Geograafia kliima ja kliimat mõjutavate tegurite teema kordamiseks.

1. Ilm ja kliima Emilia Landra Kohandanud: Kairi Jaaksaar 2009/2010

2. MIS ON ILM? ILM – pidevalt muutuv õhkkonna seisund Ilma iseloomustatakse ilmaelementide kaudu: Õhutemperatuur Õhuniiskus Sademed Tuul Õhurõhk pilvisus Foto 1. Ilmajaam

3. Mõõteriistad ja -ühikud

5. Üldine õhuringlus

6. Mandrite ja ookeanide jaotus

7. Mäeahelike ja madalike olemasolu

8. Merehoovused

11. Pooluste lähedal on Maa pinna ja päikesekiirte vaheline nurk väike - vähe soojust

12. Ekvaatori lähedal on Maa pinna ja päikesekiirte vaheline nurk suur – palju soojustPöörijoonte vahelisel alal võib Päike paista seniidis – otse lagipähe (nurk maapinna ja päikesekiirte vahel on 90 kraadi) Põhjapöörijoonel on Päike seniidis suvisel pööripäeval juunis Lõunapöörijoonel on Päike seniidis talvisel pööripäeval detsembris

13. Õhutemperatuur ja –niiskus, pilvede tekkimine. 3. 3. 2. 4. 4. Soe maapind soojendab õhku enda kohal. Soe õhk on kergem kui jahe ja kerkib ülespoole. Kerkides õhk jahtub. Jahe õhk mahutab vähem veeauru (vt tabelit). Vesi kondenseerub, tekivad pilved. Külm õhk on raskem ja liigub allapoole. Külmema õhuga piirkonnas on õhurõhk suurem, kui soojema õhuga piirkonnas. Seega liigub külmem õhk madalama rõhuga alade suunas, tekib tuul. 1.

14. Üldine õhuringlus Ekvaatoril – ekvatoriaalne kliima, palju sademeid. Pöörijoonte piirkonnas – laskuv, soojenev st kuiv õhk – troopiline kliima, vähe sademeid, selged, tuulevaiksed ilmad - maailma suurimad kõrbed.

15. Maakera tuuled Ekvaatoril troposfäärini tõusnud õhuvoolud liiguvad põhja ja lõunasuunas. 30.laiuskraadil hakkavad troposfääris liikunud õhumassid laskuma. Tekib kõrgrõhuvöönd – tuulevaikusvöönd. Osa õhust liigub maapinnalähedases kihis tagasi ekvaatori suunas ning osa liigub edasi põhja- ja lõunasuunas (vt. joonis eelmisel slaidil ). Maakera pöörlemise tõttu kalduvad tekkinud tuuled oma teelt kõrvale. Tekivad maakera tuultesüsteemid. Idatuuled N Passaadid – pöörijoontelt ekvaatori suunas püsivalt puhuvad tuuled. Parasvöötme läänetuuled 35.-60 laiuskraadil on ülekaalus ekvaatori suunast puhuvad tuuled. Polaarsed idatuuled puhuvad poolustelt parasvöötme suunas. Läänetuuled Kirdepassaadid Kagupassaadid Läänetuuled S Idatuuled

17. Vahetavad ööpäevas suunda

18. Kohaliku mõjuga, kuni paarkümmne kilomeetri laiusel rannikuribal M K K M 15 O 23 O 23 O 18 O Päeval soojeneb maapind kiiremini , soojem õhk liigub ülespoole ning raskem õhk merelt liigub maa poole - tekib merebriis. Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri ning jahedam ja raskem õhk hakkab liikuma maalt merele – tekib maabriis. Mussoonid – Aasia ida- ja lõunarannikut kujundavad tuuled. Tekivad sarnaselt briisidele. Puhuvad suvel merelt mandrile – mussoonvihmad. Talvel mandrilt- merele.

19. Pinnamood ja merehoovused mõjutavad: Õhutemperatuuri Sademete hulka Kohalikke tuuli (suunda ja tugevust)

20. Kõrged mäeahelikud takistavad õhuliikumist. Mägede vahelistes nõgudes võib külmal aastaajal temperatuur langeda väga madalale. KÜLM ÕHK

21. Oimjakon Põhjapoolkera külmemaid paiku. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on −47,0 °C. Madalaim mõõdetud 71,2 °C (78 °C MA)

22. Mäestike mõju sademete hulgale Tuulepealsel nõlval on palju sademeid Tuulealune nõlv jääb sademeteta Tuul Kuiv õhk Tekivad pilved Õhk jahtub Tuulealune nõlv Niiske õhk Tuulepealne nõlv Kõrgustel 2000m-4000m sajab palju

23. Andide mäestik Lõuna-Ameerikas muudab Patagoonia kuivaks, vähese taimestikuga poolkõrbeks

24. Hoovus kindla suuna ja kiirusega liikuv ümbritsevast mereveest erineva temperatuuriga veemass; Soe hoovus– pehmendab kliimat, muudab kliima soojemaks ja niiskemaks-sajusemaks Külm hoovus– kuiv külm õhk jahutab, muudab kliima jahedamaks ja kuivemaks Golfi hoovus (pildil) – muudab Euroopa kliima soojemaks Tänu Peruu külmale hoovusele asub Lõuna-Ameerika läänerannikul maailma kuivem kõrb Atacama.

25. Lumepiir Märgib mäestikus kõrgust, kust algab lumi. Põhjapoolkeral on põhjapoolsetelnõlvadellumepiirreeglinamadalamal, kuilõunapoolsetel. Lumepiirikõrgussõltubeelkõigelaiuskraadist. Polaaraladelulatublumepiirmerepinnani. Ekvaatorilähedastelaladel on aga 4...6 km kõrgusel. Siiskiei ole lumepiirkõigekõrgemalmitteekvatoriaalseskliimavöötmes, vaidtroopilises. Sellepõhjuseks on see, et sademetemoodustumiseks on vajaniiskust, midatroopikasnapib. Lumepiiristkõrgemaltoimubliustikemoodustumine. Liustikualumisedosadasuvadkülllumepiiristmadalamal, kuid seal liustiksulab, mitteeimoodustu. Sõltuvaltjääkihipaksusestjanõlvakallakusesthakkabjääkihtvoolama (jää on sedaplastsem, midasuurem on rõhk), moodustadesliustiku.

26. http://karavanserai.bluemoon.ee/Images/map_Asia_red.jpg kikamele.trip.ee/node?page=2 www.wikipeedia.ee http://commons.wikimedia.org/wiki/File:NWS_weather_balloon_station2,_Riverton_WY.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Lumepiir Koppel, L. Liiber, Ü. Saar, E. GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium . 2010