SlideShare a Scribd company logo
1 of 14
Õhu omadused
Viia Hang
Loodusõpetus 5. klassile
2013
Õhk on
värvitu
lõhnatu
läbipaistev
Õhu omadused
Kõik kehad koosnevad väga väikestest
osakestest
– molekulidest, mis kogu aeg liiguvad.
Keha soojenemisel hakkavad osakesed
kiiremini liikuma, jahtumisel aga nende
liikumine aeglustub.
Keha temperatuuri saame teada, kui mõõdame
seda.
Mida soojem on keha, seda kõrgem on tema
temperatuur.
Õhul on samuti kindel temperatuur.
Selle mõõtmiseks peab termomeetri paigutama
niisugusesse kohta, kuhu õhk vabalt juurde
pääseb, kuid mis jääks varju päikesekiirte eest.
Õhusoojus
Me tunneme end hästi, kui temperatuur toas või õues on
umbes 20 ºC.
Meie normaalne kehatemperatuur on natuke alla 37 ºC.
Kui õhutemperatuur tõuseb sellest kõrgemale,tunneme
end ebamugavalt.
2003. aasta suvel valitses näiteks Lõuna-Prantsusmaal
pikemat aega ligi 40 kraadine palavus, mille tagajärjel suri
tuhandeid inimesi
Ka 30–40-kraadine pakane on inimesele
ohtlik.
Sellisekülmaga hakkab paksudes riieteski
kiiresti külm.
Eesti kõige madalam temperatuur –43,5 ºC
on mõõdetud 17. jaanuaril 1940. Selles
pakases olevat linnud isegi lennul
külmunud!
Miks õhk soojenedes paisub?
Õhu soojenemisel hakkavad osakesed kiiremini
liikuma ja eemalduvad üksteisest.
Nii on soojas õhus osakesi hõredamalt kui
jahedas.
Hõredamalt paiknevad asjad võtavad alati rohke
ruumi.
Lõika joonistuspaberist välja ring ja sellest spiraal .
Tee ringi keskpunkti auk ja kinnita sellesse 15–20
cm pikkune niit.
Riputa spiraal kuuma pliidiraua kohale.
Mida näed?
Spiraal hakkab pöörlema!
Miks?
Katse
Spiraali sai pöörlema panna vaid altpoolt üles
liikuv õhk.
Mis aga paneb õhu liikuma?
Pliidi kohal soojenenud hõreda õhu lükkab siin
üles jahedam ja tihedam toaõhk.
Niimoodi hakkab soojade esemete kohal õhk
tõusma.
Ka keskkütteradiaatori või ahju juurest hakkab
soojenenud õhk liikuma ülespoole.
Tõusva õhu asemele voolab põranda lähedalt
jahedam õhk, mis omakorda soojeneb ja tõuseb.
Nõnda kandub soojus laiali üle kogu ruumi.
Soojaks köetud ahi hakkab aegamisi jahtuma.
Samal ajal õhk toas soojeneb. Õhk saab soojust
juurde sama palju, kui palju ahi soojust ära annab.
Kui ahju temperatuur on langenud toaõhu
temperatuurini, hakkab õhk jahtuma. Sest nüüd
peab juba õhk soojendama jahedamaid kehasid.
Nii kandub soojus tasapisi ka läbi seinte toast õue
ja hommikul tuleb ahi uuesti küdema panna.
Päikesepaistelise ilmaga soojeneb tume põllumuld
rohkem kui heledam mets või järvepind.
Põllu kohal olev õhk soojeneb ja hakkab seetõttu
tõusma.
Kui vaatad palaval suvepäeval kaugusse, märkad
põldude kohal õhu virvendust.
Need tõusvad õhuvoolud võivad ulatudamitme
kilomeetri kõrgusele.
Seal on õhus sisalduv veeaur juba sedavõrd
jahtunud, et hakkab kondenseeruma.
Taevasse, mis veel hommikupoolikul paistis täiesti
pilvitu, sugenevad lõunaks juba esimesed
pilvetupsud.
Kasutatud materjalid:
http://www.avita.ee/pdf/loodus5.pdf
Pildid: Flickr.com

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Maailmameri
MaailmameriMaailmameri
Maailmameri
 
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
6 Kl Eesti Pinnamood   Copy6 Kl Eesti Pinnamood   Copy
6 Kl Eesti Pinnamood Copy
 
Loomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks veesLoomade kohastumused eluks vees
Loomade kohastumused eluks vees
 
