailmajagudes, kuhu ta rändas.
    Toetajaid tänini.
   Out of Africa teooria – rassid on tekkinud hiljem liigi
    Homo sapiens raames Aafrikas. Inimesed seega
    pärineksid ühest suhtelisest hilisest ja konkreetsest
    rühmast.
   1952. aastal ilmunud UNESCO raamat “What is
    race” – pani üldiselt aluse seisukohale, et sünnilt on
    kõik rassid võrdsed.
RASSIDE ERISTAMISE TUNNUSED

   Esimese järgu tunnused: naha ja karvade värvus,
    juuste kuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju.

   Teise järgu tunnused: kasv, pea ja näo kuju, keha
    mõõtmed.

   Põhirassid jaotatakse omakorda kuni 22 rassi,
    jaotudes alarühmadeks vastavalt inimeste näokujule,
    juuste värvile, kasvule ja isegi veregrupile.
RASSID

   Praegused rassid arvatakse olevat tekkinud 5 rassist, kes
    elasid eri piirkondades 10 000 – 40 000 aastat tagasi
    (hilis-pleistotseenis):

   Kaukasoidid – Lääne-Aasia
   Australoidid – Austraalia, Jaava, Kalimantan
   Mongoloidid – Aasia
   Kapoidid – Aafrika
   Kongoidid – Lõuna-Aafrika

   Viimase jääaja jooksul läksid need rühmad liikvele ja
    segunesid.
KOLM PÕHIRASSI

   Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal 3 põhirassi:

   Valge ehk europiidne rass
   Kollane ehk mongoliidne rass
   Must ehk negriidne rass

    Mongoliidide osas on geneetikud kõige enam
    selgusele      jõudnud, pakkudes     selle    rassi
    moodustumise algusajaks ligikaudu 120 000 – 60 000
    aastat tagasi.
NEGRIID
NEGRIIDID

   Tüüpiliseks esindajaks neegrirass.

   Iseloomulik: tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik
    pea ja lai nina, paksud huuled, enamasti suur kasv.

   Maailma pikimad inimesed kuuluvad sellesse rassi,
    asustades kogu Aafrikat lõuna pool Saharat.
PÄRISNEEGRID

   Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga
    palav kliima.

   Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on aga
    väga palju pigmenti, mis neid päikese eest kaitseb.

   Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest.

   Pärisneegritest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne-
    Aafrika ning bantu rahvad.
EUROPIIDID
EUROPIIDID

   Tunnused üsna varieeruvad.

   Neil on hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad
    huuled.

   Silmade ja juuste värvus varieerub           heledast
    tumedani, juuksed on sirged või lokkis.

   Ka pikkuselt võivad europiidid olla väga erinevad.
LÕUNAPOOLSETE ALADE EUROPIIDID

   Lõunapoolsetel aladel elavad europiidid: tumedam
    juuste, naha ja silmade värvus.
PÕHJAPOOLSETE ALADE EUROPIIDID

   Põhjapoolsetel aladel elavad europiidid: heledate
    juuste, heledamate silmade ja heledama nahaga.
PÄRINEMINE

   Nad pärinevad Euroopast, Põhja-Aafrikast, Lähis-
    Idast ja Indiast, kus kliima on jahedam kui ekvaatori
    ääres.

   Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu,
    seetõttu on neil hele nahk ja heledad juuksed ning
    silmad.
MONGOLIID
MONGOLIIDID

   On esindatud välimuselt erinevate inimgruppidega.

   Sellesse rassi kuuluvatel inimestel on kollakas või
    punakas nahk.

   Üldiselt iseloomulik: väike kasv, kollakas või punakas
    nahk, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged
    juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene
    habemekasv.
PÄRISMONGULITE ALGKODU

   Pärismongulite algkodu on Aasias, kus võib väga
    külm olla.

   Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht,
    mis kaitseb neid külma eest.

   Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu,
    lumekiirguse ja ränkade tuulte eest.
MONGOLIIDSESSE RASSI KUULUJAD JA NENDE JÄRELTULIJAD

   Sellesse    põhirassi   kuuluvad     ka    Ameerika
    indiaanlased.

   Nende järeltulijad on jaapanlased, hiinlased ja Kesk-
    Aasia rahvad.
SEGARASSID
SEGARASSID
   Palju esineb ka segarasse, kes on kujunenud rasside
    piirialadel.

   Tänapäeval on inimrassid tugevasti segunenud ja leidub
    palju üleminekuvorme.

   Rassid segunevad viimasel ajal eriti hoogsalt, sest rahvas
    tavatseb palju ringi rännata ning paljud ei ela terve elu
    ühes kohas.

   Seetõttu on maailmas näiteks väga palju tumedajuukselisi
    europiide (algselt olid heledajuukselised) ja väheke
    mongoliidsete näojoontega mingi muu rassi esindajaid.
NN. “SEGAVERELISTE” NIMETUSI

   Mulatid – neegri ja valge segaverelised järglased

   Mestiitsid – valge ja indiaanlase segaverelised
    järglased

   Sambod – neegri ja indiaanlase segaverelised
    järglased

   Kvarteroonid   –   valge   ja   mulati   segaverelised
    järglased
MULATT
MESTIITS
SAMBOD
KVARTEROONID
EESTLASED

   Eestlased kuuluvad europiidide hulka.

