Vana-Rooma: etruskidest vabariigi lõpuni (loengu konspekt)

1. VANA-ROOMA
Muistne Itaalia ja Rooma Vabariik
Natalja Dovgani esitluse põhjal
koostanud Dagmar Seljamäe

2. MUISTNE ITAALIA
Asukoht – Apenniini
poolsaar
Peamine elatusala –
põlluharimine
Piirkonnad hästi
ühendatud, merd
sõideti vähe
Etniliselt polnud ühtne:
itaalikud, etruskid ja
kreeklased
Rooma linn asutati 21.
aprillil 753. aastal eKr
Romuluse poolt

3. ITAALIA RAHVAD
Etruskid (Apenniini
poolsaare loodeosa,
Etruuria)
Ettevõtlikud meresõitjad
ja kaupmehed,
ehitusmeistrid ja
metallitöötlejad
Itaalikud - II
aastatuhandel eKr sisse
rännanud indoeuroopa
hõimud (latiinid –
roomlaste esivanemad)
Kreeklased olid Lõuna-
Itaalias kolonistid.
Linnriiklik korraldus

4. Etruskid – surmale elatud elu

5. Etruski nekropolid

6. Maalingud hauakambris

7. Seinamaalingud etruski hauakambrites

8. Etruski sarkofaag

9. Kapitooliumi emahunt
(tõenäoliselt siiski XI-XII sajandi teos)

10. Kimäär – tuld purskav lõvi peaga koletis, kelle seljast
ulatub välja kitse pea ja kelle sabaks on madu

11. ROOMA LINNA ASUTAMINE
Legendi järgi asutati Rooma
linn 21.apr. 753.a. eKr.
Tegelikult kujunes linn 10.-7.
saj eKr.
7 küngast: Kapitoolium,
Palantinus, Kvirinaal,
Aventinus, Viminalis,
Esquilinus, Caelius.
Nende vahelisse orgu rajati
turu- ja koosolekuplats -
foorum, Kapitooliumi
künkale kindlus, Tiberi
suudmesse Ostia sadam

13. ROOMA RIIGI ALGUS
Kuningate aeg (753-510 eKr)
Kokku valitses selle aja jooksul seitse kuningat
(Romulus - Rooma esimene kuningas)
Kuningas valiti rahvakoosolekul
Kuninga võim oli piiratud, ta oli väejuht, kohtunik,
mõningate religioossete kombetalituste täitja
Valitses koos nõukogu – senatiga, mille koosseisu
kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad
Rahvakoosolekud ehk komiitsid toimusid esialgu
kuuriate (kõik täiskasvanud mehed) kaupa ja neid
nimetati kuriaatseteks komiitsideks, kuuriatesse
kuuluti päritolu järgi

14. PATROON JA KLIENT
Ühiskonnas toimis kliendi ja patrooni
suhe
• Patroon – rikas ja mõjukas kodanik,
kes andis kliendile maad ja kaitset
• Klient täitis vastutasuks patrooni
heaks koormisi ja hääletas
rahvakoosolekul patrooni heaks
Sõjaväeteenistuskohustus
(proletaarid vabastatud)

15. Lucretia vägistamine

16. Gaius Mucius Scaevola

17. ROOMA VABARIIK
Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik.
Rooma kodanikud:
• Patriitsid – aristokraadid, põliste suguvõsade liikmed
• Plebeid – vaesem elanikkond, kellel on õigus osaleda
rahvakoosolekutel
Loodi rahvatribuunid - plebeide seast valitud ametnikud
nende õiguste kaitsmiseks
450 eKr avaldati plebeide nõudmistel 12 tahvli seadused
(esimest korda olid nad seadustes mainitud)
Nüüdsest olid plebeid ja patriitsid seaduste ees võrdsed
ja alates sellest ajast räägitakse Rooma rahvast (populus
Romanus)

18. ROOMA VABARIIGI VALITSEMINE
Senat koosnes magistraatidest (ametiaeg elu lõpuni, käes kõik
tähtsamad riigivalitsemisalad)
Kaks konsulit – kõrgeimad magistraatidest (juhtisid sõjaväge)
Preetorid tegelesid õigusemõistmisega (ametis aasta)
Tsensorid korraldasid loendust (tsensust), nende järelevalve all
olid ka kodanike elukombed (ametis viis aastat, valiti konsulite
hulgast)
Diktaator valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks
Rahvatribuunid – plebeilise päritoluga ametnikud, kel oli õigus
panna vetosid otsusetele, mis kahjustasid lihtrahva huve
Nobiliteet - kitsas ring patriitside ja plebeide perekondi, kes
osalesid riigivalitsemises
Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada magistraadi
esitatud ettepanekute üle (ise seadusi algata ei saanud)

19. ROOMA VABARIIGI VALLUTUSPOLIITIKA
Kogu Itaalia oli 265. aastaks eKr roomlaste võimu all
(gallide, samniitide ja kreeklaste alistamine) –
tugevaim riik Vahemere ääres
Peamine vastane – Põhja-Aafrikas asuv Kartaago
Kolm Puunia sõda Rooma ja Kartaago vahel
• I Puunia sõda (264-241 eKr) - Kartaagol tuli osa
valdusi roomlastele loovutada
• II Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago kaotas
kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool
Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse
• III Puunia sõda (146-149 eKr) - Roomlased piirasid
Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati
otsusega linn hävitati
149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia.

21. Hannibal Barca
–
Kartaago
väejuht

24. ROOMA VÄLISPOLIITIKA
Võidetud maadelt võeti 1/3 maast, kuhu
strateegiliselt tähtsamatesse kohtadesse rajati
kolooniad
Osa kogukondi liideti Rooma riigiga, neid nimetati
munitsiipiumideks
Enamik Itaalia linnu olid aga Rooma liitlased
Alasid väljaspool Itaaliat nimetati provintsideks,
neis valitses asehaldur (provintsi kaitsmine,
kohtumõistmine, maksude kogumine)
Jaga ja valitse-poliitika – Rooma pidas kõigi
alistatud maadega eraldi läbirääkimisi ja sõlmis ka
kokkuleppeid kõigiga üksikult. See välistas alistatud
maade ühinemist ülestõusudeks

25. ROOMA VABARIIGI LANGUS
Pidevad sõjad tõid kaasa talupoegade
laostumise ja linna kolimise. Talupoegade
kadumine nõrgestas sõjaväge
Sõjaväereform: proletaare hakati värbama
palgasõduriteks – palgaarmee (Mariuse reform)
Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema
ploretaaridest, kellel olid küll kodanikuõigused,
kes aga polnud võimelised täitma
kodanikukohust
Kerkisid esile mitmed väepealikud, kes läksid
omavahel tülli

26. ROOMA VABARIIGI LANGUS
Kodusõjad:
• Mariuse ja Sulla vahel - võidab Sulla ja kehtestab
ainuvõimu
• Pompeiuse ja Caesari vahel - Caesar võidab ja
kehtestab oma diktatuuri, 44 eKr ta tapetakse.
• Antoniuse ja Octavianuse vahel - Antonius tapab
end koos oma armastatu, Egiptuse valitseja,
Kleopatraga
30 eKr vallutab Octavianus Egiptuse ja sellega lõpeb
vabariigi aeg