Järved
JärvedJärved
Järved
 
Toiduahel
ToiduahelToiduahel
Toiduahel
 
Järved 6. klass
Järved 6. klassJärved 6. klass
Järved 6. klass
 
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadus
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadusMõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadus
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadus
 
Tihedus
TihedusTihedus
Tihedus
 
Kahepaiksed
KahepaiksedKahepaiksed
Kahepaiksed
 
Voolamine
VoolamineVoolamine
Voolamine
 
A S U L A
A S U L AA S U L A
A S U L A
 
Keskkond asulates
Keskkond asulatesKeskkond asulates
Keskkond asulates
 
Loodusõpetuse kordamine
Loodusõpetuse kordamineLoodusõpetuse kordamine
Loodusõpetuse kordamine
 
Aastaaegade Vaheldumine
Aastaaegade VaheldumineAastaaegade Vaheldumine
Aastaaegade Vaheldumine
 
Eesti jõed
Eesti jõedEesti jõed
Eesti jõed
 
Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
 
Kliima, kliimategurid
Kliima, kliimateguridKliima, kliimategurid
Kliima, kliimategurid
 
Õhk ja tamed. 5.klassi loodusõpetus
Õhk ja tamed. 5.klassi loodusõpetusÕhk ja tamed. 5.klassi loodusõpetus
Õhk ja tamed. 5.klassi loodusõpetus
 
Ilm.5klass.esitlus
Ilm.5klass.esitlusIlm.5klass.esitlus
Ilm.5klass.esitlus
 
Tuul 6.klass
Tuul 6.klassTuul 6.klass
Tuul 6.klass
 

Viewers also liked (20)

Õhk ja loomad. 5.klassi loodusõpetus
Õhk ja loomad. 5.klassi loodusõpetusÕhk ja loomad. 5.klassi loodusõpetus
Õhk ja loomad. 5.klassi loodusõpetus
 
Õhu omadused 2
Õhu omadused 2Õhu omadused 2
Õhu omadused 2
 
Hapnik. 5.klassi loodusõpetus
Hapnik. 5.klassi loodusõpetusHapnik. 5.klassi loodusõpetus
Hapnik. 5.klassi loodusõpetus
 
Atmosfääri koostis -esitlus
Atmosfääri koostis  -esitlusAtmosfääri koostis  -esitlus
Atmosfääri koostis -esitlus
 
Tuul 5.klassi loodusõpetus
Tuul 5.klassi loodusõpetusTuul 5.klassi loodusõpetus
Tuul 5.klassi loodusõpetus
 
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetusLäänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
 
Mihklipäev
MihklipäevMihklipäev
Mihklipäev
 
Hapnik
HapnikHapnik
Hapnik
 
Mõõteriistade Kasutamine Ilmavaatluste Tegemisel
Mõõteriistade Kasutamine Ilmavaatluste TegemiselMõõteriistade Kasutamine Ilmavaatluste Tegemisel
Mõõteriistade Kasutamine Ilmavaatluste Tegemisel
 
Ekraanisalvestuste töötuba HT Suvekoolis 2014
Ekraanisalvestuste töötuba HT Suvekoolis 2014Ekraanisalvestuste töötuba HT Suvekoolis 2014
Ekraanisalvestuste töötuba HT Suvekoolis 2014
 
Atmosfäär ja hüdrosfäär
Atmosfäär ja hüdrosfäärAtmosfäär ja hüdrosfäär
Atmosfäär ja hüdrosfäär
 
Flubaroo
FlubarooFlubaroo
Flubaroo
 
TsüKlon Tornado
TsüKlon TornadoTsüKlon Tornado
TsüKlon Tornado
 
Õhk, selle liikumine, õhumassid
Õhk, selle liikumine, õhumassidÕhk, selle liikumine, õhumassid
Õhk, selle liikumine, õhumassid
 
Muld
MuldMuld
Muld
 
Omadussõna võrdlusastmed
Omadussõna võrdlusastmedOmadussõna võrdlusastmed
Omadussõna võrdlusastmed
 
Bioloogia esitlus fotosüntees
Bioloogia esitlus fotosünteesBioloogia esitlus fotosüntees
Bioloogia esitlus fotosüntees
 
Fotosüntees
FotosünteesFotosüntees
Fotosüntees
 
Fotosüntees
FotosünteesFotosüntees
Fotosüntees
 
Merisk
MeriskMerisk
Merisk
 

More from Tallinna Kuristiku Gümnaasium (9)

