Ristiusk, kirik, ülikoolid

1. Ristiusk. Kirik. Ülikoolid ja teadus. Hiliskeskaeg. 10 klass, ajalugu Koostas: Liia Vijand 2007

2. Ristiusk ja kirik Keskaja inimesed olid sügavalt usklikud Piibel – ristiusu kanoniseeritud Pühakiri Lucifer. Sõna "Lucifer" tähendab lad k "valguse kandjat“ Pärispatt –kurjus, mille on saatan inimestesse sisendanud Jeesus Kristus - lunastaja Püha Kolmainsus Põrgu, paradiis ja puhastus tul i e purgatoorium Viimne kohtupäev Skeem vihikust!

3. Suur kirikulõhe Lääne e roomakatoliku kirik– Rooma paavst Ida e õigeusu e kreeka katoliku kirik – Konstantinoopoli patriarh 1054. a kirikulõhe – Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid üksteist kirikuvande alla

4. Paavstivõim kõrgkeskajal Kardinalid – Rooma linna tähtsamad vaimulikud, kes valisid ja kelle seast valiti paavst al 1059. a Kasvas kiriku sõltumatus ilmalikust võimust Paavst Gregorius VII Innocentius III paavstivõimu kõrgaeg Kuuria – paavsti õukond Legaat – paavsti volitatud esindaja Kirikukogud – eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud Bullad – paavsti ametlikud seisukohad

5. Vaimulikud ordud Kloostrid olid vaimuelu keskused, nt benediktiini kloostrid – rikkad, suured maavaldused, munkade füüsiline töö oli jäänud tahaplaanile, esmatähtis olid palved ja rituaalid. Vaimsed huvid asendusid ilmalikega. Selle vastu astusid Cluny mungad, kes nõudsid Benedictuse reeglitest kinni pidamist. Cluny usuline tõsidus. Tsistertslaste ordu Frantsisklaste ordu dominiiklaste ordu

6. Pühakud. Ketserid Pühakud – elasid vaga elu, kannatasid ja surid märtrisurma. Surelikud kaitsjad nii maises elus kui peale surma, aitavad pääseda taevariiki. Nt neitsi Maarja. Reliikviad on pühakutega seostuvad esemed, mis arvati kandvat jumalikku väge. Reliikviate juurde tehti palverännakuid. Ketserlus – usuline väärõpetus, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud. Enamasti olid katoliku kiriku suhtes kriitilised. Nt katarid, kes ei tunnistanud J.Kr sündimist inimesena. Albilaste sõjad 1209-1229.

7. Inkvisitsioon XIII saj loodud spetsiaalne kohus ketserite vastu võitlemiseks Eesmärk oli ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi juhtida või kui see ei õnnestunud, siis karistada Üleskuulamistel kasutati ka piinamist Süüdi mõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või eluaegne vanglakaristus või hukkamine

8. Haridus Haridus oli vaimulik: varakeskajal olid kloostrid hariduskeskused ja peamised kirjaoskajad olid vaimulikud. Kristliku kirjasõna kõrval loeti ka rooma autoreid nt Cicero. Õppetöö toimus lad. k. Katetraalkoolid e toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke Põhikoolid – kaupmeeste ja käsitööliste pojad said alghariduse Ametikoolid e abakutsekoolid – rõhk arvutamisel ja raamatupidamisel Õppetöö emakeeles

9. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Salerno, Bologna, Pariis, Oxford, Cambridge, Salamanca, Uppsala Rektor, dekaan, õppejõud, üliõpilased Paavst kinnitas ülikooli tegevuse asutamiseürikuga, mis andis õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused Õppetöö lad. k Seitse vabakunsti. Alamaste: grammatika, retoorika, dialektika. Ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Õppetöö toimus loenguna või dispuutidena Aja jooksul kujunes: kunstide teaduskond, usu-, õigus-, arstiteaduskond

10. Õppetöö ülikoolis

11. Ülikoolid Euroopas

12. Skolastika. Maailmapilt Ptolemaiose teosed Skolastikud uskusid, et Maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis. Päike, kuu ja tähed tiirlevas ümber Maa Lihtinimesed uskusid, et Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal Planeedid ja tähed mõjutavad inimsaatust. Kirik taunis astroloogiat. Hoolimata sellest suhtuti ennustuskunsti tõsiselt

13. Ptolemaiose kujutlus maailmast

14. Hiliskeskaeg Must surm e katkuepideemia 1347-1349 Talurahvarahutused, mis tõi endaga kaasa talupoegade pärisorjusest vabastamise Itaalia linnade tormiline areng Saja-aastane sõda – Inglismaa ja Pr vahel Rooside sõda – võitlus Inglismaa trooni pärast

15. Jeanne d´Arc Henry VII Tudor Edward III

16. Paavstivõimu langus Kuningavõimu tugevnemine Paavstid resideerisid Roomast eemal Avignonis – Avignoni vangipõli Kirikulõhe e skisma. Kaks paavsti – üks Roomas teine Avignonis, kumbki ei tunnustanud teist. Konstanzi kirikukogul tagandati paavstid ja valiti uus paavst Martinus V. Sellega oli katoliku kiriku ühtsus taastatud

17. Kiriku reformimine - Jan Hus Jan H u s – tšehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ü likooli professor, kes kritiseeris kiriku t . Oli vastu paavsti ilmalikule võimu l e ja arvas, et kiriku maavaldused peaksi d kuuluma ilmalikule valitsejale. Usutõe allikas on piibel Hus kuulutati ketseriks ja hukati tuleriidal Hukkamine vallandas ülestõusu. Vastuolu hussiitide enda leeris – paavst sõlmis osadega lepingu, teised jätkasid võitlust

18. Tänan Kontrolltöö