   Eestlastele    on   iseloomulik: roosakas kuni
    kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad,
    blondid või heledamad juuksed.

   Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste
    hulka.
EESTLASTE KAKS RASSITÜÜPI
   Mitmete tunnuste       alusel   eristatakse   eestlastel   2
    rassitüüpi:

    sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp
   jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp.

   Läänebalti tüüp     peamiselt   Lääne-Eestis,    Muhul     ja
    Saaremaal.

   Idabalti tüüp Ida-Eestis.

   Selline rassiline kahesus ulatub paleontoloogia andmeil
    kaugesse minevikku.
LÄÄNEBALTI TÜÜP

   See on atlandi-balti rassi tüüp.

   Iseloomulik: heledad juuksed ja silmad, suur kasv,
    pikapealisus ja kõrge nägu.

   Lätis on läänebalti tüübi ala suurem kui Eestis,
    hõlmates Läti kesk- ja lääneosa ning Eesti lääneosa.
NÄITEKS LENNART MERI
NÄITEKS ANDRES TARAND (POLIITIK)
NÄITEKS KATARIINA UNT (NÄITLEJA)
IDABALTI TÜÜP
   See on valgemere-balti rassi tüüp.

   Iseloomulik: keskmine või keskmisest pikem kasv,
    lühipealisus, suhteliselt lai ja madal nägu ning lühike,
    sageli nõgusa seljaga nina.

   Paiguti esineb väga nõrku mongoliidsuse tunnuseid.

   Sellesse tüüpi kuulub suurem osa komisid, karjalasi ja
    vepslasi.

   Idabalti tüüpi leidub ka Soome ja Läti idaosas.
NÄITEKS MART LAAR
NÄITEKS EDGAR SAVISAAR
NÄITEKS ELLE KULL
NÄITEKS MERLE PALMISTE
KASUTATUD KIRJANDUS:

   http://et.wikipedia.org/wiki/Rass
   http://et.wikipedia.org/wiki/Europiidne_rass
   http://et.wikipedia.org/wiki/Mongoliidne_rass
   http://et.wikipedia.org/wiki/Negriidne_rass
   http://et.wikipedia.org/wiki/Segarassid
   http://miksike.ee/docs/lisa/9klass/6teema/inimrassid_f
    ranc.htm
   http://rooma.postimees.ee/220107/esileht/ak/240233.
    php
AITÄH!