2. B klass 2015
2. B klass 20152. B klass 2015
2. B klass 2015
 
Tulikalised
TulikalisedTulikalised
Tulikalised
 
Raamatukogud
RaamatukogudRaamatukogud
Raamatukogud
 
Õigus
ÕigusÕigus
Õigus
 
Lindgren
LindgrenLindgren
Lindgren
 
Latimaa
LatimaaLatimaa
Latimaa
 
Meie 1.b 2013/2014
Meie 1.b 2013/2014Meie 1.b 2013/2014
Meie 1.b 2013/2014
 
Tartu
TartuTartu
Tartu
 
Loomad jões
Loomad jõesLoomad jões
Loomad jões
 

Õhu omadused

  • 3. Õhu omadused Kõik kehad koosnevad väga väikestest osakestest – molekulidest, mis kogu aeg liiguvad. Keha soojenemisel hakkavad osakesed kiiremini liikuma, jahtumisel aga nende liikumine aeglustub.
  • 4. Keha temperatuuri saame teada, kui mõõdame seda. Mida soojem on keha, seda kõrgem on tema temperatuur. Õhul on samuti kindel temperatuur. Selle mõõtmiseks peab termomeetri paigutama niisugusesse kohta, kuhu õhk vabalt juurde pääseb, kuid mis jääks varju päikesekiirte eest.
  • 5. Õhusoojus Me tunneme end hästi, kui temperatuur toas või õues on umbes 20 ºC. Meie normaalne kehatemperatuur on natuke alla 37 ºC. Kui õhutemperatuur tõuseb sellest kõrgemale,tunneme end ebamugavalt. 2003. aasta suvel valitses näiteks Lõuna-Prantsusmaal pikemat aega ligi 40 kraadine palavus, mille tagajärjel suri tuhandeid inimesi
  • 6. Ka 30–40-kraadine pakane on inimesele ohtlik. Sellisekülmaga hakkab paksudes riieteski kiiresti külm. Eesti kõige madalam temperatuur –43,5 ºC on mõõdetud 17. jaanuaril 1940. Selles pakases olevat linnud isegi lennul külmunud!
  • 7. Miks õhk soojenedes paisub? Õhu soojenemisel hakkavad osakesed kiiremini liikuma ja eemalduvad üksteisest. Nii on soojas õhus osakesi hõredamalt kui jahedas. Hõredamalt paiknevad asjad võtavad alati rohke ruumi.
  • 8. Lõika joonistuspaberist välja ring ja sellest spiraal . Tee ringi keskpunkti auk ja kinnita sellesse 15–20 cm pikkune niit. Riputa spiraal kuuma pliidiraua kohale. Mida näed? Spiraal hakkab pöörlema! Miks? Katse
  • 9. Spiraali sai pöörlema panna vaid altpoolt üles liikuv õhk. Mis aga paneb õhu liikuma? Pliidi kohal soojenenud hõreda õhu lükkab siin üles jahedam ja tihedam toaõhk. Niimoodi hakkab soojade esemete kohal õhk tõusma.
  • 10. Ka keskkütteradiaatori või ahju juurest hakkab soojenenud õhk liikuma ülespoole. Tõusva õhu asemele voolab põranda lähedalt jahedam õhk, mis omakorda soojeneb ja tõuseb. Nõnda kandub soojus laiali üle kogu ruumi.
  • 11. Soojaks köetud ahi hakkab aegamisi jahtuma. Samal ajal õhk toas soojeneb. Õhk saab soojust juurde sama palju, kui palju ahi soojust ära annab. Kui ahju temperatuur on langenud toaõhu temperatuurini, hakkab õhk jahtuma. Sest nüüd peab juba õhk soojendama jahedamaid kehasid. Nii kandub soojus tasapisi ka läbi seinte toast õue ja hommikul tuleb ahi uuesti küdema panna.
  • 12. Päikesepaistelise ilmaga soojeneb tume põllumuld rohkem kui heledam mets või järvepind. Põllu kohal olev õhk soojeneb ja hakkab seetõttu tõusma. Kui vaatad palaval suvepäeval kaugusse, märkad põldude kohal õhu virvendust.
  • 13. Need tõusvad õhuvoolud võivad ulatudamitme kilomeetri kõrgusele. Seal on õhus sisalduv veeaur juba sedavõrd jahtunud, et hakkab kondenseeruma. Taevasse, mis veel hommikupoolikul paistis täiesti pilvitu, sugenevad lõunaks juba esimesed pilvetupsud.