Inimrassid

  • 1.
    Kristin Rohtaru GAG 12a 2012 INIMRASSID
  • 2.
    RASS EHK INIMRASS  Suur geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühm.  Eristatud kolm kuni mõnikümmend.  Kõige sagedamini inimeste eri rassidesse liigitamise aluseks: naha värvus; pea kuju; keel, kultuur ja eeldatav geograafiline päritolu.  Etniline antropoloogia – teadusharu, mis uurib rasse.
  • 3.
    RASSITEOORIAD  Multiregionaalne ehk vana teooria – tänapäeva inimese eri rassid kujunesid inimese eellasliigist Homo erectus neis maailmajagudes, kuhu ta rändas. Toetajaid tänini.
  • 4.
    Out of Africa teooria – rassid on tekkinud hiljem liigi Homo sapiens raames Aafrikas. Inimesed seega pärineksid ühest suhtelisest hilisest ja konkreetsest rühmast.
  • 5.
    1952. aastal ilmunud UNESCO raamat “What is race” – pani üldiselt aluse seisukohale, et sünnilt on kõik rassid võrdsed.
  • 6.
    RASSIDE ERISTAMISE TUNNUSED  Esimese järgu tunnused: naha ja karvade värvus, juuste kuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju.  Teise järgu tunnused: kasv, pea ja näo kuju, keha mõõtmed.  Põhirassid jaotatakse omakorda kuni 22 rassi, jaotudes alarühmadeks vastavalt inimeste näokujule, juuste värvile, kasvule ja isegi veregrupile.
  • 7.
    RASSID  Praegused rassid arvatakse olevat tekkinud 5 rassist, kes elasid eri piirkondades 10 000 – 40 000 aastat tagasi (hilis-pleistotseenis):  Kaukasoidid – Lääne-Aasia  Australoidid – Austraalia, Jaava, Kalimantan  Mongoloidid – Aasia  Kapoidid – Aafrika  Kongoidid – Lõuna-Aafrika  Viimase jääaja jooksul läksid need rühmad liikvele ja segunesid.
  • 8.
    KOLM PÕHIRASSI  Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal 3 põhirassi:  Valge ehk europiidne rass  Kollane ehk mongoliidne rass  Must ehk negriidne rass  Mongoliidide osas on geneetikud kõige enam selgusele jõudnud, pakkudes selle rassi moodustumise algusajaks ligikaudu 120 000 – 60 000 aastat tagasi.
  • 9.
  • 10.
    NEGRIIDID  Tüüpiliseks esindajaks neegrirass.  Iseloomulik: tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea ja lai nina, paksud huuled, enamasti suur kasv.  Maailma pikimad inimesed kuuluvad sellesse rassi, asustades kogu Aafrikat lõuna pool Saharat.
  • 12.
    PÄRISNEEGRID  Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima.  Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on aga väga palju pigmenti, mis neid päikese eest kaitseb.  Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest.  Pärisneegritest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne- Aafrika ning bantu rahvad.
  • 13.
  • 14.
    EUROPIIDID  Tunnused üsna varieeruvad.  Neil on hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad huuled.  Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis.  Ka pikkuselt võivad europiidid olla väga erinevad.
  • 15.
    LÕUNAPOOLSETE ALADE EUROPIIDID  Lõunapoolsetel aladel elavad europiidid: tumedam juuste, naha ja silmade värvus.
  • 16.
    PÕHJAPOOLSETE ALADE EUROPIIDID  Põhjapoolsetel aladel elavad europiidid: heledate juuste, heledamate silmade ja heledama nahaga.
  • 17.
    PÄRINEMINE  Nad pärinevad Euroopast, Põhja-Aafrikast, Lähis- Idast ja Indiast, kus kliima on jahedam kui ekvaatori ääres.  Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu, seetõttu on neil hele nahk ja heledad juuksed ning silmad.
  • 18.
  • 19.
    MONGOLIIDID  On esindatud välimuselt erinevate inimgruppidega.  Sellesse rassi kuuluvatel inimestel on kollakas või punakas nahk.  Üldiselt iseloomulik: väike kasv, kollakas või punakas nahk, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv.
  • 21.
    PÄRISMONGULITE ALGKODU  Pärismongulite algkodu on Aasias, kus võib väga külm olla.  Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht, mis kaitseb neid külma eest.  Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja ränkade tuulte eest.
  • 23.
    MONGOLIIDSESSE RASSI KUULUJADJA NENDE JÄRELTULIJAD  Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased.  Nende järeltulijad on jaapanlased, hiinlased ja Kesk- Aasia rahvad.
  • 24.
  • 25.
    SEGARASSID  Palju esineb ka segarasse, kes on kujunenud rasside piirialadel.  Tänapäeval on inimrassid tugevasti segunenud ja leidub palju üleminekuvorme.  Rassid segunevad viimasel ajal eriti hoogsalt, sest rahvas tavatseb palju ringi rännata ning paljud ei ela terve elu ühes kohas.  Seetõttu on maailmas näiteks väga palju tumedajuukselisi europiide (algselt olid heledajuukselised) ja väheke mongoliidsete näojoontega mingi muu rassi esindajaid.
  • 26.
    NN. “SEGAVERELISTE” NIMETUSI  Mulatid – neegri ja valge segaverelised järglased  Mestiitsid – valge ja indiaanlase segaverelised järglased  Sambod – neegri ja indiaanlase segaverelised järglased  Kvarteroonid – valge ja mulati segaverelised järglased
  • 27.
  • 28.
  • 29.
  • 30.
  • 31.
    EESTLASED  Eestlased kuuluvad europiidide hulka.  Eestlastele on iseloomulik: roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed.  Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka.
  • 32.
    EESTLASTE KAKS RASSITÜÜPI  Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel 2 rassitüüpi:  sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp  jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp.  Läänebalti tüüp peamiselt Lääne-Eestis, Muhul ja Saaremaal.  Idabalti tüüp Ida-Eestis.  Selline rassiline kahesus ulatub paleontoloogia andmeil kaugesse minevikku.
  • 33.
    LÄÄNEBALTI TÜÜP  See on atlandi-balti rassi tüüp.  Iseloomulik: heledad juuksed ja silmad, suur kasv, pikapealisus ja kõrge nägu.  Lätis on läänebalti tüübi ala suurem kui Eestis, hõlmates Läti kesk- ja lääneosa ning Eesti lääneosa.
  • 34.
  • 35.
  • 36.
  • 37.
    IDABALTI TÜÜP  See on valgemere-balti rassi tüüp.  Iseloomulik: keskmine või keskmisest pikem kasv, lühipealisus, suhteliselt lai ja madal nägu ning lühike, sageli nõgusa seljaga nina.  Paiguti esineb väga nõrku mongoliidsuse tunnuseid.  Sellesse tüüpi kuulub suurem osa komisid, karjalasi ja vepslasi.  Idabalti tüüpi leidub ka Soome ja Läti idaosas.
  • 38.
  • 39.
  • 40.
  • 41.
  • 42.
    KASUTATUD KIRJANDUS:  http://et.wikipedia.org/wiki/Rass  http://et.wikipedia.org/wiki/Europiidne_rass  http://et.wikipedia.org/wiki/Mongoliidne_rass  http://et.wikipedia.org/wiki/Negriidne_rass  http://et.wikipedia.org/wiki/Segarassid  http://miksike.ee/docs/lisa/9klass/6teema/inimrassid_f ranc.htm  http://rooma.postimees.ee/220107/esileht/ak/240233. php
  • 43.